< Juges 5 >
1 En ce jour-là, Débora chanta ce cantique avec Barak, fils d'Abinoam, en disant:
Pea naʻe toki hiva ai ʻa Tepola mo Pelaki ko e foha ʻo ʻApinoami ʻi he ʻaho ko ia, ʻo pehē,
2 Bénissez l'Éternel de ce que les chefs ont pris le commandement en Israël, de ce que le peuple s'est porté de plein gré au combat!
“Mou fakafetaʻi kia Sihova ʻi he langomakiʻi ʻo ʻIsileli, ʻi he ʻatu fiemālie pe ʻakinautolu ʻe he kakai.
3 Rois, écoutez; princes, prêtez l'oreille! C'est moi, c'est moi qui chanterai à l'Éternel; qui psalmodierai à l'Éternel, le Dieu d'Israël.
Mou fanongo, ʻae ngaahi tuʻi; fakafanongo, ʻakimoutolu ʻae ngaahi houʻeiki; ko au, ʻio, ko au, te u hiva kia Sihova; te u hiva fakafetaʻi kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli.
4 O Éternel, quand tu sortis de Séir, quand tu t'avanças des champs d'Édom, la terre trembla, les cieux se fondirent, et les nuées se fondirent en eaux.
“ʻE Sihova ʻi hoʻo hāʻele atu mei Seia, ʻi hoʻo hāʻele mei he ngoue ʻo ʻItomi, naʻe tetetete ʻa māmani, pea naʻe tō ʻae ngaahi langi. Naʻe tō foki ʻae vai mei he ngaahi ʻao.
5 Les montagnes s'écoulèrent devant l'Éternel, et le Sinaï même, devant l'Éternel, le Dieu d'Israël!
Naʻe vela ʻo vai ʻae ngaahi moʻunga mei he ʻao ʻo Sihova, naʻa mo Sainai [naʻe pehē ]mei he ʻao ʻo Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli.
6 Aux jours de Shamgar, fils d'Anath, aux jours de Jaël, les routes étaient abandonnées, et les voyageurs allaient par des chemins détournés;
“ʻI he ngaahi ʻaho ʻo Samikaʻa ko e foha ʻo ʻAnati, ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Saeli, naʻe lala ʻae ngaahi hala motuʻa, pea naʻe ʻalu ʻae kakai fononga ʻi he ngaahi hala piko.
7 Les chefs manquaient en Israël, ils manquaient, jusqu'à ce que je me sois levée, moi Débora, que je me sois levée comme une mère en Israël.
Naʻe ngaongao ʻae ngaahi potu kakai, naʻa nau ʻosiʻosi ʻi ʻIsileli, ʻo aʻu ki heʻeku tuʻu hake au ko Tepola, pea u tuʻu hake ko e faʻē ʻi ʻIsileli.
8 Israël choisissait-il des dieux nouveaux, aussitôt la guerre était aux portes. On ne voyait ni bouclier ni lance chez quarante milliers en Israël.
Naʻa nau fili ʻae ngaahi ʻotua foʻou, pea naʻe toki hoko ʻa ʻetau ʻi he ngaahi matapā: he naʻe hā mai ha fakaū pe ha foʻi tao ʻe taha ʻi he toko fā mano ʻi ʻIsileli?
9 Mon cœur est aux chefs d'Israël, à ceux du peuple qui furent de bonne volonté.
ʻOku hanga atu hoku loto ki he kau pule ʻi ʻIsileli, ʻaia naʻe ʻatu fiemālie pe ʻakinautolu kia Sihova fakataha mo e kakai. Mou fakafetaʻi kia Sihova.
10 Bénissez l'Éternel, vous qui montez sur des ânesses blanches, qui êtes assis sur des tapis, et vous qui parcourez les chemins!
“ʻAkimoutolu ʻoku heka ʻi he ngaahi ʻasi hina, mou tokanga, ʻakimoutolu ʻoku nofo ʻi he fakamaau, pea ko kimoutolu foki ʻoku fononga ʻi he hala;
11 Chantez! A la voix des archers, entre les sources où l'on puise, qu'on célèbre la justice de l'Éternel, la justice de ses chefs en Israël! Alors le peuple de l'Éternel descendit aux portes.
ʻI he tuku ʻae longoaʻa ʻoe kau tangata fana ʻi he ngaahi potu ʻoe fusi hake ʻoe ʻutu vai, tenau fakahā ʻi ai ʻae ngaahi ngāue māʻoniʻoni ʻa Sihova, ʻio, ʻae ngaahi ngāue māʻoniʻoni ki hono ngaahi potu kakai ʻi ʻIsileli: pea ʻe toki ʻalu hifo ʻae kakai ʻa Sihova ki he ngaahi matapā.
