< Proverbes 15 >
1 Une réponse douce apaise la fureur; mais la parole dure excite la colère.
Ti naalumanay a sungbat pabaawenna ti pungtot, ngem ti nagubsang a sao rubrubanna ti unget.
2 La langue des sages embellit la science; mais la bouche des insensés ne prononce que folie.
Ti dila dagiti masirib a tattao, padpadayawanna ti pannakaammo, ngem ti ngiwat dagiti maag ket agibuybuyat iti kinamaag.
3 Les yeux de l'Éternel sont en tous lieux; ils contemplent les méchants et les bons.
Kumitkita ni Yahweh iti sadinoman, sipsiputanna ti dakes ken naimbag.
4 Une langue qui corrige est comme l'arbre de vie; mais une langue perverse est comme un vent qui brise tout.
Ti makaagas a dila ket maiyarig a kayo ti biag, ngem ti manangallilaw a dila ket rumrumekenna ti espiritu.
5 L'insensé méprise l'instruction de son père; mais celui qui prend garde à la réprimande deviendra prudent.
Kagurgura ti maag ti panangdisiplina ti amana, ngem nasirib ti makasursuro iti pannakailinteg.
6 Il y a grande abondance dans la maison du juste; mais il y a du trouble dans le revenu du méchant.
Adda adu a gameng iti balay dagiti agar-aramid iti nasayaat, ngem dagiti urnong dagiti nadangkes a tattao ti mangit-ited kadakuada iti riribuk.
7 Les lèvres des sages sèment la science; mais il n'en est pas ainsi du cœur des insensés.
Iwarwaras dagiti bibig dagiti nasirib a tattao ti maipapan iti pannakaammo, ngem saan a kasta dagiti puso dagiti maag.
8 Le sacrifice des méchants est en abomination à l'Éternel; mais la requête des hommes droits lui est agréable.
Kagurgura ni Yahweh dagiti daton dagiti nadangkes a tattao, ngem pakaragsakanna ti kararag dagiti nalinteg a tattao.
9 La voie du méchant est en abomination à l'Éternel; mais il aime celui qui s'adonne à la justice.
Kagurgura ni Yahweh ti wagas dagiti nadangkes a tattao, ngem ay-ayatenna ti tao a mangar-aramid iti nalinteg.
10 Un châtiment sévère attend celui qui quitte le droit chemin; et celui qui hait d'être repris, mourra.
Nakaro a disiplina ti agur-uray iti siasinoman a mangpanaw iti wagasna, ken matay ti manggurgura iti pannakailinteg.
11 Le séjour des morts et l'abîme sont devant l'Éternel; combien plus les cœurs des enfants des hommes? (Sheol )
Nakalukat ti sheol ken pannakadadael iti sangoanan ni Yahweh; kasano pay ngata dagiti puso dagiti kaputotan ti sangkataoan? (Sheol )
12 Le moqueur n'aime point qu'on le reprenne, et il n'ira jamais vers les sages.
Kagurgura ti mananglais ti panangilinteg; saan isuna a mapmapan kadagiti masirib.
13 Le cœur joyeux embellit le visage; mais la tristesse du cœur abat l'esprit.
Ti naragsak a puso paragsakenna ti rupa, ngem ti nasakitan a puso rumekenna ti espiritu.
14 Un cœur intelligent cherche la science; mais la bouche des fous se repaît de folie.
Ti puso ti masirib birukenna ti pannakaammo, ngem dagiti maag ket agtartarigagay iti kinamaag.
15 Tous les jours de l'affligé sont mauvais; mais un cœur joyeux est un festin continuel.
Naliday ti amin nga aldaw dagiti maparparigat a tattao, ngem ti naragsak a puso ket kasla addaan iti awan patinggana a panagramrambak.
16 Peu, avec la crainte de l'Éternel, vaut mieux qu'un grand trésor, avec lequel il y a du trouble.
Nasaysayaat ti addaan iti bassit a panagbuteng kenni Yahweh ngem iti addaan iti adu a gameng ngem matiktikaw.
17 Mieux vaut un repas d'herbes, où il y a de l'amitié, qu'un festin de bœuf engraissé où il y a de la haine.
Nasaysayaat ti mangan iti nateng nga addaan ayat ngem iti mangan iti karne ti napalukmeg a baka a naidasar nga addaan iti gura.
