< Actes 9 >

1 Cependant Saul, respirant encore la menace et le meurtre contre les disciples du Seigneur, s'adressa au souverain sacrificateur,
Kintu Saul, Probhu laga chela khan ke morai dibo koi kene kotha kori thakise aru tai moha purohit logote jaise
2 Et lui demanda des lettres pour les synagogues de Damas, afin que s'il trouvait quelques personnes de cette doctrine, hommes ou femmes, il les amenât liés à Jérusalem.
aru tai moha purohit logote chithi mangise Damascus sheher laga mondoli khan nimite, jodi tai rasta te jai thaka homoi te kunba manu pai, mota aru mahila hoilebi, eitu khan ke dhori kene Jerusalem te loi jabole.
3 Et comme il était en chemin, et qu'il approchait de Damas, tout d'un coup, une lumière venant du ciel resplendit comme un éclair autour de lui.
Jitia tai safar te jai thakise, Damascus te punchibole usor huwa homoi te, achanak sorgo pora ujala hoi kene ekta puhor tai uporte jolise;
4 Et étant tombé à terre, il entendit une voix qui lui dit: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
aru titia tai matite giri jaise, aru ekta awaj taike koi thaka hunise, “Saul, Saul, kele tumi Moike dukh di ase?”
5 Et il répondit: Qui es-tu, Seigneur? Et le Seigneur lui dit: Je suis Jésus que tu persécutes; il te serait dur de regimber contre les aiguillons.
Aru titia Saul hudise, “Apuni kun ase Probhu?” Aru Probhu jowab dise, “Moi Jisu ase junke tumi dukh di ase; pathor te theng marile nijor he jokhom pabo.”
6 Alors, tout tremblant et effrayé, il dit: Seigneur, que veux-tu que je fasse? Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, et entre dans la ville et là on te dira ce que tu dois faire.
Titia tai asurit hoise aru bhoi pora kapi kene koise, “Probhu moi ki kori bole lage?” Titia Probhu taike koise, “Uthibi aru Damascus sheher te jabi, aru tumi ki koribo lage etu sob tumike koi dibo.”
7 Or, les hommes qui faisaient le voyage avec lui s'arrêtèrent tout interdits, entendant bien la voix, mais ne voyant personne.
Jun manu Saul logote jai thakise taikhan chup hoi jaise, taikhan awaj hunise, kintu kunke bhi dikha nai.
8 Et Saul se leva de terre, et ayant ouvert les yeux, il ne voyait personne, de sorte qu'ils le conduisirent par la main, et le menèrent à Damas.
Titia Saul khara hoise, aru jitia tai laga suku khuli se, tai eku bhi dikhi bole napara hoise; titia taikhan tai laga hath dhori kene Damascus te loi jaise.
9 Et il fut trois jours, sans voir, et sans manger ni boire.
Aru tai tin din suku andha hoi jaise aru eku dikhi bole para nai, aru kha luwa bhi kora nai.
10 Or il y avait à Damas un disciple, nommé Ananias. Le Seigneur lui dit dans une vision: Ananias! Et il répondit: Me voici, Seigneur.
Damascus te ekjon chela Ananias koi kene thakise. Probhu pora taike darshan pora koise, “Ananais!” Titia tai koise, “Sabi, moi yate ase Probhu.”
11 Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, et va dans la rue qu'on appelle la Droite, et demande dans la maison de Judas un nommé Saul, de Tarse; car voici il prie.
Titia Probhu taike koise, “Uthibi, aru Sidha kowa rasta te jabi, aru Judas laga ghor te jai kene ekjon manu Saul, Tarsus sheher pora aha, ase na nai hudibi, kelemane tai prathana kori ase.
12 Et dans une vision il a vu un homme, nommé Ananias, qui est entré, et qui lui a imposé les mains, afin qu'il recouvre la vue.
Aru tai darshan te ekjon manu Ananias koi kene dikhise, aru tai uporte te hath rakhi kene thaka dikhise, etu pora tai aru dikhibo paribo.”
13 Mais Ananias répondit: Seigneur, j'ai appris de plusieurs combien cet homme a fait de mal à tes Saints à Jérusalem.
Kintu Ananias koise, “Probhu, moi etu manu laga kotha bisi manu pora hunise, tai Jerusalem te kiman pobitro manu ke dukh dise.
14 Et il a ici le pouvoir, de la part des principaux sacrificateurs, de lier tous ceux qui invoquent ton nom.
Tai moha purohit khan pora adhikar loise aru jun manu apuni laga naam lobo taike bondhi ghor te hali dibo.”
