< Jérémie 52 >

1 Sédécias était âgé de vingt et un ans quand il commença à régner, et il régna onze ans à Jérusalem. Sa mère s'appelait Hamutal; elle était fille de Jérémie, de Libna.
UZedekhiya waba yinkosi eleminyaka engamatshumi amabili lanye, njalo wabusa eJerusalema okweminyaka elitshumi lanye. Ibizo likanina lalinguHamuthali indodakazi kaJeremiya waseLibhina.
2 Il fit ce qui est mauvais aux yeux de l'Éternel, tout comme avait fait Jéhojakim.
Wenza okubi emehlweni kaThixo, njengalokho okwakwenziwe nguJehoyakhimi.
3 Car, à cause de la colère de l'Éternel, il en arriva ainsi à Jérusalem et à Juda, jusqu'à ce qu'il les rejetât de devant sa face. Or Sédécias se révolta contre le roi de Babylone.
Kwakungenxa yokuthukuthela kukaThixo ukuze kwenzakale konke lokhu eJerusalema lakoJuda, njalo ekucineni kwabangela ukuthi uThixo abachithe. Ngalokho uZedekhiya wayihlamukela inkosi yaseBhabhiloni.
4 Et il arriva, la neuvième année du règne de Sédécias, le dixième jour du dixième mois, que Nébucadnetsar, roi de Babylone, vint contre Jérusalem, lui et toute son armée; et ils campèrent contre elle et bâtirent des forts tout autour.
Ngakho ngenyanga yesificamunwemunye yokubusa kukaZedekhiya, ngosuku lwetshumi lwenyanga yetshumi, uNebhukhadineza inkosi yaseBhabhiloni, waya eJerusalema lebutho lakhe lonke. Bahlala ngaphandle kwedolobho, bakha izinqaba zokulivimbezela kuzozonke inhlangothi zalo.
5 Or la ville fut assiégée, jusqu'à la onzième année du roi Sédécias.
Idolobho lavinjezelwa kwaze kwaba ngumnyaka wetshumi lanye kaZedekhiya inkosi.
6 Le neuvième jour du quatrième mois, la famine sévissait dans la ville, et il n'y avait plus de pain pour le peuple du pays.
Ngosuku lwesificamunwemunye lwenyanga yesine indlala yayisinzima edolobheni, abantu bengaselakudla.
7 Alors la brèche fut faite à la ville, et tous les gens de guerre s'enfuirent et sortirent pendant la nuit hors de la ville, par le chemin de la porte, entre les doubles murailles, près du jardin du roi, pendant que les Caldéens bloquaient la ville tout autour; et on s'en alla par le chemin de la campagne.
Umduli wedolobho wafohlwa, ibutho lonke labaleka. Basuka edolobheni ebusuku bephuma ngesango eliphakathi kwemiduli emibili, phansi kwesivande senkosi, lanxa nje amaKhaladiya ayeligombolozele idolobho. Babaleka beqonde e-Arabha,
8 Mais l'armée des Caldéens poursuivit le roi; et ils atteignirent Sédécias dans les campagnes de Jérico; et toute son armée se dispersa d'avec lui.
kodwa ibutho lamaKhaladiya laxotshana lenkosi uZedekhiya layamfica emagcekeni aseJerikho. Wonke amabutho akhe ehlukana laye njalo ahlakazeka,
9 Ils prirent donc le roi, et le firent monter vers le roi de Babylone, à Ribla, au pays de Hamath, où on lui fit son procès.
yena wathunjwa. Wasiwa enkosini yaseBhabhiloni eRibhila elizweni laseHamathi, lapho eyamgwebela khona.
10 Et le roi de Babylone fit égorger les fils de Sédécias en sa présence; il fit aussi égorger tous les chefs de Juda à Ribla.
Khona eRibhila inkosi yaseBhabhiloni yabulala amadodana kaZedekhiya emehlweni akhe; yabulala lezikhulu zakoJuda zonke.
11 Puis il fit crever les yeux à Sédécias, et le fit lier de chaînes d'airain. Et le roi de Babylone l'emmena à Babylone, et le mit en prison jusqu'au jour de sa mort.
Emva kwalokho, yamkhupha amehlo uZedekhiya, yambopha ngamaketane ethusi, yamusa eBhabhiloni, lapho eyamfaka khona entolongweni kwaze kwafika usuku lokufa kwakhe.
12 Le dixième jour du cinquième mois, la dix-neuvième année de Nébucadnetsar, roi de Babylone, Nébuzar-Adan, capitaine des gardes, officier ordinaire du roi de Babylone, entra dans Jérusalem.
