< Lamentations 3 >

1 Je suis l'homme qui ai vu l'affliction sous la verge de sa fureur.
Ko ahau te tangata kua kite i te pouri, he mea na te rakau o tona riri.
2 Il m'a conduit et fait marcher dans les ténèbres, et non dans la lumière.
I arahina e ia, i meinga kia haere i te pouri, kahore i te marama.
3 Contre moi seul il tourne et retourne sa main tout le jour.
He pono kua tahuri mai ia ki ahau, kua anga mai tona ringa ki ahau, a pau noa te ra.
4 Il a fait vieillir ma chair et ma peau; il a brisé mes os.
Kua meinga nei e ia oku kikokiko me toku kiri kia rite ki o te koroheke, mangungu kau i a ia oku wheua.
5 Il a bâti contre moi, et m'a environné d'amertume et de peine.
Kua hanga e ia he patu moku; karapotia ana ahau ki te wai kawa, ki te raruraru.
6 Il m'a fait habiter dans des lieux ténébreux, comme ceux qui sont morts dès longtemps.
Kua meinga ahau e ia kia noho ki nga wahi pouri, kia pera me te hunga kua mate noa ake.
7 Il a élevé autour de moi un mur, afin que je ne sorte point; il a appesanti mes fers.
Kua oti ahau te taiepa mai e ia, te puta atu ahau; kua meinga e ia toku mekameka kia taimaha.
8 Même quand je crie et que j'appelle du secours, il repousse ma prière.
Ae ra, i ahau e karanga ana, e hamama ana kia awhinatia, ka araia mai e ia taku inoi.
9 Il a fermé mes chemins avec des pierres de taille; il a ruiné mes sentiers.
Kua oti ano oku ara te taiepa mai e ia ki te kohatu tarai, whakakopikopikoa ake e ia oku ara.
10 Il a été pour moi un ours en embuscade, un lion dans les lieux cachés.
Ko tona rite ki ahau kei te pea e whanga ana, kei te raiona i nga wahi ngaro.
11 Il a détourné mes chemins, il m'a déchiré, et il m'a mis dans la désolation.
Whakangaua ketia ana e ia oku ara, haehaea putia iho ahau; meinga ana ahau e ia kia noho kau noa iho.
12 Il a tendu son arc, et m'a placé comme un but pour la flèche.
Kua whakapikoa e ia tana kopere, a whakaturia ake ahau e ia hei koperenga pere.
13 Il a fait entrer dans mes reins les flèches de son carquois.
Kua meinga e ia nga pere o tana papa pere kia ngoto ki oku whatumanawa.
14 Je suis la risée de tout mon peuple, et leur chanson tout le jour.
Kua waiho ahau hei katanga ma toku iwi katoa; hei waiata ma ratou a pau noa te ra.
15 Il m'a rassasié d'amertume; il m'a enivré d'absinthe.
Kua whakakiia ahau e ia ki nga mea kawa, whakainumia rawatia ana ahau e ia ki te taru kawa.
16 Il m'a brisé les dents avec du gravier; il m'a couvert de cendre.
Kua whatiwhatiia ano hoki e ia oku niho ki te kirikiri, hipokina ana ahau e ia ki te pungarehu.
17 Tu as éloigné la paix de mon âme; j'ai oublié le bonheur.
Kua nekehia atu e koe toku wairua kei tata ki te rangimarie; i wareware ahau ki te pai.
18 Et j'ai dit: Ma force est perdue, et l'espérance que j'avais en l'Éternel!
Ki tonu ake ahau, kua pirau toku kaha, kahore he tumanakohanga maku ki a Ihowa.
19 Souviens-toi de mon affliction et de ma misère; ce n'est qu'absinthe et que poison.
Mahara ki toku ngakau mamae, ki toku pouri, ki te taru kawa, ki te wai kawa.
20 Mon âme s'en souvient sans cesse, et elle est abattue au-dedans de moi.
Maharahara tonu toku wairua ki a ratou, piko tonu iho i roto i ahau.
21 Voici ce que je veux rappeler à mon cœur, et c'est pourquoi j'aurai de l'espérance:
E whakahokia ake ana tenei e ahau ki toku ngakau, koia i tumanako ai ahau.
22 Ce sont les bontés de l'Éternel, que nous n'ayons pas été consumés; ses compassions n'ont point défailli.
He mahi tohu na Ihowa te poto ai tatou, he kore no ana mahi aroha e mutu.
