< Job 29 >

1 Job continua son discours sentencieux, et dit:
Job in athusei ajom kit in:
2 Oh! que ne suis-je comme aux mois d'autrefois, comme au jour où Dieu me gardait,
Pathen in eina chin hoi jing lai kum chemangsa ho kagel doh kit e.
3 Quand son flambeau luisait sur ma tête, quand je marchais à sa lumière dans les ténèbres;
Kamasang lampi eivah peh a muthim lah a bitsel a kana vale lai.
4 Comme aux jours de mon automne, quand l'amitié de Dieu veillait sur ma tente;
Pathen toh golcha a ka in a apansah lai, aluboh pen a kapan lai chu hileh.
5 Quand le Tout-Puissant était encore avec moi, et que mes jeunes gens m'entouraient;
Hatchungnung pachu kakoma aum jing lai, chuleh kachate kakimvel a anaum laijin,
6 Quand je lavais mes pieds dans le lait, et que le rocher se fondait près de moi en torrent d'huile!
Kabongpi ten bongnoi ninglhing set a asosah thei laiju chuleh kahon na keh hon olive thao alondoh sah laiju chu hileh.
7 Quand je sortais pour me rendre à la porte de la ville, et que je me faisais préparer un siège dans la place publique,
Khopi kelkot phung kajot a ja um tahtah le lamkai len leh lalte ho toh katou khomle lai nikho ho chu hileh,
8 Les jeunes gens, me voyant, se retiraient; les vieillards se levaient et se tenaient debout.
Khangdong hon eimu teng ule eipel doh jiuva upa tehseho jengin jong akoma kahung tengle jana neitah a adindoh ji laiju.
9 Des princes s'arrêtaient de parler, et mettaient la main sur leur bouche.
Leng chapate jong thipbeh a aum uva chule akam uva akhut u akoi uva.
10 La voix des chefs s'éteignait, et leur langue s'attachait à leur palais.
Khopi sung vaipo lenpen pen ho thipchet a adin uva jabolna a adin uva aleiju atuh chahkheh uva.
11 Car l'oreille qui m'entendait me proclamait heureux, et l'œil qui me voyait me rendait témoignage.
Kathu japha ho jousen eipahcha uvin, eimu kha jousen phatechan eihoupi jiuve.
12 Car je délivrais l'affligé qui criait, et l'orphelin qui n'avait personne pour le secourir.
Ijeh inem itile mivaicha ten angaichat nau leh chagate kithopina ngaicha ho chu kakithopi jin ahi.
13 La bénédiction de celui qui s'en allait périr venait sur moi, et je faisais chanter de joie le cœur de la veuve.
Keiman kinepna beimi ho chu kaki thopin ahile amahon phatthei eiboh jiuve, chule meithai ho lungthim kakipa doh sah jin, chuteng amahon la asajiuve.
14 Je me revêtais de la justice, et elle se revêtait de moi. Mon équité était mon manteau et ma tiare.
Kabol jouse chu lungtheng sellin kabol in chonphat nan sangkhol chol bangin eikhu khume, chule thutan dihna chu lukop bangin kakikop e.
15 J'étais les yeux de l'aveugle, et les pieds du boiteux.
Mitcho ho din mitchang tenin kapang in, chule elbai ho din akeng tenin kapange.
16 J'étais le père des pauvres, et j'étudiais à fond la cause de l'inconnu.
Chaga pabeite din mipan kapang in chuleh het khahlou hel miho jong kithopi angaichat nau vah kapanpi ji e.
17 Je brisais les mâchoires de l'injuste, et j'arrachais la proie d'entre ses dents.
Keiman Pathen neilou mi engse ho ha kasuhbal peh jin, chuleh gimbol a um chu aha a konin kasalhah peh ji'e.
18 Et je disais: Je mourrai avec mon nid, et je multiplierai mes jours comme le phénix.
Hinkho pha sautah kahin man nung hin tahbeh mongin kathi tengle kainko ten eikimvel unte tin kana gel’e.
19 Ma racine sera exposée à l'eau, et la rosée passera la nuit dans mes branches.
Ijeh inem itile, thingphung ajung hon twi lah aphah a abah ho daitwi in achap nou jing tobang kahi.
20 Ma gloire se renouvellera en moi, et mon arc se renforcera dans ma main.
Jabolna thah thah kachunga kilong louhel in eikipe jing jin, chuleh kathahatna jong tang louhel in akibelap jinge.
21 On m'écoutait, on attendait et on se taisait, jusqu'à ce que j'eusse donné mon avis.
Amichang cheh in kathumopna angaijun kathusei ding hi amahon thipchet in angah uve.
22 Après que j'avais parlé, on ne répliquait pas, et ma parole découlait goutte à goutte sur eux.
Chuleh kasei chai tengle amahon belap ding anei ji pouve, Kathumop chun amaho alung lhai sah jeh u chun.
23 Ils m'attendaient comme la pluie, et ils ouvraient leur bouche comme pour une ondée tardive.
Mihem ten gojuh ding kinem tah a anga jing bangun amahon kathusei ding kinem tah in angah jiuvin, kathusei ho chu chavang gotwi bangin adon uve.
24 Je souriais quand ils étaient désespérés; et ils n'altéraient pas la sérénité de mon visage.
Amaho alunglhah teng uleh ken amaho chu nuiseuvin kave jin ahileh mailhai sel a kavet chu amaho a din manlu tah ahiji.
25 J'aimais à aller avec eux, et je m'asseyais à leur tête; je siégeais comme un roi au milieu de ses gardes, comme un consolateur au milieu des affligés.
Haosapu bangin amahon atoh diu kaseipeh in sepai hon lah a chun lengpa bangin kacheng in chuleh lengvai ho kalhamon jin ahi.

< Job 29 >