12 Réveille-toi, réveille-toi, Débora! Réveille-toi, réveille-toi, dis un cantique! Lève-toi, Barak! Et emmène tes captifs, fils d'Abinoam!
Ke ke ʻā hake, ʻā hake, ʻe Tepola: ʻā hake, ʻā hake, fai ʻae hiva: tuʻu hake, ʻe Pelaki, pea tataki fakapōpula ʻa hoʻo pōpula, ʻa koe ko e foha ʻo ʻApinoami.
13 Alors, un débris du peuple l'emporta sur les puissants; l'Éternel me fit triompher des plus forts.
Naʻa ne ngaohi ai ʻaia naʻe toe ke pule ia ki he houʻeiki ʻi he kakai: naʻe fakanofo au ʻe Sihova ke u pule ki he kau mālohi.
14 D'Éphraïm sont venus les habitants d'Amalek. A ta suite Benjamin marchait parmi tes peuples. De Makir sont descendus les chefs; de Zabulon, ceux qui portent le bâton de l'écrivain.
Naʻe ai ʻae aka ʻokinautolu mei ʻIfalemi naʻe tuʻu hake ki ʻAmaleki; ko Penisimani naʻe muimui ʻiate koe, mei hoʻo kakai: naʻe ʻalu hifo mei Mekili ʻae kau pule, pea mei Sepuloni ʻakinautolu ʻoku ala ki he peni ʻae tangata tohi.
15 Et les chefs d'Issacar furent avec Débora; et Issacar suivit Barak, et fut envoyé sur ses pas dans la vallée. Près des ruisseaux de Ruben, grandes furent les contestations dans les cœurs!
Pea naʻe ʻia Tepola ʻae houʻeiki ʻo ʻIsaka; ʻio, ʻa ʻIsaka mo Pelaki foki: naʻe fekau ia ʻi hono vaʻe ki he teleʻa. ʻI he ngaahi mavahevahe ʻa Lupeni naʻe ʻi ai ʻae ngaahi fifili lahi ʻoe loto.
16 Pourquoi es-tu demeuré au milieu des étables, à entendre le bêlement des troupeaux? Aux ruisseaux de Ruben, grandes furent les contestations dans les cœurs!
Ko e hā naʻa ke nofo ai ʻi he ngaahi ā sipi, ke fanongo ki he tangi ʻae fanga sipi? ʻI he ngaahi mavahevahe ʻa Lupeni [naʻe ʻi ai ]ʻae ngaahi fifili lahi ʻoe loto.
17 Galaad, au delà du Jourdain, resta dans sa demeure. Et Dan, pourquoi s'est-il tenu sur ses navires? Asser s'est assis au rivage de la mer, et s'est reposé dans ses havres.
Naʻe nofo ʻa Kiliati ʻituʻa Sioatani, pea ko e hā naʻe nofo ai ʻa Tani ʻi he ngaahi vaka? Naʻe nofo pe ʻa ʻAseli ʻi he matātahi, pea nofo pe ia ʻi he ngaahi kolo.
18 Zabulon est un peuple qui affronta la mort, ainsi que Nephthali, sur les hauteurs de la plaine.
Ko e kakai ʻo Sepulone mo Nafitalai naʻe siʻaki ʻenau moʻui ki he mate, ʻi he ngaahi potu fonua māʻolunga.
19 Les rois viennent, ils combattent. Ils combattent, les rois de Canaan, à Thaanac, aux eaux de Méguiddo. Ils ne remportent ni butin ni argent!
“Naʻe haʻu ʻa e ngaahi tuʻi ʻo tau, pea tau ai ʻae ngaahi tuʻi ʻo Kenani ʻi Tenaki ʻo ofi ki he vai ko Mekito; naʻe ʻikai tenau toʻo ha paʻanga totongi.
20 Des cieux on combat; même de leurs sentiers les étoiles combattent contre Sisera.
Naʻa nau tau mei langi; ko e ngaahi fetuʻu ʻi honau ngaahi ʻaluʻanga naʻa nau tauʻi ʻa Sisela.
21 Le torrent de Kisson les entraîne, le torrent ancien, le torrent de Kisson! Mon âme, foule aux pieds leur force!
Naʻe ʻauhia ʻakinautolu ke mole ʻi he vaitafe ko Kisone, ʻae vaitafe muʻa ko ia, ʻae vaitafe ko Kisone. ʻE hoku laumālie, kuo ke malakaki hifo ʻae mālohi.