15 Mais le Seigneur lui dit: Va; car cet homme est un instrument que j'ai choisi, pour porter mon nom devant les Gentils, devant les rois, et devant les enfants d'Israël;
Kintu Probhu taike koise, “Jabi, kelemane tai Moi laga basi luwa kaam kora manu hobo, tai he moi laga naam Porjati khan ke, raja khan ke aru Israel laga bacha khan ke koi dibo;
16 Et je lui montrerai combien il doit souffrir pour mon nom.
kelemane Moi taike dikhai dibo, tai moi laga naam nimite ki dukh uthabo lagibo.”
17 Ananias sortit donc, et étant entré dans la maison, il imposa les mains à Saul, et lui dit: Saul, mon frère, le Seigneur Jésus, qui t'est apparu dans le chemin par où tu venais, m'a envoyé pour que tu recouvres la vue, et que tu sois rempli du Saint-Esprit.
Aru Ananias etu ghor te jaise, aru tai laga hath Saul uporte rakhi kene koise, “Bhai Saul, Probhu Jisu pora tumi rasta te ahi thaka homoi te dikhai dise, Tai moike tumi usorte pathaise, tumi aru dikhibo aru Pobitro Atma pora bhorta hobo.”
18 Et aussitôt il tomba de ses yeux comme des écailles, et à l'instant, il recouvra la vue; puis il se leva, et fut baptisé.
Etu homoi te Saul laga suku pora kiba chamra nisena giri jaise, aru tai dikhi bole parise, aru tai uthi kene baptizma loise;
19 Et ayant mangé, il reprit ses forces. Et il fut quelques jours avec les disciples à Damas.
aru tai bhat khai kene takot paise. Aru tai chela khan logote Damascus te olop din thakise.
20 Et il prêcha aussitôt dans les synagogues, que Jésus était le Fils de Dieu.
Tai joldi mondoli khan te jai kene Khrista Isor laga Putro ase koi kene prochar korise.
21 Et tous ceux qui l'entendaient étaient hors d'eux-mêmes et disaient: N'est-ce pas celui qui persécutait à Jérusalem ceux qui invoquent ce nom, et qui était venu ici exprès pour les emmener liés, aux principaux sacrificateurs
Aru jun manu tai laga kotha hunise sob manu asurit hoi kene koise, “Jerusalem te Khrista naam loi thaka khan ke dukh diya to etu manu nohoi? Aru yate tai yate aha to taikhan ke bandi kene moha purohit khan logot loi jabole ahise.”
22 Et Saul se fortifiait de plus en plus, et il confondait les Juifs qui habitaient à Damas, démontrant que Jésus était le Christ.
Kintu Saul aru bisi mon dangor hoise, aru Damascus te thaka Yehudi khan nimite ekta chinta hoi jaise aru Jisu he Khrista ase koikena prochar kori thakise.
23 Quelque temps après, les Juifs délibérèrent de faire mourir Saul.
Kintu bisi din ja pichete, Yehudi khan Saul ke morai dibole kotha milai loise.
24 Mais il fut averti de leur complot. Or, ils gardaient les portes nuit et jour, pour le tuer.
Kintu taikhan laga bhabona to Saul jani loise. Taike morai dibole nimite din raat dorja usorte te rukhi thakise.
25 Mais les disciples, le prenant de nuit, le descendirent par la muraille, dans une corbeille.
Kintu tai laga chela khan rati huwa homoi te, taike ani kene tukri pora diwar niche korise aru paar kori dise.
26 Et quand Saul fut arrivé à Jérusalem, il tâchait de se joindre aux disciples; mais tous le craignaient, ne croyant pas qu'il fût un disciple.
Aru jitia Saul Jerusalem te ahise, tai chela khan logote mili bole kosis korise, kintu taikhan sob taike bhoi korise, tai bhi ekjon chela ase koi kene biswas kora nai.
27 Alors Barnabas le prit et le mena aux apôtres, et leur raconta comment le Seigneur lui était apparu sur le chemin et lui avait parlé; et comment il avait parlé ouvertement à Damas au nom de Jésus.
Kintu Barnabas pora taike apostle khan logote loi jaise, aru Probhu pora kineka taike rasta te lok paise aru ki koise, aru tai Damascus te kineka mon dangor pora Jisu laga naam prochar korise, etu sob koi dise.
28 Dès lors il allait et venait avec eux à Jérusalem, et parlait ouvertement au nom du Seigneur Jésus;
Titia tai chela khan logote Jerusalem te aha juwa korise. Aru tai mon dangor pora Probhu laga naam loise.
29 Il parlait et disputait avec les Hellénistes; mais ceux-ci cherchaient à lui ôter la vie.
Tai Greece te thaka Yehudi khan logot bhi kotha korise; kintu taikhan taike morai dibole kosis korise.
