< Daniel 5 >

1 Le roi Belshatsar donna un grand festin à ses mille grands seigneurs, et en présence de ces mille il but du vin.
UBelishazari inkosi wenzela iziphathamandla zakhe eziyinkulungwane idili elikhulu, wanatha iwayini phambi kwaleyonkulungwane.
2 Belshatsar, animé par le goût du vin, ordonna qu'on apportât les vases d'or et d'argent que Nébucadnetsar, son père, avait enlevés du temple de Jérusalem, afin que le roi et ses grands, ses femmes et ses concubines y bussent.
UBelishazari, esalinambitha iwayini, walaya ukuthi balethe izitsha zegolide lezesiliva uyise uNebhukadinezari ayezikhuphe ethempelini elaliseJerusalema; ukuze inkosi, leziphathamandla zayo, omkayo, labafazi bayo abancane, banathele kizo.
3 Alors on apporta les vases d'or qui avaient été enlevés du temple, de la maison de Dieu, à Jérusalem; et le roi et ses grands, ses femmes et ses concubines y burent.
Lapho baletha izitsha zegolide ezazikhutshwe ethempelini lendlu kaNkulunkulu eyayiseJerusalema; njalo inkosi, leziphathamandla zayo, omkayo, labafazi bayo abancane, banathela kizo.
4 Ils burent du vin et ils louèrent les dieux d'or et d'argent, d'airain, de fer, de bois et de pierre.
Banatha iwayini, badumisa onkulunkulu begolide, labesiliva, abethusi, abensimbi, abesigodo, labelitshe.
5 A ce moment-là, on vit sortir les doigts d'une main d'homme, et ils écrivaient vis-à-vis du chandelier, sur l'enduit de la muraille du palais royal; et le roi vit cette partie de main qui écrivait.
Ngalesosikhathi kwaphuma iminwe yesandla somuntu, yabhala maqondana lesiqobane sesibane phezu kokubhadiweyo komduli wesigodlo senkosi; inkosi yasibona inhlanekela yesandla esasibhala.
6 Alors le roi changea de couleur, et ses pensées le troublèrent; les jointures de ses reins se relâchèrent, et ses genoux se heurtèrent l'un contre l'autre.
Khonokho ukucwebezela kobuso benkosi kwaphenduka, lemicabango yayo yayihlupha, kwaze kwaxega amalunga okhalo lwayo, lamadolo ayo atshayana.
7 Le roi cria avec force qu'on fît venir les astrologues, les Caldéens et les devins. Le roi prit la parole et dit aux sages de Babylone: Quiconque lira cette écriture et m'en donnera l'interprétation sera revêtu de pourpre, il aura un collier d'or à son cou, et sera le troisième dans le gouvernement du royaume.
Inkosi yamemeza ngamandla ukuthi balethe izangoma, amaKhaladiya, labalumbi. Inkosi yaphendula, yathi kwabahlakaniphileyo beBhabhiloni: Wonke umuntu ongafunda lumbhalo, angitshengise ingcazelo yawo, uzagqokiswa okuyibubende, leketane yegolide entanyeni yakhe, abe ngumbusi wesithathu embusweni.
8 Alors les sages du roi entrèrent; mais ils ne purent lire l'écriture, ni en donner au roi l'interprétation.
Lapho bangena bonke abahlakaniphileyo benkosi; kodwa babengelakho ukuwubala umbhalo, lokwazisa inkosi ingcazelo yawo.
9 De sorte que le roi Belshatsar fut fort troublé, il changea de couleur et ses grands furent consternés.
Lapho inkosi uBelishazari yethuka kakhulu, lokucwebezela kobuso bayo kwaphenduka kuyo, leziphathamandla zayo zadideka.
10 La reine entra dans la salle du festin, à cause des paroles du roi et de ses grands. La reine prit la parole et dit: Roi, vis éternellement! que tes pensées ne te troublent point, et que ton visage ne change pas de couleur.
Indlovukazi, ngenxa yamazwi enkosi leziphathamandla zayo, yangena endlini yedili. Indlovukazi yaphendula yathi: Nkosi, phila kuze kube nininini! Imicabango yakho kayingakwethusi, lokucwebezela kobuso bakho kakungaphenduki.