23 Elles se renouvellent chaque matin; ta fidélité est grande!
E hou tonu ana ratou i tenei ata, i tenei ata; he nui tou pono.
24 L'Éternel est mon partage, dit mon âme; c'est pourquoi j'espérerai en lui!
Ko Ihowa te wahi moku, e ai ta toku wairua; no reira ka tumanako ahau ki a ia.
25 L'Éternel est bon pour ceux qui s'attendent à lui, pour l'âme qui le recherche.
He pai a Ihowa ki te hunga e tumanako ana ki a ia, ki te wairua e rapu ana i a ia.
26 Il est bon d'attendre en repos la délivrance de l'Éternel.
He pai ano kia tumanako te tangata, kia tatari marie hoki ki ta Ihowa whakaora.
27 Il est bon à l'homme de porter le joug dès sa jeunesse.
He pai ano mo te tangata kia amohia e ia te ioka i tona tamarikitanga.
28 Il sera assis solitaire et silencieux, parce que Dieu le lui impose.
Me noho ia, tona kotahi, me whakarongo puku hoki, no te mea nana i uta ki a ia.
29 Il mettra sa bouche dans la poussière, en disant: Peut-être y a-t-il quelque espérance!
Me tuku e ia tona mangai ki te puehu; mehemea pea tera he tumanakohanga.
30 Il tendra la joue à celui qui le frappe, il sera rassasié d'opprobres.
Me hoatu e ia tona paparinga ki te tangata e papaki ana i a ia: kia ki tonu ia i te tawai.
31 Car le Seigneur ne rejette pas à toujours.
E kore hoki e mau tonu ta Ihowa panga:
32 Mais s'il afflige, il a aussi compassion, selon la grandeur de sa miséricorde.
Ahakoa whakapouri ia, ka aroha ano ia, ka rite ki te nui o tana mahi tohu.
33 Car ce n'est pas volontiers qu'il afflige et contriste les fils des hommes.
Kahore hoki ona ngakau whiu, whakapouri ranei, i nga tama a te tangata.
34 Quand on foule sous les pieds tous les prisonniers du pays;
Ko te kuru i nga herehere katoa o te whenua ki raro i ona waewae;
35 Quand on pervertit le droit de quelqu'un en la présence du Très-Haut;
Ko te whakapeau ke i te tika o te tangata ina whakawakia i te aroaro o te Runga Rawa;
36 Quand on fait tort à quelqu'un dans sa cause, le Seigneur ne le voit-il pas?
Ko te whakariro ke i ta te tangata ina totohe, e kore tena e whakapaingia e te Ariki.
37 Qui est-ce qui dit qu'une chose est arrivée, sans que le Seigneur l'ait commandé?
Ko wai tenei hei ki mai, a ka oti, i te mea kihai i whakahaua e te Ariki?
38 Les maux et les biens ne procèdent-ils pas de la volonté du Très-Haut?
He teka ianei e puta mai ana te kino me te pai i roto i te mangai o te Runga Rawa?
39 Pourquoi l'homme vivant se plaindrait-il? - Que chacun se plaigne de ses péchés!
He aha te tangata ora i amuamu ai, te tangata ina whiua mo ona hara?
40 Recherchons nos voies, et les sondons, et retournons à l'Éternel.
E rapu tatou, e kimi i o tatou ara, a ka tahuri ano ki a Ihowa.
41 Élevons nos cœurs avec nos mains vers Dieu qui est au ciel:
Kia ara atu o tatou ngakau me o tatou ringa ki te Atua i te rangi.
42 Nous avons péché, nous avons été rebelles, et toi, tu n'as point pardonné.
I he matou, i whakakeke; kihai ano koe i muru i to matou he.
43 Tu t'es enveloppé dans ta colère, et tu nous as poursuivis; tu as tué, tu n'as point épargné.
Kua hipokina nei e koe ki te riri, tukinotia ana matou e koe: tukitukia ana e koe, kihai ano i tohungia e koe.
44 Tu t'es enveloppé d'un nuage, afin que notre requête ne te parvienne point.
Hipokina ana e koe he kapua ki a koe, kei puta atu ta matou inoi.
