< Deutéronome 4 >
1 Et maintenant, Israël, écoute les statuts et les ordonnances que je vous enseigne, pour les pratiquer; afin que vous viviez, et que vous entriez, et possédiez le pays que l'Éternel, le Dieu de vos pères, vous donne.
Pea ko eni ʻe ʻIsileli, “Ke ke tokanga ki he ngaahi tuʻutuʻuni, mo e ngaahi fakamaau, ʻaia ʻoku ou ako ʻaki kiate kimoutolu, ke mou fai ia, koeʻuhi ke mou moʻui, pea ʻalu ʻo maʻu ʻae fonua ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo hoʻomou ngaahi tamai kiate kimoutolu.
2 Vous n'ajouterez rien à la parole que je vous prescris, et vous n'en diminuerez rien; afin d'observer les commandements de l'Éternel, votre Dieu, que je vous prescris.
ʻOua naʻa mou fakalahi ki he lea ʻaia ʻoku ou fekau kiate kimoutolu, pea ʻoua naʻa mou fakasiʻisiʻi ia, koeʻuhi ke mou tauhi ʻae ngaahi fekau ʻa Sihova ko homou ʻOtua ʻaia ʻoku ou fekau kiate kimoutolu.
3 Vos yeux ont vu ce que l'Éternel a fait à l'occasion de Baal-Peor; car l'Éternel ton Dieu a détruit, du milieu de toi, tout homme qui était allé après Baal-Peor.
Kuo mamata ʻe homou mata ʻaia naʻe fai ʻe Sihova koeʻuhi ko Peali-Peoli: he ko e kau tangata kotoa pē naʻe muimui ʻia Peali-Peoli, kuo fakaʻauha ʻakinautolu ʻe Sihova ko homou ʻOtua meiate kimoutolu.
4 Mais vous, qui vous êtes attachés à l'Éternel votre Dieu, vous êtes tous vivants aujourd'hui.
Ka ko kimoutolu naʻe pikitai kia Sihova ko homou ʻOtua ʻoku mou moʻui kotoa pē he ʻaho ni.
5 Voyez, je vous ai enseigné des statuts et des ordonnances, comme l'Éternel mon Dieu me l'a commandé, afin que vous fassiez ainsi au milieu du pays où vous allez entrer pour le posséder.
“Vakai, kuo u ako ʻaki kiate kimoutolu ʻae ngaahi tuʻutuʻuni, mo e ngaahi fakamaau, ʻio, ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova ko hoku ʻOtua kiate au, koeʻuhi ke mou fai pehē ʻi he fonua ʻaia ʻoku mou ʻalu ke nofo ai.
6 Vous les garderez donc et vous les pratiquerez; car ce sera là votre sagesse et votre intelligence aux yeux des peuples, qui, entendant tous ces statuts, diront: Cette grande nation est le seul peuple sage et intelligent!
Ko ia ke mou tauhi mo fai ki ai; he ko hoʻomou poto ia, mo hoʻomou ʻiloʻanga ʻi he ʻao ʻoe ngaahi puleʻanga, ʻaia ʻe fanongo ki he ngaahi tuʻutuʻuni ni kotoa pē, ʻonau pehē, ‘Ko e moʻoni ko e puleʻanga lahi ni ko e kakai poto mo faʻa ʻilo.’
7 Car quelle est la grande nation qui ait ses dieux près d'elle, comme nous avons l'Éternel notre Dieu, toutes les fois que nous l'invoquons?
He ko e fē ha kakai ʻoku pehē ni hono lahi, ʻaia ʻoku ofi pehē ni ʻae ʻOtua kiate kinautolu, ʻo hangē ko Sihova ko hotau ʻOtua mo ʻene ofi ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē ʻoku tau kole ai kiate ia?
8 Et quelle est la grande nation qui ait des statuts et des lois justes, comme toute cette loi que je mets aujourd'hui devant vous?
Pea ko e fē ha kakai ʻoku pehē ni hono lahi ʻaia kuo maʻu ʻae ngaahi tuʻutuʻuni mo e ngaahi fakamaau māʻoniʻoni, ʻo tatau mo e fono ni kotoa pē, ʻaia ʻoku ou fokotuʻu ʻi homou ʻao he ʻaho ni?
