< Matthieu 27 >

1 Dès que le matin fut venu, tous les principaux sacrificateurs et les anciens du peuple tinrent conseil contre Jésus pour le faire mourir.
Ayuk anganbada, athoiba purohitsing pumnamak amasung ahal-lamansingna Jisubu hatnanaba wa tanarammi.
2 Et l'ayant lié, ils l'emmenèrent et le livrèrent à Ponce-Pilate, le gouverneur.
Aduga makhoina Ibungobu punduna mapham adudagi puraklaga Rome-gi leingakmapu Pilat-ta sinnarammi.
3 Alors Judas, qui l'avait trahi, voyant qu'il était condamné, se repentit et reporta les trente pièces d'argent aux principaux sacrificateurs et aux anciens,
Adudagi makhoina Ibungobu maral siduna sibagi cheirak pikhiba adu Ibungobu pithokpa Judas-na ubada, ningamlaktraduna lupagi sel mayek kunthra adu athoiba purohitsinggi amadi ahal-lamansinggi maphamda handoklammi.
4 En disant: J'ai péché; j'ai trahi le sang innocent. Mais ils dirent: Que nous importe, tu y aviseras.
Aduga mahakna hairak-i, “Eina maran leitaba mi amabu pithoktuna pap toukhare.” Maduda makhoina khumlak-i, “Maduda eikhoigi kari ithou leibage? Madudi nahakki nathouni!”
5 Alors, après avoir jeté les pièces d'argent dans le temple, il se retira, et s'en étant allé, il s'étrangla.
Adudagi mahakna lupagi sel mayeksing adu Mapugi Sanglenda langsillamlaga chatkhre; aduga mahakna chatkhraga masa mathanta thouri yanduna sijare.
6 Et les principaux sacrificateurs, ayant pris les pièces d'argent, dirent: Il n'est pas permis de les mettre dans le trésor sacré; car c'est le prix du sang.
Athoiba purohitsingna lupagi sel mayeksing adu loukhatlaga hairak-i, “Masi Mapugi Sanglengi lan-thamphamda thamjinbada eikhoigi Wayel Yathang kai maramdi masi ee-gi mamalni.”
7 Et ayant délibéré, ils en achetèrent le champ d'un potier, pour la sépulture des étrangers.
Aduga makhoina wa tanaraba tungda sel aduna chaphu sabagi loubuk adu leire amasung makhoina maduda lamlanbasingbu phumnanaba mapham semle.
8 C'est pourquoi ce champ-là a été appelé jusqu'à aujourd'hui le Champ du sang.
Maram aduna loubuk adubu “Ee-gi loubuk” haina ngasi phaoba kounari.
9 Alors s'accomplit ce qui avait été dit par Jérémie le prophète en ces termes: Ils ont pris les trente pièces d'argent, le prix de celui qui a été évalué, de celui que les enfants d'Israël ont évalué;
Maduna Tengban Mapugi wa phongdokpiba Jeremiah-na haikhiba adu thunghalle: “Israel-gi misingna lepkhiba Ibungogi mamal lupagi sel mayek kunthra adu makhoina loure,
10 Et ils les ont données pour le champ du potier, comme le Seigneur me l'avait ordonné.
Aduga MAPU IBUNGO-na yathang pibikhibagumna sel adu makhoina chaphu sabagi loubuk leibada sijinnare.”
11 Or, Jésus parut devant le gouverneur, et le gouverneur l'interrogea en disant: Es-tu le roi des Juifs? Et Jésus lui dit: Tu le dis.
Matam aduda Jisuna Rome leibakki leingakmapugi mangda leplammi. Aduga leingakmapu aduna Jisuda hanglak-i, “Nahak Jihudisinggi ningthoura?” Maduda Jisuna mangonda khumlak-i, “Hoi, Nahakna hairiba aduni.”
12 Et lorsqu'il fut accusé par les principaux sacrificateurs et les anciens, il ne répondit rien.
Adubu athoiba purohitsing amasung ahal-lamansingna Ibungoda maral siba matam aduda Ibungona kari amata khumlamde.
13 Alors Pilate lui dit: N'entends-tu pas combien de choses ils déposent contre toi?
Maduda Pilat-na Ibungoda hairak-i, “Makhoina nahakki nathakta maral mayam siribasing asi nahak tadabra?”