11 Il y a un homme dans ton royaume en qui est l'esprit des dieux saints; et du temps de ton père, on trouva en lui une lumière, une intelligence et une sagesse semblables à la sagesse des dieux; et le roi Nébucadnetsar ton père, - ton père, ô roi! - l'établit chef des magiciens, des astrologues, des Caldéens et des devins,
Kulomuntu embusweni wakho okulomoya wabonkulunkulu abangcwele kuye; ngoba ensukwini zikayihlo kwatholwa kuye ukukhanya lokuqedisisa lenhlakanipho, njengenhlakanipho yabonkulunkulu; ngakho inkosi uNebhukadinezari uyihlo wamenza waba yinduna yezanuse, yezangoma, yamaKhaladiya, yabalumbi, uyihlo, nkosi.
12 Parce qu'on trouva en lui, Daniel, que le roi avait nommé Beltshatsar, un esprit extraordinaire, et de la connaissance, et de l'intelligence pour interpréter les songes, expliquer les énigmes et résoudre les questions difficiles. Que Daniel soit donc appelé, et il donnera l'interprétation.
Ngoba umoya owedlulisileyo, lolwazi, lokuqedisisa, ukuchasisa amaphupho, lokuchasisa imizekeliso, lokutshombulula amafindo, kwatholakala kuye, kuDaniyeli, inkosi eyamutha ibizo elithi uBeliteshazari. Khathesi kabizwe uDaniyeli, uzatshengisa ingcazelo.
13 Alors Daniel fut introduit devant le roi. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Es-tu ce Daniel, l'un des captifs de Juda, que le roi, mon père, a amenés de Juda?
Lapho uDaniyeli walethwa phambi kwenkosi; inkosi yaphendula yathi kuDaniyeli: UngulowoDaniyeli, ongowabathunjwa bakoJuda, inkosi ubaba eyabaletha bevela koJuda yini?
14 J'ai entendu dire de toi que l'esprit des dieux est en toi, et qu'on a trouvé en toi une lumière, une intelligence et une sagesse extraordinaires.
Sengizwile ngawe ukuthi umoya wabonkulunkulu ukuwe, lokuthi ukukhanya, lokuqedisisa, lenhlakanipho edlulisileyo kutholakala kuwe.
15 Et maintenant les sages, les astrologues ont été amenés devant moi, afin de lire cette écriture et de m'en donner l'interprétation, mais ils ne peuvent donner l'interprétation de la chose.
Khathesi sebengenisiwe phambi kwami abahlakaniphileyo, izangoma, ukuze bawufunde lumbhalo, bangazise ingcazelo yawo; kodwa bebengelakho ukutshengisa ingcazelo yalinto.
16 Or j'ai entendu dire que tu peux donner des explications et résoudre les questions difficiles. Si donc tu peux lire cette écriture et m'en donner l'interprétation, tu seras revêtu de pourpre et tu porteras un collier d'or à ton cou, et tu seras le troisième dans le gouvernement du royaume.
Kodwa mina ngizwile ngawe, ukuthi ulakho ukuchasisa izingcazelo, lokutshombulula amafindo. Khathesi uba ulakho ukufunda lumbhalo, ungazise ingcazelo yawo, uzagqokiswa okuyibubende, leketane yegolide entanyeni yakho, ube ngumbusi wesithathu embusweni.
17 Alors Daniel répondit, et dit devant le roi: Que tes dons te demeurent, et fais à un autre tes présents; toutefois je lirai l'écriture au roi, et je lui en donnerai l'interprétation.
Lapho uDaniyeli waphendula wathi phambi kwenkosi: Izipho zakho kazibe ngezakho, lemivuzo yakho uyinike omunye. Loba kunjalo ngizayifundela inkosi umbhalo, ngiyazise ingcazelo.
18 O roi! le Dieu souverain avait donné à Nébucadnetsar, ton père, la royauté et la grandeur, la gloire et la magnificence.
Wena nkosi, uNkulunkulu oPhezukonke wanika uNebhukadinezari uyihlo umbuso, lobukhulu, lodumo, lenkazimulo.
19 Et à cause de la grandeur qu'il lui avait donnée, tous les peuples, nations et langues tremblaient devant lui et le redoutaient. Il faisait mourir ceux qu'il voulait, et il laissait la vie à ceux à qui il voulait. Il élevait ceux qu'il voulait, et abaissait ceux qu'il voulait.
Langenxa yobukhulu amnika bona, bonke abantu, izizwe, lezindimi, bathuthumela besaba phambi kwakhe; lowo ayethanda wambulala, lalowo ayethanda wamgcina ephila, lalowo ayethanda wamphakamisa, lalowo ayethanda wamehlisela phansi.