9 Seulement prends garde à toi, et garde avec soin ton âme, de peur que tu n'oublies les choses que tes yeux ont vues, et qu'elles ne sortent de ton cœur, aucun des jours de ta vie; mais tu les enseigneras à tes enfants, et aux enfants de tes enfants.
Ka ke vakai pe kiate koe pea tauhi ʻi he fakamātoato ho laumālie, telia naʻa ngalo ʻiate koe ʻae ngaahi meʻa kuo mamata ki ai ho mata, pea telia naʻa nau mahuʻi mei ho loto ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo hoʻo moʻui: ka ke ako ʻaki ia ki ho ngaahi foha, pea ki he fānau ʻa ho ngaahi foha;
10 N'oublie point le jour où tu te présentas devant l'Éternel, ton Dieu, en Horeb, lorsque l'Éternel me dit: Assemble-moi le peuple, que je leur fasse entendre mes paroles, afin qu'ils apprennent à me craindre tout le temps qu'ils vivront sur la terre, et qu'ils l'enseignent à leurs enfants.
ʻAe ʻaho ko ia naʻa ke tuʻu ai ʻi he ʻao ʻo Sihova ko ho ʻOtua ʻi Holepi, ʻaia naʻe folofola ai ʻa Sihova kiate au, ‘Ke ke fakakātoa ʻae kakai kenau fakataha kiate au, pea te u fakaongo atu ʻeku ngaahi lea kiate kinautolu, koeʻuhi kenau ʻilo ke manavahē kiate au ʻi he ʻaho kotoa pē ʻaia tenau moʻui ai ʻi māmani, pea kenau akonakiʻi ʻenau fānau.’
11 Vous vous approchâtes donc, et vous vous tîntes sous la montagne (or, la montagne était tout en feu, jusqu'au milieu du ciel; et il y avait des ténèbres, des nuées, et de l'obscurité);
Pea naʻa mou haʻu ʻo ofi ʻo tuʻu ʻi he lalo moʻunga; pea naʻe vela ʻae moʻunga ʻi he afi ʻo aʻu atu ki he loto langi, ʻi he fakapoʻuli, mo e ngaahi ʻao, mo e poʻuli matolu.
12 Et l'Éternel vous parla du milieu du feu; vous entendiez une voix qui parlait, mais vous ne voyiez aucune figure; vous entendiez seulement une voix.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kiate kimoutolu mei he loto afi: naʻa mou ongoʻi ʻae leʻo ʻoe ngaahi lea, ka naʻe ʻikai te mou mamata ki ha meʻa fakatātā; naʻa mou ongoʻi ʻae leʻo pe.
13 Et il vous fit entendre son alliance, qu'il vous commanda d'observer, les dix paroles; et il les écrivit sur deux tables de pierre.
Pea naʻa ne fakapapau kiate kimoutolu ʻene fuakava, ʻaia naʻa ne fekau ke mou fai, ʻio, ko e fekau ʻe hongofulu; pea naʻa ne tohi ia ʻi he maka lafalafa ʻe ua.
14 L'Éternel me commanda aussi, en ce temps-là, de vous enseigner des statuts et des ordonnances, pour que vous les pratiquiez au pays où vous allez passer pour le posséder.
Pea naʻe fekau kiate au ʻe Sihova ʻi he kuonga ko ia ke u ako ʻaki kiate kimoutolu ʻae ngaahi tuʻutuʻuni mo e ngaahi fakamaau, koeʻuhi ke mou fai ia ʻi he fonua ʻaia ʻoku mou ʻalu atu ke maʻu.