14 Mais il ne lui répondit pas une parole; de sorte que le gouverneur en était fort surpris.
Adubu Jisuna wahei amatasu khumlaktaba aduda leingakmapu adu yamna ngaklammi.
15 Or, le gouverneur avait coutume, à chaque fête de Pâque, de relâcher au peuple un des prisonniers, celui qu'ils voulaient.
Lanthokpibagi chakkhangba khudingda Pilat-na miyamgi apamba phadok amabu thadokpiba asi mahakki mahousani.
16 Et il y avait alors un prisonnier insigne nommé Barabbas.
Matam aduda Barabbas kouba maming chatlaba phadok ama leirammi.
17 Comme ils étaient assemblés, Pilate leur dit: Lequel voulez-vous que je vous relâche, Barabbas ou Jésus qu'on appelle Christ?
Maram aduna miyam adu tillabada Pilat-na makhoida hanglak-i, “Eina nakhoigidamak kanabu thadok-haningbage? Barabbas pura nattraga Christta kouba Jisubura?”
18 Car il savait que c'était par envie qu'ils l'avaient livré.
Jihudi luchingbasingna kallakpagi maramna Jisubu mangonda sinarakpani haibasi Pilat-na munna khanglammi.
19 Or, pendant qu'il était assis sur le tribunal, sa femme lui envoya dire: Ne te mêle point de l'affaire de ce juste; car j'ai beaucoup souffert aujourd'hui en songe, à son sujet.
Aduga Pilat-na wayen phambeida phamlingeida, mahakki nupina pao ama tharaktuna mangonda hairak-i, “Maran leitaba mi aduda nahakna kari amata touganu, maramdi mahakki maramda ngasi mangda yamna awa khanglammi.”
20 Mais les principaux sacrificateurs et les anciens persuadèrent au peuple de demander Barabbas, et de faire périr Jésus.
Adubu athoiba purohitsing amasung ahal-lamansingna miyam aduda Barabbas-pu thadoknanaba aduga Jisubuna hatnanaba haiyu haina insillammi.
21 Et le gouverneur, reprenant la parole, leur dit: Lequel des deux voulez-vous que je vous relâche? et ils dirent: Barabbas.
Maduda leingakmapuna makhoida hanglak-i, “Makhoi ani asigi maraktagi kanabu eina nakhoigidamak thadok-haningbage?” Makhoina hairak-i, “Barabbas-pu thadok-u!”
22 Pilate ajouta: Que ferai-je donc de Jésus qu'on appelle Christ? Tous lui répondirent: Qu'il soit crucifié.
Maduda Pilat-na makhoida hanglak-i, “Adu oirabadi Christta kouba Jisubu eina kari tougadage?” Makhoi pumnamakna khumlak-i, “Mahakpu cross-ta hatlu!”
23 Et le gouverneur leur dit: Mais quel mal a-t-il fait? Alors ils crièrent plus fort: Qu'il soit crucifié!
Aduda Pilat-na makhoida hanglak-i, “Mahakna kari phattaba toukhrabage?” Maduda makhoina henadum laona hairak-i, “Mahakpu cross-ta hatlu!”
24 Pilate, voyant qu'il ne gagnait rien, mais que le tumulte augmentait, prit de l'eau et se lava les mains devant le peuple, en disant: Je suis innocent du sang de ce juste; c'est à vous d'y penser.
Mahakna kari amata pangthokpa ngamdre adubu madugi mahutta irang hourakadoure haiba Pilat-na ubada, mahakna miyam adugi mamangda ising louraga makhut hamladuna hairak-i, “Maral leitaba nupa asigi ee-gi maramda eigi iral leite. Masi nakhoigi nasarukni?”
25 Et tout le peuple répondit: Que son sang retombe sur nous et sur nos enfants!
Maduda makhoi pumnamakna khumlak-i, “Mahakki ee adu eikhoida amasung eikhoigi ichasinggi mathakta tasanu!”
26 Alors il leur relâcha Barabbas, et après avoir fait fouetter Jésus, il le leur livra pour être crucifié.
Maram aduna Pilat-na makhoigidamak Barabbas-pu thadokle aduga mahakna Jisubu phuhalle aduga cross-ta hatnaba makhoida sinakhre.
