< Exode 34 >

1 Et l'Éternel dit à Moïse: Taille-toi deux tables de pierre comme les premières; et j'écrirai sur ces tables les paroles qui étaient sur les premières tables que tu as brisées.
Kinuna ni Yahweh kenni Moises, “Mangtabaska iti dua a tapi a bato a kas kadagiti immuna. Isuratkonto kadagitoy a tapi a bato dagiti sao nga adda kadagiti immuna a tapi a bato a binurakmo.
2 Et sois prêt au matin; et monte, dès le matin, sur le mont Sinaï; tiens-toi là devant moi, sur le sommet de la montagne.
Agsaganaka inton bigat ket sumang-atka iti Bantay Sinai ket iparangmo ti bagim kaniak iti tuktok ti bantay.
3 Mais que personne ne monte avec toi, et même que personne ne paraisse sur toute la montagne; que ni brebis, ni bœufs ne paissent même près de cette montagne.
Awan ti siasinoman a kumuyog kenka a sumang-at. Saanmo nga ipalubos nga adda ti siasinoman a makita iti sadinoman a paset ti bantay. Awan uray arban ti ayup wenno pangen nga agarab iti sango ti bantay.”
4 Moïse donc tailla deux tables de pierre comme les premières, et se leva de bon matin, et monta sur le mont Sinaï, comme l'Éternel le lui avait commandé; et il prit en sa main deux tables de pierre.
Nangtabas ngarud ni Moises iti dua a tapi a bato kas iti immuna, ket nasapa a bimmangon iti kabigatanna ket simmang-at isuna iti Bantay Sinai, a kas imbilin ni Yahweh kenkuana. Inawit ni Moises ti dua a tapi a bato.
5 Et l'Éternel descendit dans la nuée, et se tint là avec lui, et cria le nom de l'Éternel.
Bimmaba ni Yahweh iti ulep ket nakipagtakder kenni Moises sadiay, ket imabalikasna ti nagan a “Yahweh.”
6 Et l'Éternel passa devant lui, et cria: L'Éternel, l'Éternel! le Dieu miséricordieux et compatissant, lent à la colère, abondant en grâce et en fidélité,
Limmabas ni Yahweh iti sangonanna ket inwaragawagna, “Yahweh, Yahweh, ti Dios a manangngaasi ken managparabur, saan a nalaka nga agpungtot, ken saan a marukod ti kinapudnona ken kinamapagtalkanna iti tulag,
7 Qui conserve sa grâce jusqu'à mille générations, qui pardonne l'iniquité, le crime et le péché, mais ne tient point le coupable pour innocent; qui punit l'iniquité des pères sur les enfants et sur les enfants des enfants, jusqu'à la troisième et à la quatrième génération.
mangpatpatalinaed iti kinapudno ti tulag iti rinibribu a kaputotan, mangpakpakawan iti kinadakes, panagsalungasing, ken basbasol. Ngem iti uray ania a wagas saanna a kanunongan ti nagbiddut. Iyegnanto ti pannusa ti basol dagiti amma kadagiti annakda ken kadagiti annak ti annakda agingga kadagiti iti maikatlo ken maikapat a kaputotan.”
8 Et Moïse s'inclina aussitôt vers la terre et se prosterna;
Dagdagus nga indumog ni Moises ti ulona iti daga ket nagrukbab.
9 Et il dit: Seigneur, je te prie, si j'ai trouvé grâce à tes yeux, que le Seigneur marche au milieu de nous; car c'est un peuple de cou roide; et pardonne notre iniquité et notre péché, et possède-nous comme ton héritage.
Ket kinunana, “No ita ket nakasarakak ti pabor iti imatangmo, Apok, pangngaasim ta kumuyogka kadakami, ta natangken ti ulo dagitoy a tattao. Pakawanem ti kinadakesmi ken ti basolmi, ket alaennakami akas tawidmo.”
10 Et l'Éternel répondit: Voici, je traite une alliance. Je ferai, devant tout ton peuple, des merveilles qui n'ont point été faites sur toute la terre, ni chez aucune nation; et tout le peuple au milieu duquel tu te trouves, verra l'œuvre de l'Éternel; car ce que je vais faire avec toi, sera une chose terrible.
Kinuna ni Yahweh, “Kitaem, mangaramidakon iti tulag. Iti sangoanan dagiti amin a tattaom, mangaramidak kadagiti nakaskasdaaw a kas kadagiti saan pay a naimatangan iti entero a daga wenno iti sadinoman a nasion. Amin a tattao kadakayo ket makitadanto dagiti aramidek, ta nakabutbuteng daytoy a banag nga aramidek kadakayo.
11 Prends garde à ce que je te commande aujourd'hui. Voici, je vais chasser de devant toi les Amoréens, les Cananéens, les Héthiens, les Phéréziens, les Héviens, et les Jébusiens.