15 Vous prendrez donc bien garde à vos âmes, car vous ne vîtes aucune figure au jour où l'Éternel votre Dieu vous parla, en Horeb, du milieu du feu;
Ko ia ke mou faʻa vakai kiate kimoutolu; he naʻe ʻikai te mou mamata ki ha meʻa fakatātā ʻi he ʻaho naʻe folofola ai ʻa Sihova kiate kimoutolu ʻi Holepi mei he loto afi:
16 De peur que vous ne vous corrompiez, et que vous ne vous fassiez quelque image taillée, quelque ressemblance qui représente quoi que ce soit, quelque figure de mâle ou de femelle,
Telia naʻa mou fakahalaʻi ʻakimoutolu, ʻo tā haʻamou meʻa fakatātā, ko e fakatātā ʻo ha meʻa ʻe taha, pe ko e fakatātā ʻo ha tangata pe ha fefine,
17 La figure de quelque bête qui soit sur la terre, la figure d'un oiseau ailé qui vole dans les cieux,
Pe ko e fakatātā ʻo ha manu ʻoku ʻi he fonua, pe ko e fakatātā ʻo ha manu kapakau ʻoku puna ʻi he ʻatā,
18 La figure d'un animal qui rampe sur le sol, la figure d'un poisson qui soit dans les eaux au-dessous de la terre;
Pe ko e fakatātā ʻo ha manu ʻoku totolo ʻi he kelekele, pe ko e fakatātā ʻo ha ika ʻoku ʻi he ngaahi vai ʻi lalo ʻi he fonua:
19 De peur aussi qu'élevant tes yeux vers les cieux, et voyant le soleil, la lune et les étoiles, toute l'armée des cieux, tu ne sois poussé à te prosterner devant eux, et que tu ne serves ces choses que l'Éternel ton Dieu a données en partage à tous les peuples sous tous les cieux.
Pea telia naʻa ke hanga hake ho mata ki he langi, pea sio ki he laʻā, mo e māhina, mo e ngaahi fetuʻu, ʻio ʻae ngaahi meʻa kotoa pē ʻi he langi, pea fakahēʻi koe ke lotu ki ai, ʻo tauhi ia, ʻaia kuo vaheʻi ʻe Sihova ko ho ʻOtua ki he ngaahi puleʻanga ʻoku ʻi he lalo langi kotoa pē.
20 Mais vous, l'Éternel vous a pris, et vous a retirés d'Égypte, de cette fournaise de fer, afin de lui être un peuple dont il fît son héritage, comme vous le voyez aujourd'hui.
Ka kuo toʻo ʻakimoutolu ʻe Sihova, ʻo ne ʻomi ʻakimoutolu mei he tutuʻanga ukamea, ʻio, mei ʻIsipite, ke [mou ]hoko kiate ia ko e kakai ʻo hono tofiʻa, ʻo hangē ko ia he ʻaho ni.
21 Or l'Éternel s'est courroucé contre moi à cause de vos paroles; et il a juré que je ne passerais point le Jourdain, et que je n'entrerais point dans le bon pays que l'Éternel ton Dieu te donne en héritage.
Pea naʻe houhau foki ʻa Sihova kiate au koeʻuhi ko kimoutolu, pea ne fuakava ʻe ʻikai te u ʻalu au ki he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani, pea ʻe ʻikai te u ʻalu ki he fonua lelei ko ia, ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko ho ʻOtua kiate koe ko ho tofiʻa:
22 Et je vais mourir dans ce pays, je ne passerai point le Jourdain; mais vous allez le passer, et vous posséderez ce bon pays.
Ka kuo pau pe ke u mate ʻi he fonua ni, kuo pau ʻe ʻikai te u aʻa ʻi Sioatani: ka ʻe Lakaatu ʻakimoutolu, ʻo maʻu ʻae fonua lelei ko ia.
23 Gardez-vous d'oublier l'alliance de l'Éternel votre Dieu, qu'il a traitée avec vous, et de vous faire quelque image taillée, quelque ressemblance d'aucune chose que l'Éternel ton Dieu t'ait défendue;
Vakai lelei kiate kimoutolu, telia naʻa mou fakangaloʻi ʻae fuakava ʻa Sihova ko homou ʻOtua, ʻaia kuo fai ʻe ia mo kimoutolu, pea mou ngaohi haʻamou fakatātā kuo tā, pe ko e fakatātā ki ha meʻa ʻe taha, ʻaia kuo fakatapui ai koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua.
24 Car l'Éternel ton Dieu est un feu consumant; c'est un Dieu jaloux.
He ko Sihova ko ho ʻOtua ko e afi fakaʻauha, ʻio, ko e ʻOtua fuaʻa.
