< Genèse 31 >

1 Or Jacob entendit les discours des enfants de Laban, qui disaient: Jacob a pris tout ce qui appartenait à notre père; et c'est de ce qui était à notre père, qu'il s'est acquis toute cette richesse.
LOHE aku la o Iakoba i na olelo a na keikikane a Labana, i ka i ana ae, Ua lawe aku la o Iakoba i na mea a pau a ko kakou makuakane, a ua loaa ia ia keia waiwai a pau no na mea a ko kakou makuakane.
2 Et Jacob remarqua le visage de Laban; et voici, il n'était plus à son égard comme auparavant.
Nana aku la o Iakoba i ka maka o Labana, aole ia i maliu mai ia ia e like mamua.
3 Et l'Éternel dit à Jacob: Retourne au pays de tes pères, et vers ta parenté, et je serai avec toi.
Olelo mai la hoi o Iehova ia Iakoba, E hoi hou aku oe i ka aina o kou poe makua, a i na hoahanau ou; a owau kekahi pu me oe.
4 Alors Jacob envoya dire à Rachel et à Léa, de venir aux champs vers son troupeau.
Hoouna aku la o Iakoba e kahea ia Rahela laua o Lea e hele mai ma ke kula i kona poe holoholona.
5 Et il leur dit: Je vois que le visage de votre père n'est plus envers moi comme auparavant; mais le Dieu de mon père a été avec moi.
I aku la oia ia laua, Ua ike no wau i ka maka o ko olua makuakane, aole ia i maliu mai ia'u e like mamua: aka, me au no ke Akua o ko'u makuakane.
6 Et vous savez vous-mêmes que j'ai servi votre père de toutes mes forces.
Ua ike hoi olua i ko'u malama i ana i ko olua makuakane me ko'u ikaika a pau.
7 Et votre père s'est moqué de moi, et a changé dix fois mon salaire; mais Dieu ne lui a point permis de me faire du mal.
A ua hoopunipuni mai ko olua makuakane ia'u, a he umi kana hoololi ana i ka'u uku: aka, aole ke Akua i ae mai e hoopoino mai ia ia'u.
8 Quand il disait ainsi: Les picotés seront ton salaire, toutes les brebis faisaient des agneaux picotés. Et s'il disait ainsi: Les rayés seront ton salaire, toutes les brebis faisaient des agneaux rayés.
Ina i olelo mai kela penei, O na mea kikokiko kau uku, alaila hanau mai la na holoholona i na mea kikokiko: a i olelo mai ia penei, O na mea onionio kau uku, alaila hanau mai la na holoholona a pau i na mea onionio.
9 Dieu a donc pris le bétail de votre père, et me l'a donné.
Pela ke Akua i lawe ai i na holoholona a ko olua makuakane, a ua haawi mai ia'u.
10 Car il arriva, au temps où les brebis entrent en chaleur, que je levai les yeux et vis en songe que les béliers qui couvraient les brebis étaient rayés, picotés et marquetés.
A i ka manawa a ka poe holoholona i ko ai, nana aku la ko'u mau maka ma ka moeuhane, ike aku la, aia hoi, o na kao kane i lele aku maluna o na kao wahine ua onionio, a ua kikokiko, a me ke kikohukohu.
11 Et l'ange de Dieu me dit en songe: Jacob! Et je répondis: Me voici!
Olelo mai la ka anela o ke Akua ia'u ma ka moeuhane, E Iakoba: i aku la au, Eia wau.
12 Et il dit: Lève les yeux, et regarde: tous les béliers, qui couvrent les brebis, sont rayés, picotés et marquetés. Car j'ai vu ce que te fait Laban.
I mai la kela, E nana aku oe e ike, o na kao kane e lele ana maluna o na kao wahine, ua onionio, ua kikokiko, a me ke kikohukohu: no ka mea, ua ike no wau i ka mea a pau a Labana i hana mai ai ia oe.
13 Je suis le Dieu de Béthel, où tu oignis un monument, où tu me fis un vœu. Maintenant, lève-toi, sors de ce pays, et retourne au pays de ta parenté.