20 Mais son cœur s'étant élevé et son esprit s'étant affermi dans l'orgueil, il fut renversé de son trône royal et dépouillé de sa gloire;
Kodwa lapho inhliziyo yakhe yaziphakamisa, lenhliziyo yakhe yaba lukhuni ngokuzigqaja, wehliswa esihlalweni sakhe sobukhosi sombuso, bamthathela udumo lwakhe.
21 Il fut chassé du milieu des enfants des hommes; son cœur fut rendu semblable à celui des bêtes, et son habitation fut avec les ânes sauvages; il fut nourri d'herbe comme les bœufs, et son corps fut trempé de la rosée du ciel, jusqu'à ce qu'il reconnût que le Dieu souverain domine sur le règne des hommes, et qu'il y établit qui il lui plaît.
Wasexotshwa ebantwaneni babantu, lenhliziyo yakhe yenziwa yafanana leyenyamazana, lendawo yakhe yokuhlala yaba labobabhemi beganga; bamdlisa utshani njengenkabi, lomzimba wakhe waba manzi ngamazolo amazulu, waze wazi ukuthi uNkulunkulu oPhezukonke uyabusa embusweni wabantu, lokuthi umisa phezu kwawo loba ngubani amthandayo.
22 Et toi aussi, Belshatsar, son fils, tu n'as point humilié ton cœur, quoique tu susses toutes ces choses.
Wena-ke, ndodana yakhe, Belishazari, kawuyithobisanga inhliziyo yakho, lanxa ukwazile konke lokhu.
23 Mais tu t'es élevé contre le Seigneur des cieux, et on a apporté les vases de sa maison devant toi, et vous y avez bu du vin, toi et tes grands, tes femmes et tes concubines, et tu as loué les dieux d'argent, d'or, d'airain, de fer, de bois et de pierre, qui ne voient, ni n'entendent, ni ne connaissent, et tu n'as pas glorifié le Dieu qui a dans sa main ton souffle et toutes tes voies.
Kodwa uziphakamisile wamelana leNkosi yamazulu; njalo baletha izitsha zendlu yayo phambi kwakho; wena-ke, leziphathamandla zakho, omkakho, labafazi bakho abancane, lanathela kuzo iwayini; udumisile onkulunkulu besiliva, labegolide, abethusi, abensimbi, abesigodo, labelitshe, abangaboniyo labangezwayo, labangaziyo; kodwa uNkulunkulu omphefumulo wakho usesandleni sakhe, lozindlela zakho zonke zingezakhe, kawumdumisanga.
24 C'est alors qu'a été envoyée de sa part cette partie de main, et que cette écriture a été tracée.
Khonokho le inhlanekela yesandla yathunywa ivela kuye; lumbhalo wasubhalwa.
25 Voici l'écriture qui a été tracée: MENÉ, MENÉ, THEKEL, UPHARSIN (Compté, compté; pesé et divisé).
Njalo nanku umbhalo owabhalwayo: MENE, MENE, TEKELI, UFARISINI.
26 Et voici l'interprétation de ces paroles: MENÉ: Dieu a compté ton règne, et y a mis fin.
Nansi ingcazelo yalolulutho: MENE: UNkulunkulu ubalile umbuso wakho, wawuqeda.
27 THEKEL: tu as été pesé dans la balance, et tu as été trouvé léger.
TEKELI: Ulinganisiwe esilinganisweni, watholwa usilela.
28 PERES: ton royaume a été divisé, et donné aux Mèdes et aux Perses.
UPERESI: Umbuso wakho wehlukanisiwe, wanikwa amaMede lamaPerisiya.
29 Alors, sur l'ordre de Belshatsar, on revêtit Daniel de pourpre, on lui mit au cou un collier d'or, et on publia qu'il serait le troisième dans le gouvernement du royaume.
Lapho uBelishazari walaya, basebemgqokisa uDaniyeli ngokuyibubende, leketane yegolide entanyeni yakhe, basebememezela ngaye ukuthi abe ngumbusi wesithathu embusweni.
30 Dans cette même nuit Belshatsar, roi des Caldéens, fut tué.
Ngalobobusuku uBelishazari inkosi yamaKhaladiya wabulawa.
31 Et Darius, le Mède, prit possession du royaume, étant âgé de soixante-deux ans.
UDariyusi umMede wasesemukela umbuso, eleminyaka phose engamatshumi ayisithupha lambili.

< Daniel 5 >