Ngosuku lwetshumi ngenyanga yesihlanu, ngomnyaka wetshumi lasificamunwemunye kaNebhukhadineza inkosi yaseBhabhiloni, uNebhuzaradani umlawuli wabalindi besikhosini, owayesebenzela inkosi yaseBhabhiloni, wafika eJerusalema.
13 Il brûla la maison de l'Éternel, et la maison royale, et toutes les maisons de Jérusalem; et il livra aux flammes toutes les grandes maisons.
Wathungela ithempeli likaThixo ngomlilo, lesigodlo senkosi lezindlu zonke zaseJerusalema. Zonke izindlu eziqakathekileyo wazitshisa.
14 Puis toute l'armée des Caldéens, qui était avec le capitaine des gardes, démolit toutes les murailles qui étaient autour de Jérusalem.
Lonke ibutho laseBhabhiloni elalingaphansi komlawuli wabalindi besikhosini layidiliza yonke imiduli eyayigombolozele iJerusalema.
15 Et Nébuzar-Adan, capitaine des gardes, emmena captifs quelques-uns des pauvres du peuple, ceux qui étaient demeurés de reste dans la ville, ceux qui s'étaient rendus au roi de Babylone et le reste de la multitude.
UNebhuzaradani umlawuli wabalindi wathatha abanye babayanga bokucina wabasa ekuthunjweni lalabo ababesele edolobheni, lenengi lezingcwethi kanye lalabo abasebeye enkosini yaseBhabhiloni.
16 Toutefois Nébuzar-Adan, capitaine des gardes, en laissa quelques-uns des plus pauvres du pays, comme vignerons et laboureurs.
Kodwa uNebhuzaradani watshiya inengi labantu ababengabayanga bokucina elizweni ukuba basebenze ezivinini lasemasimini.
17 Et les Caldéens mirent en pièces les colonnes d'airain qui étaient dans la maison de l'Éternel, les socles, et la mer d'airain, qui étaient dans la maison de l'Éternel, et ils en emportèrent tout l'airain à Babylone.
AbeBhabhiloni baphahlaza izinsika zethusi lezinti zezibane loLwandle lwethusi, okwakusethempelini likaThixo. Bathwalela ithusi lelo eBhabhiloni.
18 Ils emportèrent aussi les chaudières, les pelles, les serpes, les bassins, les tasses, et tous les ustensiles d'airain employés pour le service.
Bathatha njalo imbiza, lamafotsholo, lezindlawu lemiganu yezichelo, lezinditshi lazozonke izitsha zethusi ezazisetshenziswa enkonzweni yasethempelini.
19 Le capitaine des gardes emporta aussi les coupes, et les encensoirs, et les bassins, et les chaudières, et les chandeliers, et les tasses et les gobelets, ce qui était d'or et ce qui était d'argent.
Umlawuli wabalindi besigodlo wathatha izinditshi, izitsha zokutshisela impepha, imiganu yezichelo, imbiza, izinti zezibane, izinditshi lemiganu okusetshenziswa eminikelweni yokunathwayo konke okwakwenziwe ngegolide elicengekileyo loba isiliva.
20 Pour ce qui est des deux colonnes, de la mer et des douze bœufs d'airain qui lui servaient de base, et que Salomon avait faits pour la maison de l'Éternel, on ne pouvait peser l'airain de tous ces objets.
Ithusi elalivela ensikeni ezimbili, loLwandle lelenkunzi zethusi ezilitshumi lambili ezazingaphansi kwalo kanye lelezidindi ezisusekayo konke okwakwenzelwe ithempeli likaThixo yinkosi uSolomoni, kwakulesisindo esasingelinganiswe.
21 Pour les colonnes, chaque colonne avait dix-huit coudées de haut, et un cordon de douze coudées en pouvait faire le tour; elle était épaisse de quatre doigts et creuse.
Ubude bensika ngayinye babuzingalo ezilitshumi lasificaminwembili, ubuqatha buzingalo ezilitshumi lambili, uhlonzi luyiminwe emine njalo ilomhome.
22 Et il y avait au-dessus un chapiteau d'airain; et la hauteur d'un des chapiteaux était de cinq coudées; et sur le chapiteau, à l'entour, étaient un réseau et des grenades, le tout d'airain. La seconde colonne était en tout semblable, et il y avait aussi des grenades.
Isiduku sethusi phezu kwenye insika sasizingalo ezinhlanu ubude baso njalo siceciswe ngomeluko lamaphomegranathi ethusi nxazonke. Enye insika, lamaphomegranathi ayo, layo yayinjalo.
23 Et il y avait quatre-vingt-seize grenades extérieurement. Toutes les grenades sur le réseau étaient au nombre de cent, à l'entour.