Owau no ke Akua no Betela, kahi au i poni ai i ka pohaku kukulu, kahi hoi au i hoohiki ai i ka hoohiki ia'u: ano hoi, e ku ae oe, e haalele aku i keia aina, a e hoi hou aku i ka aina o kou poe hoahanau.
14 Alors Rachel et Léa répondirent et lui dirent: Avons-nous encore une part ou un héritage dans la maison de notre père?
Olelo mai la o Rahela laua o Lea, i mai la ia ia, Auhea kekahi kuleana, a o kekahi waiwai hooili no maua ma ka hale o ko maua makuakane?
15 Ne nous a-t-il pas traitées comme des étrangères, puisqu'il nous a vendues, et qu'il a même mangé notre argent?
Aole anei i manaoia maua e ia, he mau mea e? no ka mea, ua lilo maua i ke kuaiia e ia, a ua pau loa hoi ko maua kala ia ia.
16 Car toutes les richesses que Dieu a ôtées à notre père, sont à nous et à nos enfants. Maintenant donc, fais tout ce que Dieu t'a dit.
Nolaila, o ka waiwai a pau a ke Akua i lawe ae mai ko maua makuakane mai, no kakou ia a no na keiki a kakou: ano hoi, e hana aku oe i ka mea a ke Akua i olelo mai ai ia oe.
17 Alors Jacob se leva, et fit monter ses enfants et ses femmes sur les chameaux.
Alaila, ku ae la o Iakoba, hoee aku la i kana mau keiki a me kana mau wahine maluna o na kamelo;
18 Et il emmena tout son bétail et tout le bien qu'il avait acquis, son bétail particulier, qu'il avait acquis à Paddan-Aram, pour venir vers Isaac, son père, au pays de Canaan.
A lawe aku la ia i kana poe holoholona a pau, a me kona waiwai a pau i loaa ia ia, o na holoholona ana, i loaa ia ia ma Padanarama, e hele aku ai io Isaaka la i kona makuakane, ma ka aina o Kanaana.
19 Or Laban était allé tondre ses brebis; et Rachel déroba les théraphim de son père.
Ua hala aku la o Labana e ako i kana poe hipa: a aihue iho la o Rahela i na kii o kona makuakane.
20 Et Jacob trompa Laban l'Araméen, en ne lui disant point qu'il voulait s'enfuir.
Puni aku la ka naau o Labana ka Suria, ia Iakoba, i ka hai ole aku ia ia i kona mahuka ana.
21 Il s'enfuit donc, lui et tout ce qui lui appartenait; et il se leva, et passa le fleuve, et s'avança vers la montagne de Galaad.
Pela oia i mahuka ai me kana mau mea a pau: ku ae la ia, hele mai la ma keia aoao o ka muliwai, a hele pololei mai la i ka mauna o Gileada.
22 Et le troisième jour on rapporta à Laban que Jacob s'était enfui.
I ke kolu o ka la, olelo aku la kekahi ia Labana, Ua mahuka aku o Iakoba.
23 Alors il prit ses frères avec lui, et le poursuivit sept journées de marche, et le rejoignit à la montagne de Galaad.
Kono aku la ia i kona poe hoahanau e hele pa me ia, alualu mai mahope ona i na la hele ehiku, a hiki mai la io Iakoba la ma ka mauna o Gileada.
24 Mais Dieu vint vers Laban, l'Araméen, dans un songe de la nuit, et lui dit: Garde-toi de rien dire à Jacob, ni en bien, ni en mal.
Hele mai la ke Akua io Labana la ka Suria ma ka moeuhane i ka po, i mai la ia ia, E ao ia oe iho, mai olelo aku oe ia Iakoba i ka mea aloha, aole hoi ka mea hoino.
25 Laban atteignit donc Jacob. Et Jacob avait planté sa tente sur la montagne. Et Laban tendit la sienne avec ses frères sur la montagne de Galaad.