Tungpalenyo ti ibilinko kadakayo ita nga aldaw. Dandanikon papanawen iti sangoananyo dagiti Amoreo, Cananeo, Heteo, Perezeo, Heveo ken dagiti Jebuseo.
12 Garde-toi de traiter alliance avec les habitants du pays dans lequel tu vas entrer, de peur qu'ils ne soient en piège au milieu de toi.
Agannadkayo a saankayo a makitulag kadagiti agnanaed iti daga a papananyo, ta no saan agbalindanto a palab-og kadakayo.
13 Mais vous démolirez leurs autels, vous briserez leurs statues, et vous couperez leurs emblèmes d'Ashéra.
Ngem ketdi, masapul a ribbaenyo dagiti altarda, rumekenyo dagiti nasagradoan a bato nga adigida, ken putdenyo dagiti poste ti Aserada.
14 Car tu ne te prosterneras point devant un autre dieu, parce que l'Éternel se nomme le Dieu jaloux; c'est un Dieu jaloux.
Ta masapul nga awan ti sabali a dios a pagrukbabanyo, ta siak ni Yahweh a ti naganna ket 'Naimun,' naimunak a Dios.
15 Garde-toi de traiter alliance avec les habitants du pays, de peur que lorsqu'ils se prostitueront après leurs dieux, et sacrifieront à leurs dieux, quelqu'un ne t'invite, et que tu ne manges de son sacrifice;
Agannadkayo a saankayo a makitulag kadagiti agnanaed iti daga, tunggal makimalalada kadagiti diosda ken mangidatonda kadagiti diosda, ken awisennakayo ti maysa a tao ken mangan iti indatonna.
16 Et que tu ne prennes de ses filles pour tes fils; et que ses filles, se prostituant à leurs dieux, ne fassent aussi prostituer tes fils à leurs dieux.
Mangalakayo pay kadagiti annakda a babbai para kadagiti annakyo a lallaki, ken makikamalala dagiti annakda a babbai iti diosda, ket allukoyenda dagiti annakyo a lallaki a makikamalala iti diosda.
17 Tu ne te feras point de dieu de fonte.
Saankayo a mangaramid kadagiti diosyo manipud iti nairunaw a landok.
18 Tu observeras la fête des pains sans levain. Tu mangeras pendant sept jours les pains sans levain, comme je te l'ai commandé, à l'époque du mois des épis; car au mois des épis tu es sorti d'Égypte.
Masapul a salimetmetanyo ti Fiesta iti Tinapay nga awan Lebadurana. Kas imbilinko kadakayo, masapul a mangankayo iti tinapay nga awan lebadurana iti uneg ti pito nga aldaw iti naituding a tiempo iti bulan iti Abib, ta iti bulan ti Abib a rimmuarkayo manipud iti Egipto.
19 Tout ce qui naît le premier est à moi, et tout ton bétail mâle, premier-né de taureau et de brebis.
Kukuak amin nga inauna nga anak, uray ti tunggal inauna a kalakian nga anak ti bakayo, agpada a bakbaka ken karnero.
20 Mais tu rachèteras avec un agneau ou un chevreau le premier-né d'un âne. Et si tu ne le rachètes pas, tu lui rompras le cou. Tu rachèteras tout premier-né de tes fils; et l'on ne se présentera point à vide devant ma face.
Masapul a subbotenyo dagiti inauna nga anak ti asno babaen iti maysa a kordero, ngem no saanyo a subboten daytoy, ket masapul a rung-oenyo ti tengngedna daytoy. Masapul a subbotenyo amin nga inauna nga anak kadagiti annakyo a lallaki. Awan ti siasinoman a mabalin nga agparang kaniak nga ima-ima.
21 Tu travailleras six jours; mais au septième jour tu te reposeras; tu te reposeras, même au temps du labourage et de la moisson.
Mabalinyo ti agtrabaho iti innem nga aldaw, ngem iti maikapito nga aldaw ket masapul nga aginanakayo. Uray iti tiempo ti panagarado ken iti panagapit, masapul nga aginanakayo.
22 Tu célébreras la fête des semaines au temps des premiers fruits de la moisson du froment; et la fête de la récolte, à la fin de l'année.
Masapul a ngilinenyo ti Fiesta dagiti Lawas iti umuna a bunga dagiti maapit a trigo, ken masapul a ngilinenyo ti Fiesta iti Panagapit iti panaggibus ti tawen.
23 Trois fois l'an tous les mâles d'entre vous se présenteront devant le Seigneur, l'Éternel, Dieu d'Israël.
Masapul a mamitlo a daras iti tunggal tawen nga agparang amin a lallaki kaniak, ni Yahweh, ti Dios ti Israel.
