< Actes 8 >

1 Or, en ce jour-là, il y eut une grande persécution contre l'Église de Jérusalem; et tous, excepté les apôtres, furent dispersés dans les contrées de la Judée et de la Samarie.
Ri Saulo utz xrilo chi xkamisax ri Esteban, xqaj choch ri xbꞌanik. Che ri qꞌij riꞌ xchapleꞌtaj ubꞌanik kꞌax chike ri kojonelabꞌ pa ri tinimit Jerusalén. Konojel ri kojonelabꞌ xejabꞌun bꞌik pa ri tinimit Judea xuqujeꞌ pa Samaria. Xwi ri uꞌtijoxelabꞌ ri Jesús xekanaj kanoq pa Jerusalén.
2 Et des hommes pieux ensevelirent Étienne, et firent de grandes lamentations sur lui.
(E kꞌo kꞌu jujun utz laj taq winaq xkoqꞌej ri Esteban, kꞌa te riꞌ xeꞌkimuqu kanoq).
3 Et Saul ravageait l'Église, entrant dans les maisons; et traînant de force les hommes et les femmes, il les jetait en prison.
Are kꞌu ri Saulo xuchapleꞌj ubꞌanik kꞌax chike ri e kojonelabꞌ. Xok cho taq ri ja, xuꞌkꞌam bꞌik achyabꞌ, ixoqibꞌ, xuꞌkoj pa cheꞌ.
4 Ceux donc qui avaient été dispersés, allaient de lieu en lieu, annonçant la bonne nouvelle de la Parole.
Are kꞌu ri kojonelabꞌ ri xejabꞌun bꞌik pa taq ri tinimit, xkitzijoj ri utz laj tzij rech ri Jesús xapawjeꞌ ri xebꞌe wi.
5 Or, Philippe étant descendu dans une ville de la Samarie, y prêcha Christ.
Ri Felipe xeꞌ pa ri tinimit Samaria, chilaꞌ xutzijoj wi ri Mesías chike ri winaq.
6 Et le peuple était attentif, d'un commun accord, à ce que Philippe disait, en apprenant, et en voyant les miracles qu'il faisait.
Ri winaq xkimulij kibꞌ, xkitatabꞌej ri tzij ri xubꞌij ri Felipe rumal cher kekꞌarkꞌat che utayik ri utz laj tzij xuqujeꞌ kakil ri mayijabꞌal taq jastaq ri kubꞌano.
7 Car les esprits immondes sortaient, en jetant de grands cris, de beaucoup de gens qui en étaient possédés; et beaucoup de paralytiques et d'impotents furent guéris.
Xeꞌsax e kꞌi itzel taq uxlabꞌal chike ri winaq, e kꞌi chꞌokeꞌr xuqujeꞌ ri kaminaq kibꞌaqil, xuꞌtzirik.
8 Ce qui causa une grande joie dans cette ville.
Sibꞌalaj xekiꞌkot ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit.
9 Or, il y avait auparavant, dans la ville, un homme nommé Simon, qui exerçait la magie et étonnait le peuple de la Samarie, se faisant passer pour un grand personnage.
Kꞌo kꞌu jun achi ubꞌiꞌ Simón, jun najtir aj itz kubꞌan mayijabꞌal taq jastaq chikiwach ri winaq rech Samaria, kubꞌij chi sibꞌalaj nim reqeleꞌn.
10 Tous lui étaient attachés, depuis le plus petit jusqu'au plus grand; et ils disaient: Celui-ci est la grande puissance de Dieu.
Konojel ri winaq ta kꞌu akꞌalabꞌ ta kꞌu riꞌjabꞌ kakibꞌij chi we achi riꞌ: Nim uqꞌij xuqujeꞌ kꞌo ukwinem ri Dios rukꞌ.
11 Et ils étaient attachés à lui, parce que depuis longtemps il les étonnait par ses opérations magiques.
Ojer chik katatabꞌex kumal ri winaq rumal che ri ubꞌanom mayijabꞌal taq jastaq rukꞌ ri itzinik.
12 Mais, quand ils eurent cru à Philippe, qui leur annonçait la bonne nouvelle de ce qui concerne le royaume de Dieu et le nom de Jésus-Christ, ils furent baptisés, tant les hommes que les femmes.
Ri winaq xekojon che ri utz laj tzij rech ri Dios xuqujeꞌ ri ubꞌiꞌ ri Jesucristo e kꞌi achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ xbꞌan kiqasanaꞌ.