27 Et les soldats du gouverneur amenèrent Jésus au prétoire, et ils assemblèrent autour de lui toute la cohorte.
Adudagi leingakmapugi lanmisingna Jisubu leingakmapugi leipham praetorium-da pusille aduga lanmi kangbu apumbana Ibungogi akoibada koisilammi.
28 Et l'ayant dépouillé, ils le revêtirent d'un manteau d'écarlate.
Aduga makhoina Ibungogi maphi louthoklaga mangra machugi achonba phi setchinbire.
29 Puis, ayant fait une couronne d'épines, ils la lui mirent sur la tête, avec un roseau dans la main droite, et s'agenouillant devant lui, ils se moquaient de lui, en lui disant: Je te salue, roi des Juifs.
Adudagi makhoina tingkhanggi luhup ama lollaga Ibungogi makokta upsinbire aduga Ibungogi yet thangba makhuta sing-ut machei ama paihalle. Aduga makhoina Ibungogi mangda khuru khudak kunduna noknaduna hairak-i, “Khurumjari, he Jihudisinggi ningthou?”
30 Et crachant contre lui, ils prenaient le roseau et lui en frappaient la tête.
Adudagi makhoina Ibungoda tin sitchille aduga sing-ut machei adu louraga Ibungogi kokta phure.
31 Après s'être ainsi moqués de lui, ils lui ôtèrent le manteau et lui remirent ses habits, et ils l'emmenèrent pour le crucifier.
Aduga makhoina Ibungobu noknaraba matungda Ibungogi achonba phi adu louthoklaga Ibungo masagi phi adu amuk hanna setchinbire. Aduga makhoina mahakpu cross-ta hatnaba pukhre.
32 Et comme ils sortaient, ils trouvèrent un homme de Cyrène, nommé Simon, qu'ils contraignirent de porter la croix de Jésus.
Makhoina asum chatlingeida Simon kouba Cyrene-gi nupa ama thengnare aduga lanmising aduna mahakpu namduna Jisugi cross puhalle.
33 Et étant arrivés au lieu appelé Golgotha, qui signifie, le Lieu du crâne,
Adudagi makhoina Golgotha haibadi handokpada “Kokki sarugi mapham” kouba mapham aduda lakle.
34 Ils lui présentèrent à boire du vinaigre mêlé avec du fiel; mais quand il en eut goûté, il n'en voulut pas boire.
Lanmising aduna akhaba yansillaba yu Ibungoda thaknaba pirammi adubu Ibungona madu mahao tanglabada thak-u haiba yadre.
35 Et après l'avoir crucifié, ils se partagèrent ses habits, en les tirant au sort; afin que ce qui a été dit par le prophète s'accomplît: Ils se sont partagé mes habits, et ils ont tiré ma robe au sort.
Makhoina Ibungobu cross-ta yotpi thaduna pang tinglaba matungda, makhoina laibak chang yengnaduna Ibungogi maphi-marolsing adu makhoi masel yennarammi. Masi Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou aduna haikhiba asi thungnanabani “Makhoina eigi phirol makhoigi marakta yenare aduga makhoina eigi achonba phigidamak laibak chang yengnare!”
36 Et s'étant assis, ils le gardaient là.
Aduga makhoina mapham aduda phamduna Ibungobu sanglammi.
37 Ils mirent aussi au-dessus de sa tête la cause de sa condamnation, ainsi écrite: CELUI-CI EST JÉSUS LE ROI DES JUIFS.
Adudagi “Masi Jihudisinggi ningthou Jisu aduni” haina i-ba Ibungobu maran siba ayiba adu Ibungogi kokthaklomda makhoina thetle.
38 On crucifia en même temps avec lui deux brigands, l'un à sa droite et l'autre à sa gauche.
Makhoina Ibungoga loinana huranba anibusu, amana Ibungogi yetta aduga amana oida cross-ta pang tinglammi.
39 Et ceux qui passaient lui disaient des outrages, branlant la tête,
Adudagi manak aduwaida chatthok chatsin touriba misingna Ibungoda thina nganglammi amasung mangak nomladuna,
40 Et disant: Toi qui détruis le temple, et qui le rebâtis en trois jours, sauve-toi toi-même; si tu es le Fils de Dieu, descends de la croix.
noknaduna hairak-i, “Mapugi Sanglen thugaiduna numit humnida sagatkadaba nahak, nasabu kanjou! Nahak Tengban Mapugi Machanupa oirabadi cross-tagi kumtharak-u!”