18 L'homme violent excite les disputes; mais celui qui est lent à la colère apaise les querelles.
Ti naunget a tao rubrubanna ti riri, ngem ti tao a saan a nalaka a makaunget pasardengenna ti apa.
19 La voie du paresseux est comme une haie de ronces; mais le sentier des hommes droits est comme un chemin battu.
Ti dalan dagiti nasadut ket kasla maysa a dalan a nagtuboan dagiti sisiit, ngem ti dalan dagiti nalinteg ket kasla nasimpa a pagnaan.
20 L'enfant sage réjouit son père; mais l'homme insensé méprise sa mère.
Ti nasirib nga anak mangipapaay iti rag-o iti amana, ngem ti maag a tao lalaisenna ti inana.
21 La folie est la joie de celui qui est dépourvu de sens; mais l'homme prudent suit le droit chemin.
Parparagsaken ti kinamaag ti tao a saan a nasirib, ngem ti tao nga addaan iti pannakaawat ket arigna a magmagna iti dalan a nalinteg.
22 Les projets échouent où manquent les conseils; mais ils s'affermissent lorsqu'il y a beaucoup de conseillers.
Saan nga agballigi dagiti panggep no awan pammagbaga, ngem agballigida no adda adu a mammagbaga.
23 On a de la joie à donner une réponse de sa bouche; et qu'une parole dite à propos est bonne!
Makabirok ti maysa a tao iti rag-o no mangted isuna iti nasayaat a sungbat; anian a nagsayaat a denggen ti umno a sao iti umno a tiempo!
24 Pour l'homme prudent, le chemin de la vie mène en haut, et lui fait éviter le Sépulcre qui est en bas. (Sheol )
Ti dalan para kadagiti nasirib a tattao ket agturong iti biag, tapno maliklikannna ti agturong iti sheol. (Sheol )
25 L'Éternel démolit la maison des orgueilleux; mais il affermit les bornes de la veuve.
Dadaelen ni Yahweh ti balay dagiti napalangguad, ngem salsalaknibanna ti sanikua ti balo.
26 Les pensées du méchant sont en abomination à l'Éternel; mais les paroles pures lui sont agréables.
Kagurgura ni Yahweh ti panunot dagiti nadangkes a tattao, ngem dagiti sasao a naimbag ket nadalus.
27 Celui qui est adonné au gain déshonnête, trouble sa maison; mais celui qui hait les présents vivra.
Mangipapaay ti mannanakaw iti riribuk iti pamiliana, ngem agbiag ti tao a kagurgurana ti pasuksok.
28 Le cœur du juste médite ce qu'il doit répondre; mais la bouche des méchants profère des choses mauvaises.
Ti tao nga agar-aramid iti nalinteg ket agpanunot pay sakbay a sumungbat, ngem ti ngiwat dagiti nadangkes a tattao ket ibagana amin a kinadakesna.
29 L'Éternel s'éloigne des méchants; mais il exauce la requête des justes.
Adayo ni Yahweh kadagiti nadangkes a tattao, ngem ipangpangagna ti kararag dagiti agar-aramid iti nalinteg.
30 La lumière des yeux réjouit le cœur, et une bonne nouvelle engraisse les os.
Ti naragsak a mata mangipapaay iti rag-o iti puso, ken dagiti naimbag a damdamag ket salun-at iti bagi.
31 L'oreille qui écoute la réprimande qui donne la vie, habitera parmi les sages.
No ipangpangagmo ti panangilinteg ti maysa a tao iti panagbiagmo, agtalinaedka kadagiti nasirib a tattao.
32 Celui qui rejette l'instruction, méprise son âme; mais celui qui écoute la réprimande, acquiert du sens.
Ti tao a manglaklaksid iti panangdisiplina, laklaksidenna ti bagina, ngem ti dumngeg iti panangtubngar magun-odna ti pannakaawat.
33 La crainte de l'Éternel enseigne la sagesse, et l'humilité va devant la gloire.
Ti panagbuteng kenni Yahweh mangisuro iti kinasirib, ken umun-una ti kinapakumbaba sakbay iti pammadayaw.