25 Quand tu auras des enfants, et des enfants de tes enfants, et que vous aurez demeuré longtemps dans le pays, si vous vous corrompez, et que vous fassiez quelque image taillée, quelque ressemblance de quoi que ce soit, et que vous fassiez ce qui est mal aux yeux de l'Éternel ton Dieu pour l'irriter,
ʻOka tupu ʻiate koe ʻae fānau, mo e fānau ʻae fānau, pea kuo fuoloa hoʻomou nofo ʻi he fonua, pea kuo mou fakahalaʻi ʻakimoutolu, ʻo ngaohi ha fakatātā kuo tā, pe ko e fakatātā ki ha meʻa ʻe taha, pea mou fai kovi, ʻi he ʻao ʻo Sihova ko ho ʻOtua, ke fakatupu hono houhau:
26 Je prends aujourd'hui à témoin contre vous les cieux et la terre, que vous périrez promptement de dessus le pays que vous allez posséder au delà du Jourdain. Vous n'y prolongerez point vos jours, mais vous serez entièrement détruits;
ʻOku ou ui ki he langi mo māmani ke fakamoʻoni kiate kimoutolu he ʻaho ni, koeʻuhi ʻe vave ʻa hoʻomou ʻauha ʻaupito mei he fonua ʻaia ʻoku mou aʻa ʻi Sioatani ke nofo ai; ʻe ʻikai te mou fakatolonga homou ngaahi ʻaho ʻi ai, ka ʻe ʻauha ʻaupito ʻakimoutolu.
27 Et l'Éternel vous dispersera parmi les peuples, et vous resterez en petit nombre parmi les nations où l'Éternel vous emmènera;
Pea ʻe fakahēʻi ʻakimoutolu ʻe Sihova ki he ngaahi puleʻanga, pea ʻe fakatoe ʻakimoutolu ke tokosiʻi ʻi he lotolotonga ʻoe kakai taʻelotu ʻaia ʻe tataki ʻakimoutolu ki ai ʻe Sihova.
28 Et vous servirez là des dieux, ouvrage de mains d'homme, du bois et de la pierre, qui ne voient, ni n'entendent, qui ne mangent et ne sentent point.
Pea te mou tauhi ʻi ai ʻae ngaahi ʻotua, ko e ngāue ʻae nima ʻoe kau tangata, ʻae ʻakau mo e maka, ʻaia ʻoku ʻikai mamata, pe ongoʻi, pe kai, pe nanamu.
29 Mais si de là tu cherches l'Éternel ton Dieu, tu le trouveras, quand tu le chercheras de tout ton cœur et de toute ton âme.
Ka ko eni, kapau te ke kumi mei ai ʻa Sihova ko ho ʻOtua, te ke ʻilo ia, kapau ʻoku ke kumi ia ʻaki ho loto kotoa mo ho laumālie kotoa.
30 Quand tu seras dans l'affliction et que toutes ces choses te seront arrivées, alors, dans les jours à venir, tu retourneras à l'Éternel ton Dieu, et tu obéiras à sa voix.
ʻOka moʻua koe ʻi he mamahi, pea kuo hoko ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē kiate koe, ʻio ʻi he ngaahi ʻaho ʻamui, kapau te ke tafoki kia Sihova ko ho ʻOtua, pea ke fai talangofua ki hono leʻo;
31 Parce que l'Éternel ton Dieu est un Dieu miséricordieux, il ne t'abandonnera point et ne te détruira point; et il n'oubliera point l'alliance de tes pères, qu'il leur a jurée.
(He ko Sihova ko ho ʻOtua, ko e ʻOtua ʻaloʻofa; ) ʻe ʻikai te ne liʻaki koe, pe fakaʻauha koe, pe fakangaloʻi ʻae fuakava ʻa hoʻo ngaahi tamai ʻaia naʻa ne fuakava ai kiate kinautolu.
32 Informe-toi des premiers temps qui ont été avant toi, depuis le jour où Dieu créa l'homme sur la terre, et depuis un bout des cieux jusqu'à l'autre bout, si jamais il y eut rien de si grand, ou si jamais on entendit rien de semblable;
He ko eni, ke ke fehuʻi ki he ngaahi ʻaho kuo ʻosi, ʻaia naʻe ʻi muʻa ʻiate koe, talu ʻae ʻaho naʻe fakatupu ai ʻe he ʻOtua ʻae tangata ʻi māmani, pea fehuʻi mei he potu ʻe taha ʻoe langi ʻo aʻu ki hono potu ʻe taha, pe naʻe ʻi ai ha meʻa pehē ʻo hangē ko e meʻa lahi ni, pe kuo ai ha fanongo ki ha meʻa pehē?