Alaila loaa mai la o Iakoba ia Labana. Ua kukulu o Iakoba i kona halelewa ma ua mauna la: kukulu hoi o Labana me kona poe hoahanau ma ka mauna o Gileada.
26 Et Laban dit à Jacob: Qu'as-tu fait? Tu m'as trompé, et tu as emmené mes filles comme des prisonnières de guerre.
Olelo mai la o Labana ia Iakoba, Heaha kau i hana'i i hoopunipuni mai ai oe ia'u, a i lawe aku ai hoi i ka'u mau kaikamahine, e like me na pio e ke kana?
27 Pourquoi t'es-tu enfui secrètement, et m'as-tu trompé, et ne m'en as-tu pas donné avis? et je t'eusse reconduit avec joie et avec des chants, au son du tambourin et de la harpe.
No ke aha la oe i holo malu mai ai, me ka puni mai ia'u, aole hoi i hai mai ia'u, i hoihoi aku ai au ia oe me ka olioli a me na mele, me na pahukani a me na lira!
28 Et tu ne m'as pas laissé baiser mes fils et mes filles! Tu as agi follement.
Aole hoi i ae mai oe ia'u e honi i ka'u mau moopuna a me na kaikamahine a'u? He lapuwale ka hana ana au i hana'i.
29 J'ai en main le pouvoir de vous faire du mal; mais le Dieu de votre père m'a parlé la nuit passée, en disant: Garde-toi de rien dire à Jacob, ni en bien, ni en mal.
E hiki no i kuu lima ke hana aku ia oe i ke ino: aka, o ke Akua o kou makuakane i olelo mai ia'u, i ka po nei, i ka i ana, E ao oe, mai olelo aku oe ia Iakoba i ka mea aloha, aole hoi ka mea hoino.
30 Et maintenant, tu es parti, parce que tu languissais après la maison de ton père; mais pourquoi as-tu dérobé mes dieux?
Ano hoi, i ka hele ana ua hala aku la oe, no kou iini nui ana i ka hale o kou makuakane; no ke aha hoi oe i aihue ai i ko'u mau akua?
31 Et Jacob répondit, et dit à Laban: C'est que je craignais en moi-même que tu ne me ravisses tes filles.
Olelo aku la o Iakoba ia Labana, i aku la, No ka mea, ua makau wau: i iho la au, E kaili aku paha oe i kau mau kaikamahine mai o'u aku nei.
32 Mais celui chez qui tu trouveras tes dieux, ne vivra point; en présence de nos frères, examine ce qui est chez moi, et prends-les. Or Jacob ignorait que Rachel les eût dérobés.
A o ka mea e loaa ia oe, ia ia kou mau akua, aole ia e ola; imua o ko kana mau hoahanau e nana oe i kau maanei me au, a e lawe aku oe i ou la. No ka mea, aole i ike o Iakoba, na Rahela i aihue ia mau mea.
33 Alors Laban entra dans la tente de Jacob, et dans la tente de Léa, et dans la tente des deux servantes, et il ne les trouva point. Puis il sortit de la tente de Léa, et entra dans la tente de Rachel.
Komo aku la o Labana iloko o ka halelewa o Iakoba, a iloko o ka halelewa o Lea, iloko hoi o na halelewa o na kauwawahine elua, aole i loaa. Alaila, hele aku la ia iwaho o ka halelewa o Lea, a komo aku la iloko o ka halelewa o Rahela.
34 Mais Rachel avait pris les théraphim, les avait mis dans le bât du chameau, et s'était assise dessus. Et Laban fouilla toute la tente, et ne les trouva point.
Ua lawe aku no o Rahela i ua mau kii la, a waiho pu iho la me na noho kamelo, a noho iho la maluna. Huli iho la o Labana i ka halelewa a pau, aole nae i loaa.
35 Et elle dit à son père: Que mon seigneur ne se fâche point de ce que je ne puis me lever devant lui; car j'ai ce que les femmes ont coutume d'avoir. Et il chercha; mais il ne trouva point les théraphim.