13 Et Simon lui-même crut aussi, et ayant été baptisé, il ne quittait point Philippe; et voyant les prodiges et les grands miracles qui se faisaient, il était étonné.
Xkojon xuqujeꞌ ri Simón, xbꞌan uqasanaꞌ, kꞌa te riꞌ xteriꞌ chirij ri Felipe xapawjeꞌ ri xeꞌ wi, kamayijan che taq ri kꞌutbꞌal xuqujeꞌ che ri mayijabꞌal taq jastaq ri xubꞌan ri Felipe.
14 Cependant, les apôtres qui étaient à Jérusalem, ayant appris que la Samarie avait reçu la parole de Dieu, y envoyèrent Pierre et Jean,
Ri utijoxelabꞌ ri Jesús ri e kꞌo pa tinimit Jerusalén are xkito chi ri winaq ri e kꞌo pa ri tinimit Samaria xekojon che ri utzij ri Dios, xeꞌkitaq bꞌik ri Pedro rachiꞌl ri Juan je laꞌ.
15 Qui étant descendus, prièrent pour eux, afin qu'ils reçussent le Saint-Esprit.
Are xoꞌpan ri Juan rachiꞌl ri Pedro, xkibaꞌn chꞌawem pa kiwiꞌ ri kꞌakꞌ taq kojonelabꞌ rech kakikꞌamawaꞌj ri Uxlabꞌixel.
16 Car il n'était encore descendu sur aucun d'eux; mais ils avaient été seulement baptisés au nom du Seigneur Jésus.
Rumal cher majaꞌ kakikꞌamawaꞌj ri Uxlabꞌixel xwi bꞌantal kiqasanaꞌ pa ri ubꞌiꞌ ri Ajawxel Jesús.
17 Alors les apôtres leur imposèrent les mains, et ils reçurent le Saint-Esprit.
Ri Pedro kꞌut xuqujeꞌ ri Juan xkiya ri kiqꞌabꞌ pa kiwiꞌ ri kojonelabꞌ, rech xa jeriꞌ xkikꞌamawaꞌj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel.
18 Mais Simon voyant que le Saint-Esprit était donné par l'imposition des mains des apôtres, leur offrit de l'argent, en disant:
Ri Simón are xrilo chi rukꞌ ri kakiya ri kiqꞌabꞌ ri taqoꞌn pa kiwiꞌ ri kojonelabꞌ kakikꞌamawaꞌj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel xutzuj pwaq chike ri tijoxelabꞌ rech kuloqꞌ rech we kwinem riꞌ.
19 Donnez-moi aussi ce pouvoir, afin que tous ceux à qui j'imposerai les mains reçoivent le Saint-Esprit.
Jewaꞌ xubꞌij: Chiya we ri chuqꞌabꞌ ri kꞌo iwukꞌ, rech are kinya xuqujeꞌ nuqꞌabꞌ in pa kiwiꞌ ri winaq kakikꞌamawaꞌj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel.
20 Mais Pierre lui dit: Que ton argent périsse avec toi, puisque tu as cru que le don de Dieu s'acquérait avec de l'argent.
Ri Pedro xubꞌij che: Sach uwach ri arajil xuqujeꞌ sach awach at, rumal cher xachomaj chi ri usipanik ri Dios rukꞌ pwaq kaloqꞌik.
21 Il n'y a pour toi ni part, ni lot en cette affaire; car ton cœur n'est pas droit devant Dieu.
Man kꞌo ta awe che we sipanik riꞌ, rumal chi ri awanimaꞌ man sukꞌ ta cho ri Dios.
22 Repens-toi donc de ta méchanceté, et prie Dieu, que, s'il est possible, la pensée de ton cour te soit pardonnée.
Chakꞌexa akꞌuꞌx che ri awetzelal, chabꞌana chꞌawem cho ri Ajawxel, wine kukuy ri itzel taq achomanik.
23 Car je vois que tu es dans un fiel amer et dans les liens de l'iniquité.
Kinwilo chi kꞌo jun nimalaj etzelal pa ri awanimaꞌ xuqujeꞌ ri mak at ujatꞌim.
24 Mais Simon répondit et dit: Priez vous-mêmes le Seigneur pour moi, afin qu'il ne m'arrive rien de ce que vous avez dit.