33 Si un peuple a entendu la voix de Dieu, parlant du milieu du feu, comme tu l'as entendue, et qu'il soit demeuré en vie,
Pe naʻe ai ha kakai naʻe fanongo ki he leʻo ʻoe ʻOtua ʻoku folofola mei he loto afi, ʻo hangē ko hoʻo ongoʻi, pea moʻui?
34 Ou si Dieu a jamais essayé de venir prendre à lui une nation du milieu d'une autre nation, par des épreuves, des signes et des miracles, et par des batailles, à main forte, à bras étendu, et par des choses grandes et terribles, comme tout ce que l'Éternel votre Dieu a fait pour vous en Égypte, sous vos yeux.
Pe kuo finangalo ʻae ʻOtua ke ʻalu ʻo toʻo kiate ia ha kakai mei he lotolotonga ʻoe puleʻanga kehe, ʻi he ngaahi ʻahiʻahi, mo e ngaahi fakaʻilonga, ʻi he ngaahi mana, pea ʻi he tau, pea ʻi he nima māfimafi, pea ʻi he nima kuo mafao, pea ʻi he ngaahi meʻa fakailifia lahi, ʻo hangē ko e ngaahi meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe Sihova ko homou ʻOtua kiate kimoutolu ʻi ʻIsipite ʻi homou ʻao?
35 Tu en as été fait spectateur, afin que tu reconnusses que c'est l'Éternel qui est Dieu, qu'il n'y en a point d'autre que lui.
Naʻe fakahā ia kiate koe, koeʻuhi ke ke ʻilo ko Sihova ko ia ko e ʻOtua; ʻoku ʻikai ha tokotaha mo ia,
36 Des cieux il t'a fait entendre sa voix pour t'instruire, et sur la terre il t'a montré son grand feu, et tu as entendu ses paroles du milieu du feu.
Naʻa ne ngaohi koe ke ke ongoʻi hono leʻo mei he loto langi, koeʻuhi ke ne akonakiʻi koe: pea naʻa ne fakahā kiate koe ʻi māmani ʻene afi lahi; pea naʻa ke ongoʻi ʻene ngaahi folofola mei he loto afi.
37 Et parce qu'il a aimé tes pères, il a choisi leur postérité après eux, et il t'a retiré d'Égypte par sa présence, par sa grande puissance,
Pea ko e meʻa ʻi heʻene ʻofa ki hoʻo ngaahi tamai, ko ia kuo ne fili ai honau hako ki mui ʻiate kinautolu, ʻo ne ʻomi koe kituaʻā ʻi hono ʻao ʻi hono mālohi lahi mei ʻIsipite;
38 Pour chasser devant toi des nations plus grandes et plus fortes que toi, pour t'introduire en leur pays et te le donner en héritage, comme tu le vois aujourd'hui.
Ke kapusi atu ʻae ngaahi puleʻanga mei ho ʻao, ʻoku lahi hake mo mālohi lahi ʻiate koe, ke ʻomi koe ki loto, ke foaki kiate koe honau fonua, ko ho tofiʻa, ʻo hangē ko ia he ʻaho ni.
39 Sache donc aujourd'hui, et grave dans ton cœur, que c'est l'Éternel qui est Dieu, là-haut dans les cieux et ici-bas sur la terre, et qu'il n'y en a point d'autre.
Ko ia ke ke ʻilo he ʻaho ni, pea fakakaukau ki ai ʻi ho loto, ko Sihova ko ia ko e ʻOtua ʻi he langi ʻi ʻolunga, pea ʻi māmani ʻi lalo ni: ʻoku ʻikai mo ha tokotaha.
40 Et observe ses statuts et ses commandements que je te prescris aujourd'hui, afin que tu sois heureux, toi et tes enfants après toi, et que tu prolonges tes jours sur la terre que le Seigneur ton Dieu te donne pour toujours.
Ko ia ke ke tauhi ʻene ngaahi tuʻutuʻuni, mo ʻene ngaahi fekau, ʻaia ʻoku ou fekau ai kiate koe he ʻaho ni, koeʻuhi ke hoko ʻae lelei kiate koe, pea mo hoʻo fānau kimui ʻiate koe, pea koeʻuhi ke ke fakatolonga ai ho ngaahi ʻaho ʻi māmani, ʻaia ʻoku foaki kiate koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua ʻo taʻengata.”