I aku la o Rahela i kona makuakane, mai huhu mai ko'u haku i kuu hiki ole ke ku ae iluna; no ka mea, he mai wahine ko'u. Imi iho la oia, aole nae i loaa ia ia na kii.
36 Alors Jacob se mit en colère, et querella Laban; et Jacob prit la parole et dit: Quel est mon crime? Quel est mon péché, pour que tu m'aies poursuivi avec tant d'ardeur?
Ukiuki iho la o Iakoba, a ao aku la ia Labana: olelo aku la o Iakoba, i aku la ia Labana, Heaha ko'u hala? heaha hoi ko'u hewa, i alualu wela mai ai oe ia'o?
37 Pour que tu aies fouillé tous mes bagages? Qu'as-tu trouvé de tous les objets de ta maison? Mets-le ici devant mes frères et tes frères, et qu'ils soient juges entre nous deux.
A ua huli iho oe i ka'u ukana a pau, a heaha kau i loaa ai o na mea a pau o kou hale? e kau mai ianei imua o ko'u mau hoahanau a me kou mau hoahanau, i hooponopono mai ai lakou iwaena o kaua.
38 Voici vingt ans que j'ai été avec toi; tes brebis et tes chèvres n'ont point avorté; et je n'ai point mangé les béliers de tes troupeaux.
He iwakalua na makahiki a'u i noho ai me oe; o kau poe hipa wahine a me kau poe kao wahine, aole lakou i hanau i ka wa, aole hoi au i ai i na hipa kane o kou poe holoholona.
39 Je ne t'ai point rapporté de bêtes déchirées; j'en ai moi-même subi la perte. Tu me réclamais ce qui avait été dérobé de jour, et ce qui avait été dérobé de nuit.
O na mea i haehaeia, aole au i lawe aku ion la; na'u no i uku aku: nau i lawe aku ia mea mai kuu lima aku, no ka mea i aihueia i ke ao, a i aihueia i ka po.
40 Le hâle me consumait pendant le jour, et le froid pendant la nuit; et le sommeil fuyait de mes yeux.
Pela wau; i ke ao, ua wela au i ka la, a i ka po, ua make i ke anu: a holo aku la ka hiamoe mai o'u mau maka aku.
41 Voici vingt ans que je suis dans ta maison; je t'ai servi quatorze ans pour tes deux filles, et six ans pour tes troupeaux, et tu as changé dix fois mon salaire.
Pela wau i na makahiki he iwakalua maloko o kou hale; hooikaika au nau i na makahiki he umikumamaha no kau mau kaikamahine, a me na makahiki eono no kou poe holoholona: a he umi kau hoololi ana i ka'u uku.
42 Si le Dieu de mon père, le Dieu d'Abraham, et Celui que craint Isaac, n'eût été pour moi, sans doute tu m'eusses maintenant renvoyé à vide. Dieu a regardé mon affliction et le travail de mes mains; et il a rendu justice la nuit passée.
Ina aole me au ke Akua o ko'u knpunakane, ke Akua o Aberahama, a o ka makau o Isaaka, he oiaio, ina ua hoihoi nele mai oe ia'u i neia manawa. Ua ike mai no ke Akua i ko'u popilikia, a me ka hana ana a ko u mau lima, a ua papa mai ia oe i ka po nei.
43 Et Laban répondit et dit à Jacob: Ces filles sont mes filles, ces enfants sont mes enfants, et ces troupeaux sont mes troupeaux, et tout ce que tu vois est à moi. Et que ferais-je aujourd'hui à mes filles, ou aux enfants qu'elles ont enfantés?
Olelo mai la o Labana ia Iakoba, i mai la, Na'u no keia mau kaikamahine, a na'u no keia mau kamalii, a na'u no hoi keia poe holoholona, a na'u no na mea a pau au e ike nei; a heaha ka'u mea e hiki ai i keia la ke hana aku i keia mau kaikamahine a'u, a me keia mau kamalii a lakou i hanau ai?
44 Maintenant donc, viens, traitons ensemble une alliance, et qu'elle serve de témoignage entre moi et toi.
Nolaila ea, e hoopaa kaua i berita, owau a o oe, i mea hoikeike mawaena o kaua.