22 Alors les sabots des chevaux retentirent par la course, par la course rapide de leurs guerriers.
Naʻe toki maumau ʻae ngaahi ʻaofivaʻe ʻoe fanga hoosi ko e meʻa ʻi he lele vave, ko e lele vave ʻae ngaahi manu mālohi.
23 Maudissez Méroz, dit l'ange de l'Éternel; maudissez, maudissez ses habitants! Car ils ne sont point venus au secours de l'Éternel, au secours de l'Éternel, avec les vaillants!
‘Mou fakamalaʻiaʻi ʻa Melosi,’ ʻoku pehē ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova, ‘Mou fakamamahi ʻae kakai ʻo ia; koeʻuhi naʻe ʻikai te nau haʻu ke tokoni ʻa Sihova, ke tokoni ʻa Sihova ʻo tuʻu hake ki he mālohi.’
24 Qu'elle soit bénie entre les femmes, Jaël, femme de Héber, le Kénien! Qu'elle soit bénie entre les femmes qui habitent sous la tente!
“ʻE monūʻia lahi taha ʻi he kau fefine ʻa Saeli, ko e uaifi ʻo Hepa ko e Kena, ʻe monūʻia lahi taha pe ia ʻi he kau fefine ʻi he fale fehikitaki.
25 Sisera demande de l'eau, elle lui donne du lait; dans la coupe d'honneur elle lui présente de la crème.
Naʻe kole ʻe ia ʻae vai, pea ne ʻange ʻe ia ʻae huʻahuhu; naʻa ne ʻomi ʻae pota ʻi he ipu ngalingali ʻeiki.
26 Sa main saisit le clou, et sa droite le marteau d'ouvrier. Elle frappe Sisera, et lui fend la tête; elle fracasse et transperce sa tempe.
Naʻe mafao ʻe ia hono nima ki he faʻo, mo hono nima toʻomataʻu ki he hamala ʻae tufunga; pea ne taaʻi ʻaki ʻa Sisela ʻae hamala, naʻa ne tā ʻaki ia hono ʻulu, ʻi heʻene tui ke ʻasi hono manifinifihanga.
27 Il se courbe, il tombe à ses pieds, il se couche. Il se courbe, il tombe à ses pieds; et là où il se courbe, il tombe écrasé.
Naʻe punou hifo ia ʻi hono vaʻe, naʻa ne tō hifo, pea tokoto hifo: naʻe punou hifo ia ʻi hono vaʻe, pea tō hifo: ʻi he potu naʻa ne punou hifo, naʻe tō ai ia ʻo mate.
28 La mère de Sisera regarde par la fenêtre, et s'écrie, à travers le treillis: Pourquoi son char tarde-t-il à venir? Pourquoi ses chars vont-ils si lentement?
“Naʻe fakasiosio ʻe he faʻē ʻa Sisela ʻi he matapā sioʻata, pea kalanga ia mei he tupa, “Ko e hā ʻoku tuai pehē ai hono saliote ʻi heʻene haʻu? Ko e hā ʻoku tatali ai ʻae ngaahi meʻa teka ʻo ʻene saliote?’
29 Et les plus sages d'entre ses femmes lui répondent, et elle aussi se le dit à elle-même:
Naʻe tali ia ʻe heʻene kau fefineʻeiki poto, ʻio, naʻe tali ʻe ia ia ʻa ʻene lea,
30 N'ont-ils pas trouvé du butin? Ne le partagent-ils pas? Une fille, deux filles, par tête de guerrier; le butin des vêtements de couleur, pour Sisera! le butin des vêtements de couleur brodés! Un vêtement de couleur, deux vêtements brodés, pour le cou du vainqueur!
‘ʻIkai kuo nau lavaʻi? ʻIkai kuo nau vahevahe ʻae vete? Ko e taʻahine ʻe tokotaha pe toko ua ki he tangata taki taha kotoa pē; ko e koloa maʻa Sisela ko e meʻa lanu kehekehe, ʻae meʻa lanu kehekehe ʻoe ngāue tuitui, ʻae meʻa lanu kehekehe ʻoe ngāue tuitui fakapotu ua, ʻo ngali mo e kia [ʻokinautolu ]ʻoku maʻu ʻae vete?’
31 Périssent ainsi, ô Éternel, tous tes ennemis! Et que ceux qui t'aiment soient comme le soleil, quand il paraît en sa force! Puis le pays fut en repos quarante ans.
“Ke ʻauha pehē pe ʻa ho ngaahi fili kotoa pē ʻe Sihova: ka ke tatau ʻakinautolu ʻoku ʻofa kiate ia mo e laʻā ʻi heʻene ʻalu hake ʻi hono mālohi.” Pea naʻe fiemālie ʻae fonua ʻi he taʻu ʻe fāngofulu.