45 Tu as fait de nous, au milieu des peuples, des balayures et un objet de mépris.
Kua meinga matou e koe hei paru tahinga, hei mea akiri i waenga i nga iwi.
46 Tous nos ennemis ouvrent la bouche contre nous.
Kua hamama mai nga mangai o o matou hoariri katoa ki a matou.
47 La frayeur et la fosse ont été pour nous, avec la destruction et la ruine!
Ko te wehi, ko te rua, kua tae mai kei a matou, te whakamoti me te wawahi.
48 Mon œil se fond en ruisseaux d'eaux, à cause de la ruine de la fille de mon peuple.
Kei te tarere nei nga awa wai i toku kanohi, mo te wawahanga o te tamahine a toku iwi.
49 Mon œil pleure et ne cesse point, parce qu'il n'y a point de relâche,
Maturuturu ana te wai i toku kanohi, kahore hoki e mutu, te ai he pariratanga,
50 Jusqu'à ce que l'Éternel regarde et qu'il voie des cieux!
Kia titiro mai ra ano a Ihowa, kia kite mai ra ano ia i runga i te rangi.
51 Mon œil afflige mon âme, à cause de toutes les filles de ma ville.
E meatia iho ana toku ngakau e toku kanohi, mo nga tamahine katoa o toku pa.
52 Ceux qui sont mes ennemis sans cause, m'ont donné la chasse comme à un oiseau.
Kua whaia kinotia ahau ano he manu e ratou, e te hunga e hoariri ana ki ahau, kahore he take.
53 Ils ont voulu anéantir ma vie dans une fosse, ils ont jeté des pierres sur moi.
Ngaro iho i a ratou toku ara i roto i te poka, kua maka e ratou he kohatu ki runga ki ahau.
54 Les eaux montèrent par-dessus ma tête; je disais: C'en est fait de moi!
I rere nga wai i runga i toku mahunga: i mea ahau, kua motuhia ketia ahau.
55 J'ai invoqué ton nom, ô Éternel! du fond de la fosse.
I karanga ahau ki tou ingoa, e Ihowa, i roto i te poka i raro rawa.
56 Tu as entendu ma voix; ne cache point ton oreille à mes soupirs, à mes cris!
I rongo koe ki toku reo; kaua e huna tou taringa ki te tanga o toku manawa, ki taku karanga.
57 Au jour où je t'ai invoqué, tu t'es approché, tu as dit: Ne crains rien!
I whakatata mai koe i te ra i karanga ai ahau ki a koe; i ki mai koe, Kaua e wehi.
58 Seigneur, tu as plaidé la cause de mon âme, tu as racheté ma vie.
Kua tohea e koe, e te Ariki, nga tohe a toku wairua; kua hokona e koe toku ora.
59 Tu as vu, Éternel, le tort qu'on me fait; fais-moi justice!
Kua kite koe, e Ihowa, i te he i mahia ki ahau: mau e whakarite taku whakawa.
60 Tu as vu toutes leurs vengeances, tous leurs complots contre moi.
Kua kite koe i to ratou mauahara katoa, i o ratou whakaaro katoa moku.
61 Tu as entendu, ô Éternel! leurs outrages et tous leurs complots contre moi;
Kua rongo koe ki ta ratou tawai, e Ihowa, ki o ratou whakaaro katoa moku;
62 Les discours de ceux qui s'élèvent contre moi, et les desseins qu'ils forment contre moi tout le jour.
Ki nga ngutu o te hunga i whakatika mai ki ahau, ki ta ratou tikanga moku, a pau noa te ra.
63 Regarde: quand ils s'asseyent ou quand ils se lèvent, je suis le sujet de leur chanson.
Tirohia mai to ratou nohoanga iho, to ratou whakatikanga ake; ko ahau te waiatatia nei e ratou.
64 Tu leur rendras leur récompense, ô Éternel! selon l'œuvre de leurs mains.
Hoatu he utu ki a ratou, e Ihowa, kia rite ki te mahi a o ratou ringa.
65 Tu leur donneras l'aveuglement du cœur; ta malédiction sera pour eux.
Hoatu ki a ratou he ngakau pakeke, tau kanga ki a ratou.
66 Tu les poursuivras dans ta colère, tu les extermineras, ô Éternel! de dessous les cieux.
Whaia ratou i runga i te riri, whakangaromia atu ratou i raro i nga rangi o Ihowa.

< Lamentations 3 >