45 Et Jacob prit une pierre, et la dressa en monument.
Lalau aku la o Iakoba i ka pohaku, a hooku ae la ia mea i kukulu.
46 Et Jacob dit à ses frères: Amassez des pierres. Et ils prirent des pierres, et en firent un monceau, et ils mangèrent là sur le monceau.
I aku la hoi o Iakoba i kona poe hoahanau, E houluulu mai oukou i na pohaku; lawe mai la lakou i na pohaku, a hana iho la i ahu; a ai iho la lakou maluna o ua ahu la.
47 Et Laban l'appela Iegar Sahadutha; et Jacob l'appela Galed (monceau du témoignage).
Kapa iho la o Labana ia ahu, o I Iegasaduha: kapa iho ia o Iakoba ia mea, o I Galeeda.
48 Et Laban dit: Ce monceau est témoin entre moi et toi aujourd'hui. C'est pourquoi on l'appela Galed,
Olelo mai la o Labana, He mea hoikeike keia ahu pohaku mawaena o kaua i keia la. Nolaila i kapaia'i kona inoa o Galeeda.
49 Et aussi Mitspa (poste d'observation), parce que Laban dit: Que l'Éternel veille sur moi et sur toi, quand nous nous serons retirés l'un d'avec l'autre.
A o I Mizepa hoi; no ka mea, i mai la ia, O Iehova ke kiai mai mawaena o kaua, i ko kaua manawa e noho kaawale ana.
50 Si tu maltraites mes filles, et si tu prends d'autres femmes que mes filles, ce n'est pas un homme qui sera témoin entre nous. Vois! c'est Dieu qui sera témoin entre moi et toi.
Ina oe e hoopilikia i ka'u mau kaikamahine ina hoi oe e lawe i na wahine hou, he okoa keia mau kaikamahine a'u, aohe kanaka me kaua; e ao oe, o ke Akua no ke ike maka mai mawaena o kaua.
51 Et Laban dit à Jacob: Voici ce monceau de pierres; et voici le monument que j'ai dressé entre moi et toi.
I mai la o Labana ia Iakoba, E nana i keia ahu, e nana hoi i keia pohaku kukulu a'u i hoolei aku ai mawaena o kaua;
52 Ce monceau est témoin, et ce monument est témoin, que je ne passerai point ce monceau, en allant vers toi, et que tu ne passeras point ce monceau et ce monument, en venant vers moi, pour nous nuire l'un à l'autre.
He mea hoikeike keia ahu, he mea hoikeike hoi keia pohaku kukulu, i hele ole aku ai au ma keia aoao o keia ahu i ou la, aole hoi oe e hele mai ma keia aoao o ua ahu nei a me keia pohaku kukulu i o'u nei, e hana ino.
53 Que le Dieu d'Abraham et le Dieu de Nachor, le Dieu de leur père, juge entre nous! Et Jacob jura par Celui que craignait Isaac, son père.
O ke Akua o Aberahama, a o ke Akua o Nahora, ke Akua o ko laua makuakane, e hooponopono mawaena o kaua. A hoohiki aku la o Iakoba ma ka Makau o kona makuakane o Isaaka.
54 Et Jacob offrit un sacrifice sur la montagne; et il invita ses frères à manger le pain. Ils mangèrent donc le pain, et passèrent la nuit sur la montagne.
Alaila, kaumaha aku la o Iakoba i ka mohai maluna o ia mauna, a kahea aku la i kona poe hoahanau e ai i ka berena: ai iho la lakou i ka berena, a moe iho la ia po ma ka mauna.
55 Et Laban se leva de bon matin, baisa ses fils et ses filles, et les bénit, et s'en alla. Ainsi Laban retourna chez lui.
I kakahiaka nui, aia ae ia o Labana, honi ae la i kana mau moopuna a me kana mau kaikamahine, a hoomaikai iho la ia lakou; hele aku la o Labana, a hoi aku la i kona wahi.

< Genèse 31 >