41 Alors Moïse sépara trois villes au delà du Jourdain, vers le soleil levant,
Pea naʻe toki vaheʻi ʻe Mōsese ʻae kolo ʻe tolu ʻi he kauvai ki heni ʻo Sioatani ki he feituʻu hahake;
42 Afin que le meurtrier, qui aurait tué son prochain par mégarde et sans l'avoir haï auparavant, pût s'y réfugier, et sauver sa vie, en fuyant dans l'une de ces villes,
Koeʻuhi ke hola ki ai ʻae tāmate faainoa, ʻaia kuo tāmate lavenoaʻia ai hono kaungāʻapi, pea naʻe ʻikai fehiʻa kiate ia ʻi he ngaahi ʻaho kuo hili; pea koeʻuhi ʻi heʻene hola ki he kolo ʻe taha ʻoe ngaahi kolo ni ke ne moʻui ai:
43 Savoir: Betser, au désert, dans le pays de la plaine, pour les Rubénites; Ramoth, en Galaad, pour les Gadites; et Golan, en Bassan, pour ceux de Manassé.
Ko Peseli ʻi he toafa, ʻi he potu fonua toafa ʻoe faʻahinga ʻo Lupeni mo Lemoti ʻi Kiliati, ʻoe faʻahinga ʻo Kata mo Kolani ʻi Pesani, ʻi he faʻahinga ʻo Manase.
44 Or, voici la loi que Moïse proposa aux enfants d'Israël.
Pea ko eni ʻae fono naʻe fokotuʻu ʻe Mōsese ʻi he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli:
45 Voici les préceptes, les statuts et les ordonnances que Moïse exposa aux enfants d'Israël, quand ils furent sortis hors d'Égypte,
Ko eni ʻae ngaahi fakamoʻoni, mo e ngaahi tuʻutuʻuni, mo e ngaahi fakamaau, ʻaia naʻe leaʻaki ʻe Mōsese ki he fānau ʻa ʻIsileli, hili ʻenau haʻu mei ʻIsipite,
46 De ce côté-ci du Jourdain, dans la vallée vis-à-vis de Beth-Peor, au pays de Sihon, roi des Amoréens, qui demeurait à Hesbon, et que Moïse et les enfants d'Israël battirent, quand ils furent sortis d'Égypte.
ʻI he potu mai ʻo Sioatani, ʻi he potu māʻulalo ʻo hangatonu atu ki Pete Peoli ʻi he fonua ʻo Sihoni ko e tuʻi ʻoe kau ʻAmoli, ʻaia naʻe nofo ʻi Hesiponi, ʻaia naʻe teʻia ʻe Mōsese mo e fānau ʻa ʻIsileli, hili ʻenau haʻu mei ʻIsipite:
47 Et ils possédèrent son pays avec le pays d'Og, roi de Bassan, deux rois des Amoréens, qui étaient au delà du Jourdain, vers le soleil levant,
Pea naʻa nau maʻu hono fonua, mo e fonua ʻo Oki ko e tuʻi ʻo Pesani, ko e tuʻi ʻe toko ua ʻoe kau ʻAmoli, naʻe ʻi he potu ki heni ʻo Sioatani ʻo hanga atu ki he hopoʻangalaʻā;
48 Depuis Aroër, qui est sur le bord du torrent de l'Arnon, jusqu'à la montagne de Sion, qui est l'Hermon,
Mei ʻAloeli ʻaia ʻoku ʻi he matavai ʻoe vaitafe ko ʻAlanoni ʻo aʻu ki he moʻunga ko Saione, ʻaia ko Heamoni,
49 Et toute la campagne de ce côté-ci du Jourdain, vers l'Orient, jusqu'à la mer de la campagne, sous les pentes du Pisga.
Pea mo e potu tafangafanga kotoa pē ʻi he potu ki heni ʻo Sioatani ʻo hanga ki hahake, ʻio, ʻo aʻu atu ki he tahi ʻoe toafa, ʻi lalo ʻi he ngaahi matavai ʻo Pisika.