41 De même aussi les principaux sacrificateurs, avec les scribes et les anciens, disaient en se moquant:
Adugumduna athoiba purohitsing, Wayel Yathanggi ojasing amasung ahal- lamansingnasu Jisubu noknaduna hairak-i.
42 Il a sauvé les autres, et il ne peut se sauver lui-même. S'il est le roi d'Israël, qu'il descende maintenant de la croix et nous croirons en lui.
“Mahakna atoppasingbudi kanbi adubu mahak masabudi kanjaba ngamjade, Mahak Israel-gi ningthou nattra? Houjik mahakna cross-tagi kumthasanu aduga eikhoina mahakpu thajage.
43 Il s'est confié en Dieu; que Dieu le délivre maintenant, s'il lui est agréable; car il a dit: Je suis le Fils de Dieu.
Mahakna Tengban Mapubu thajei. Tengban Mapuna mahakpu kanba pamlabadi houjik mahakpu kanbisanu maramdi ‘Eidi Tengban Mapugi Machanupani’ haina mahakna haijei!”
44 Les brigands qui étaient crucifiés avec lui l'injuriaient de la même manière.
Ibungoga loinana pang tingminnakhiba huranba ani adunasu Ibungobu chap manaba maongda ikaiba pirammi.
45 Or, depuis la sixième heure, il y eut des ténèbres sur tout le pays, jusqu'à la neuvième heure.
Numityungba matamda leibak sinba thungna pung ahum amambana kupsillammi.
46 Et vers la neuvième heure, Jésus s'écria d'une voix forte, en disant: Éli, Éli, lama sabachthani? c'est-à-dire: Mon Dieu, mon Dieu, pourquoi m'as-tu abandonné?
Pung ahummuk tarakpa matamduda Jisuna ahouba khonjelga loinana laorak-i, “Eloi, Eloi, lama sabachthani?” Masigi wahanthokti “Eigi Tengban Mapu Ibungo, eigi Tengban Mapu Ibungo, nangna eibu karigi thadokpiribano?” haibani.
47 Et quelques-uns de ceux qui étaient présents, ayant entendu cela, disaient: Il appelle Élie.
Mapham aduda leiriba makhoi kharana madu tabada hairak-i, “Mahakna Elijah-bu kouri.”
48 Et aussitôt quelqu'un d'entre eux courut, et prit une éponge, et l'ayant remplie de vinaigre, il la mit au bout d'un roseau, et lui en donna à boire.
Khudak aduda makhoigi maraktagi amana chenkhiduna sponge ama louraga asinba yuda luple aduga sing-ut amada lengsilaga Ibungoda thaknaba pire.
49 Et les autres disaient: Attendez, voyons si Élie viendra le délivrer.
Adubu atoppa misingna hairak-i, “Ngaikho, Elijah laktuna mahakpu kanbibra haibadu eikhoi yengkhisi.”
50 Et Jésus, ayant de nouveau crié d'une voix forte, rendit l'esprit.
Adudagi Jisuna khonjel houna amuk laoramlaga mathawai thakhre.
51 En même temps, le voile du temple se déchira en deux, depuis le haut jusqu'en bas, la terre trembla, les rochers se fendirent,
Matam aduda Mapugi Sanglen-gi asengba maphamgi phijang adu mathaktagi makha phaoba ani thokna segairammi. Aduga malem niklammi amasung nungjaosing kairammi.
52 Les sépulcres s'ouvrirent, et plusieurs corps de saints qui étaient morts, ressuscitèrent;
Amasung mongphamsing hangdokle aduga sikhraba asengba mising kaya ama hinggatle.
53 Et étant sortis de leurs sépulcres après sa résurrection, ils entrèrent dans la sainte cité, et ils furent vus de plusieurs personnes.
Aduga Jisuna hinggatlaba matungda, makhoina mongphamsing adu thadoklaga asengba saharda changduna mi kaya amada uhalle.
54 Quand le centenier et ceux qui gardaient Jésus avec lui, eurent vu le tremblement de terre et ce qui était arrivé, ils furent fort effrayés et dirent: Véritablement celui-ci était le Fils de Dieu.