30 Les frères l'ayant su, l'emmenèrent à Césarée, et l'envoyèrent à Tarse.
Jitia biswasi bhai khan etu janise, taike Caesarea te loijai kene Tarsus te pathai dise.
31 Cependant, les Églises étaient en paix dans toute la Judée, la Galilée et la Samarie, étant édifiées et marchant dans la crainte du Seigneur; et elles se multipliaient par le secours du Saint-Esprit.
Titia, Judea aru Galilee aru Samaria laga girja khan shanti te thakise; aru Probhu laga bhoi te thakise aru ekjon-ekjon ke Pobitro Atma pora mon dangor kori dise, aru girja laga ginti aru bhi bisi hoi jaise.
32 Il arriva, comme Pierre les visitait toutes, qu'il descendit aussi vers les Saints qui demeuraient à Lydda.
Etiya eneka hoise, jitia Peter sob jagate safar korise, Lydda town te thaka Isor laga manu khan usorte bhi jaise.
33 Et il y trouva un homme, nommé Énée, couché sur un lit depuis huit ans, et paralytique.
Ta te tai Aeneas koi kene ekjon manu ke lok paise, tai bisna te ath saal pora ghumai thakise, aru tai jothor bemar thakise.
34 Et Pierre lui dit: Énée, Jésus, le Christ, te guérit; lève-toi, et arrange ton lit. Et aussitôt il se leva.
Peter taike koise, “Aeneas, Jisu Khrista tumike changai koridi ase, uthibi aru tumi laga bisna thik kori lobi,” aru titia tai joldi uthijaise.
35 Et tous ceux qui demeuraient à Lydda et à Saron, le virent, et ils se convertirent au Seigneur.
Titia Lydda aru Sharon te thaka manu khan taike dikhi kene mon ghuraise aru Probhu ke biswas korise.
36 Il y avait à Joppe une femme disciple, nommée Tabitha, c'est-à-dire, en grec, Dorcas (Gazelle). Elle faisait beaucoup de bonnes ouvres et d'aumônes.
Joppa te Tabitha koi kene ekjon mahila chela thakise, jun laga motlob ase “Dorcas.” Etu mahila sob bhal kaam kore aru gorib manu khan uporte bisi morom thakise.
37 Elle tomba malade en ce temps-là, et mourut. Et après qu'on l'eut lavée, on la mit dans une chambre haute.
Kintu tai bemar pora mori jaise, aru taike gaw dhulai dikene upor kamra te rakhise.
38 Et comme Lydda est près de Joppe, les disciples ayant appris que Pierre y était, envoyèrent vers lui deux hommes, pour le prier de venir chez eux sans tarder.
Aru Lydda jaga to Joppa usorte thakise, aru Peter ta te ase koi kene chela khan hunise, aru taikhan pora duijon manu ke tai logote anurodh kori kene pathaise, “Amikhan logote deri nohoi kene ahibi.”
39 Pierre, s'étant levé, alla avec eux. Et lorsqu'il fut arrivé, ils le menèrent à la chambre haute; et toutes les veuves s'approchèrent de lui, en pleurant, et en lui montrant combien Dorcas faisait de robes et de manteaux, lorsqu'elle était avec elles.
Titia Peter uthi kene taikhan logot jaise. Jitia tai ponchise, taikhan pora taike upor kamra te loi jaise aru ta te sob bidhowa khan tai usorte khara kori kene kandi thakise, aru Dorcas pora tai jinda thaka homoi te taikhan nimite kapra bonai diya khan dikhai dise.
40 Et Pierre, faisant sortir tout le monde, se mit à genoux et pria, puis se tournant vers le corps, il dit: Tabitha, lève-toi. Et elle ouvrit les yeux, et ayant vu Pierre, elle s'assit.
Kintu Peter taikhan sobke bahar jabo dise, aru tai athukari kene prathana korise. Titia, tai laga gaw phale saikene koise, “Tabitha, uthibi.” Tai suku khuli se, aru Peter ke dikhi kene tai bohi jaise.
41 Et Pierre lui donnant la main, la leva, et, ayant appelé les Saints et les veuves, la leur présenta vivante.
Titia Peter tai laga hath dikene taike uthai dise; aru pobitro manu aru bidhowa khan ke jinda hoi juwa to dikhai dise.
42 Cela fut connu de tout Joppe; et plusieurs crurent au Seigneur.
Aru Joppa te thaka sob etu kotha jani loise, aru bisi manu Probhu ke biswas korise.
43 Et Pierre demeura plusieurs jours à Joppe, chez un certain Simon, corroyeur.
Peter bisi din Joppa te Simon koi kene ekjon manu ghor te thakise.

< Actes 9 >