24 Car je déposséderai les nations devant toi, et j'étendrai tes frontières; et nul ne convoitera ton pays, lorsque tu monteras pour te présenter, trois fois l'an, devant l'Éternel ton Dieu.
Ta papanawekto dagiti nasion iti sangoananyo ken palawaek dagiti nagbeddenganyo. Awanto ti siasinoman a mangtarigagay a mangserrek iti dagayo ken mangala iti daytoy inton sumang-atkayo nga agparang kaniak, ni Yahweh a Diosyo, iti mamitlo a daras iti tunggal tawen.
25 Tu n'offriras point avec du pain levé le sang de mon sacrifice; et le sacrifice de la fête de la Pâque ne passera point la nuit jusqu'au matin.
Masapul a saanyo a pakuyogan iti tinapay nga adda lebadurana ti dara a maidaton kaniak, wenno adda matda a karne agingga iti kabigatanna manipud iti naidaton iti Fiesta ti Ilalabas.
26 Tu apporteras les prémices des premiers fruits de ta terre à la maison de l'Éternel ton Dieu. Tu ne feras point cuire le chevreau dans le lait de sa mère.
Masapul nga iyegyo iti balayko ti kasasayaatan kadagiti umuna a bunga manipud iti taltalonyo. Masapul a saanyo a lutoen ti urbon a kalding iti gatas ti inana.”
27 L'Éternel dit aussi à Moïse: Écris ces paroles; car c'est suivant la teneur de ces paroles que j'ai traité alliance avec toi et avec Israël.
Kinuna ni Yahweh kenni Moises, “Isuratmo dagitoy a sasao, ta ikarik iti bagik kadagitoy a naisaokon ken nakitulagakon kenka ken iti Israel.”
28 Et Moïse fut là avec l'Éternel quarante jours et quarante nuits; il ne mangea point de pain et ne but point d'eau; et l'Éternel écrivit sur les tables les paroles de l'alliance, les dix paroles.
Nakipagtalinaed ni Moises kenni Yahweh sadiay iti las-ud ti uppat a pulo nga aldaw ken rabii; saan isuna a nangan iti aniaman a taraon wenno imminum iti danum. Insuratna kadagiti tapi ti bato dagiti tulag, ti sangapulo a bilin.
29 Or, lorsque Moïse descendit de la montagne de Sinaï, les deux tables du Témoignage étant dans la main de Moïse, qui descendait de la montagne, Moïse ne savait point que la peau de son visage était devenue rayonnante, pendant qu'il parlait avec Dieu.
Idi simmalog ni Moises iti Bantay Sinai nga awitna ti dua a tapi ti bato a nakaisuratan ti sangapulo a bilin, saanna nga ammo a rimmaniag ti kudil ti rupana bayat ti pannakisarsaritana iti Dios.
30 Mais Aaron et tous les enfants d'Israël virent Moïse, et voici, la peau de son visage rayonnait, et ils craignirent d'approcher de lui.
Idi nakita ni Aaron ken dagiti Israelita ti kudil ti rupa ni Moises nga agranraniag ket nagbutengda nga umasideg kenkuana.
31 Alors Moïse les appela, et Aaron et tous les principaux de l'assemblée revinrent vers lui, et Moïse leur parla.
Ngem inayaban ni Moises ida, ket immasideg kenkuana ni Aaron ken dagiti amin a mangidadaulo iti komunidad. Ket nakisarita ni Moises kadakuada.
32 Après cela, tous les enfants d'Israël s'approchèrent, et il leur commanda tout ce que l'Éternel lui avait dit sur le mont Sinaï.
Kalpasan daytoy, immasideg amin dagiti tattao kenni Moises, ket imbagana kadakuada dagiti amin a bilin nga inted ni Yahweh kenkuana iti Bantay Sinai.
33 Moïse acheva de parler avec eux; et il mit un voile sur sa face.
Idi nalpas a nakisarita ni Moises kadakuada, nangikabil isuna iti abbong iti rupana.
34 Et quand Moïse entrait devant l'Éternel pour parler avec lui, il ôtait le voile jusqu'à ce qu'il sortît; puis il sortait et disait aux enfants d'Israël ce qui lui avait été commandé.
Tunggal mapan makisarita ni Moises kenni Yahweh, ikkatenna ti abbong. Ket isublinanto manen ti abbong no makaadayo isuna. Rumuar isuna iti tolda ket ibagana kadagiti Israelita ti naibilin kenkuana.
35 Et les enfants d'Israël voyaient que le visage de Moïse, la peau du visage de Moïse, rayonnait; et Moïse remettait le voile sur son visage, jusqu'à ce qu'il entrât, pour parler avec l'Éternel.
Nakita dagiti Israelita ti rupa ni Moises nga agranraniag. Ngem kalpasanna, ikabilnna manen ti abbong iti rupana agingga nga agsubli isuna a makisarita kenni Yahweh.

< Exode 34 >