Lanmi chamagi makok amasung mahakka loinana Jisubu sangliba lanmising aduna yuhar haba amadi thokliba thoudoksing adu ubada yamna kiraduna hairak-i, “Mahak asi asengbamak Tengban Mapugi Machanupani!”
55 Il y avait aussi là plusieurs femmes qui regardaient de loin, et qui avaient accompagné Jésus depuis la Galilée, en le servant;
Galilee-dagi Jisugi matung injaduna Ibungogi thougal toujakhiba nupi mayam ama mapham aduda arappadagi yengduna leirammi.
56 Entre lesquelles étaient Marie de Magdala, et Marie, mère de Jacques et de Joses, et la mère des fils de Zébédée.
Makhoisinggi marakta Mary Magdalene, Jacob amadi Joseph-ki mama Mary, amasung Zebedee-gi nupi yaorammi.
57 Et le soir étant venu, un homme riche d'Arimathée, nommé Joseph, qui avait été, lui aussi, disciple de Jésus,
Numidangwairam oirakllabada, Jisugi tung-inba amasu oiriba Arimathea-dagi Joseph kouba inakkhunba nupa ama laklammi.
58 Vint vers Pilate et demanda le corps de Jésus; et Pilate commanda qu'on le lui donnât.
Mahakna Pilat-ki maphamda chattuna Jisugi hakchang nijarammi, maduda Ibungogi hakchang adu mangonda pinaba Pilat-na yathang pire.
59 Joseph, ayant pris le corps, l'enveloppa dans un linceul blanc,
Adudagi Joseph-na hakchang adu louraga ananba muga manbi phi amana yomsille.
60 Et le mit dans un sépulcre neuf, qu'il s'était fait tailler dans le roc; et ayant roulé une grande pierre à l'entrée du sépulcre, il s'en alla.
Aduga nungjaoda huttuna semba mahak masagi anouba mongphamda mahakna madubu thamle. Amasung mahakna achouba nung ama insillamduna mongphamgi changpham adu thinglamlaga mahak chatkhre.
61 Et Marie de Magdala et l'autre Marie étaient là assises vis-à-vis du sépulcre.
Aduga Mary Magdalene amasung atoppa Mary-na mongphamga maiyoknana phamduna leirammi.
62 Le jour suivant, qui était le lendemain de la préparation du sabbat, les principaux sacrificateurs et les pharisiens allèrent ensemble vers Pilate,
Mathanggi numit haibadi potthaba numitta, athoiba purohitsing amasung pharisee-singna Pilat unaba punna laklammi.
63 Et lui dirent: Seigneur, nous nous souvenons que, quand ce séducteur vivait, il disait: Je ressusciterai dans trois jours.
Aduga makhoina Pilat-ta hairak-i, “Ikai khumnajaraba Ibungo, minamba nupa aduna hinglingeida, ‘Humni suba numitta eina amuk hinggatkani’ haina haikhiba adu eikhoi ningsing-i.
64 Commande donc que le sépulcre soit gardé sûrement jusqu'au troisième jour, de peur que ses disciples ne viennent de nuit, et n'enlèvent son corps, et qu'ils ne disent au peuple: Il est ressuscité des morts. Cette dernière imposture serait pire que la première.
Maram aduna numit humni sudriphaoba mongpham adu ningthina ngak-sennaba yathang pibiyu, nattrabadi mahakki tung-inbasingna laktuna mabu hukhraga, mahakpu asibasinggi maraktagi hinggatpikhre, haina misingda haiba yai. Madugi akonba minamba aduna ahanbagi minamba adudagi henna patthaba oigani.”
65 Pilate leur dit: Vous avez une garde; allez, et faites-le garder comme vous l'entendrez.
Maduda Pilat-na makhoida hairak-i, “Nakhoina ngak-sennaba lanmising lou, Aduga nakhoina ngamba makhei cheksinna ngak-hallu.”
66 S'en étant donc allés, ils s'assurèrent du sépulcre, en scellant la pierre, et en y mettant la garde.
Maram aduna makhoina chatkhraga mongpham adugi nung adu chum namduna amadi lanmising thamduna mongpham adu cheksinna ngakhalle.

< Matthieu 27 >