Emaceleni kwakulamaphomegranathi angamatshumi ayisificamunwemunye munye lesithupha; esewonke amaphomegranathi ayengaphezu kobufikifiki obabuzungezile, ayelikhulu.
24 Et le capitaine des gardes prit Séraja, premier sacrificateur, et Sophonie, second sacrificateur, et les trois gardes du seuil.
Umlawuli wabalindi wathumba uSeraya induna yabaphristi, loZefaniya umsekeli wakhe kanye labalindi bomnyango abathathu.
25 Et de la ville il prit un eunuque qui avait la charge des gens de guerre, et sept hommes de ceux qui voyaient la face du roi, qui se trouvèrent dans la ville, le secrétaire en chef de l'armée, qui enrôlait le peuple du pays, et soixante hommes d'entre le peuple du pays, qui furent trouvés dans la ville.
Kulabo ababelokhu besedolobheni wathatha isikhulu esasiphethe amadoda okulwa, labacebisi besikhosini abayisikhombisa. Wathatha lonobhala owayeyinduna eyayiphethe ukubuthwa kwabantu elizweni kanye labanye abantu bakhe abangamatshumi ayisithupha ababeficwe edolobheni.
26 Nébuzar-Adan, capitaine des gardes, les prit et les mena au roi de Babylone, à Ribla.
UNebhuzaradani umlawuli wabathatha bonke wabasa enkosini yaseBhabhiloni eRibhila.
27 Et le roi de Babylone les frappa, et les fit mourir à Ribla, au pays de Hamath. Ainsi Juda fut transporté hors de son pays.
Khonale eRibhila, elizweni laseHamathi, inkosi yathi kabaqunywe. Ngakho abakoJuda baya ekuthunjweni kude lelizwe labo.
28 C'est ici le peuple que Nébucadnetsar emmena en captivité: La septième année, trois mille vingt-trois Juifs.
Nanka amanani abantu uNebhukhadineza abasa ekuthunjweni: ngomnyaka wesikhombisa, amaJuda azinkulungwane ezintathu lamatshumi amabili lantathu;
29 La dix-huitième année de Nébucadnetsar, on emmena de Jérusalem huit cent trente-deux personnes.
ngomnyaka kaNebhukhadineza wetshumi lasificaminwembili mibili, abantu beJerusalema abangamakhulu ayisificamunwemunye lamatshumi amathathu lambili;
30 La vingt-troisième année de Nébucadnetsar, Nébuzar-Adan, capitaine des gardes, transporta sept cent quarante-cinq personnes des Juifs. Toutes ces personnes furent donc quatre mille six cents.
ngomnyaka wakhe wamatshumi amabili lantathu, amaJuda angamakhulu ayisikhombisa lamatshumi amane lanhlanu asiwa ekuthunjweni nguNebhuzaradani umlawuli wabalindi ekubusweni kwezizwe ezinengi. Bebonke kwakungabantu abazinkulungwane ezine lamakhulu ayisithupha.
31 Or il arriva, la trente-septième année de la captivité de Jéhojakim, roi de Juda, le vingt-cinquième jour du douzième mois, qu'Évilmérodac, roi de Babylone, l'année où il devint roi, releva la tête de Jéhojakim, roi de Juda, et le tira de prison.
Ngomnyaka wamatshumi amathathu lesikhombisa uJehoyakhini inkosi yakoJuda esekuthunjweni, ngomnyaka u-Evili-Merodakhi aba yinkosi yaseBhabhiloni ngawo, wakhulula uJehoyakhini inkosi yakoJuda, wamkhupha entolongweni ngosuku lwamatshumi amabili lanhlanu lwenyanga yetshumi lambili.
32 Il lui parla avec douceur, et il mit son trône au-dessus du trône des rois qui étaient avec lui à Babylone.
Wakhuluma laye ngomusa, wamnika isihlalo esihloniphekayo esasingaphezu kwezamanye amakhosi ayelaye eBhabhiloni.
33 Et après qu'il lui eut changé ses vêtements de prisonnier, il mangea constamment en sa présence, tout le temps de sa vie.
Ngakho uJehoyakhini wakhupha izigqoko zakhe zasentolongweni, wadla lenkosi izikhathi zonke okwempilo yakhe yonke.
34 Et pour son entretien, un ordinaire continuel lui fut établi par le roi de Babylone, pour chaque jour, jusqu'à sa mort, tout le temps de sa vie.
Nsuku zonke inkosi yaseBhabhiloni yayinika uJehoyakhini isabelo esimisiweyo malanga wonke empilweni yakhe, kwaze kwafika ilanga lokufa kwakhe.

< Jérémie 52 >