Ri Simón xubꞌij: Chibꞌana bꞌa chꞌawem pa nuwiꞌ rech man kakꞌulmataj ta wukꞌ we kꞌax taq jastaq ri xibꞌij.
25 Ayant donc rendu témoignage à la parole du Seigneur, et l'ayant annoncée, ils retournèrent à Jérusalem, et prêchèrent l'Évangile en plusieurs villages des Samaritains.
Are xetoꞌtaj ri Juan rachiꞌl ri Pedro che utzijoxik ri utzij ri Dios pa Samaria, xetzalij pa Jerusalén. Xikꞌow bꞌik pa ri leꞌaj rech Samaria, xkitzijoj kan ri utz laj tzij.
26 Or un ange du Seigneur parla à Philippe, et lui dit: Lève-toi, et va vers le midi, sur le chemin désert qui descend de Jérusalem à Gaza.
Jun ángel xuchꞌabꞌej ri Felipe, xubꞌij che: Jat pa ri relibꞌal qꞌij pa ri bꞌe ri keꞌ pa ri katzꞌinow ulew rech Jerusalén ri keꞌ pa Gaza.
27 S'étant levé, il partit. Or voici, un Éthiopien, eunuque, grand ministre de Candace, reine d'Éthiopie, surintendant de tous ses trésors, venu à Jérusalem pour adorer,
Xunimaj kꞌu ri Felipe ri xbꞌix che, xeꞌ je laꞌ. Pa ri bꞌe xuriq ri yakal pwaq rech Etiopía, upetik pa qꞌijilaꞌnem pa ri tinimit Jerusalén jun achi eunuco ri sibꞌalaj nim ubꞌanik, chajil rech ronojel ri ujastaq ri Chuchuꞌ Candace nim taqanel pa Etiopía.
28 S'en retournait, et assis sur son chariot, lisait le prophète Ésaïe.
Tzalijem loq rech tꞌuyul pa ri eqomal, tajin kusikꞌij ri wuj rech ri qꞌalajisal utzij ri Dios Isaías.
29 Alors l'Esprit dit à Philippe: Approche-toi, et rejoins ce chariot.
Ri Uxlabꞌixel xubꞌij che ri Felipe: Chatqebꞌ rukꞌ we jun eqomal riꞌ, chatbꞌin chuxukut.
30 Et Philippe, étant accouru, entendit qu'il lisait le prophète Ésaïe; et il lui dit: Comprends-tu bien ce que tu lis?
Kaxikꞌan ri Felipe, xqet chuxukut ri eqomal, xuto chi ri achi ri kꞌo chupam tajin kusikꞌij ri wuj rech Isaías, xuta che: ¿La kachꞌobꞌ ri tajin kasikꞌij?
31 Il lui répondit: Comment le pourrais-je, si quelqu'un ne me guide? Et il pria Philippe de monter, et de s'asseoir auprès de lui.
Ri eunuco xubꞌij che: ¿Jas che kinchꞌobꞌo? Man kꞌo ta jun kintoꞌw chuchꞌobꞌik. Are xbꞌiꞌtaj we riꞌ rumal ri achi ri man kakꞌuliꞌ taj, xubꞌij che ri Felipe chi katꞌuyiꞌ bꞌik rukꞌ pa ri eqomal.
32 Or, le passage de l'Écriture qu'il lisait, était celui-ci: Il a été mené à la tuerie comme une brebis; et comme un agneau, muet devant celui qui le tond, il n'a pas ouvert la bouche.
Jewaꞌ kubꞌij ri tajin kusikꞌij ri achi: Xkꞌam bꞌik pa kamisaxik jetaq kabꞌan che jun laj chij. Xa ta ne jun tzij xubꞌij, je xubꞌano jacha kubꞌan ri alaj chij are kakꞌam bꞌik pa pilik.
33 Sa condamnation a été levée dans son abaissement. Mais qui pourra compter sa durée? Car sa vie a été retranchée de la terre.
Man xya ta uqꞌij, man xbꞌan ta ri qas usukꞌ che. Maj xa ta ne jun rijaꞌl xkꞌojiꞌk jeriꞌ rumal cher xesax ri ukꞌaslemal cho ri uwachulew.
34 Et l'eunuque prenant la parole dit à Philippe: Je te prie, de qui le prophète dit-il cela? Est-ce de lui-même ou de quelque autre?
Kꞌa te riꞌ, ri eunuco xuta che ri Felipe: “Chabꞌij chwe ¿jachin tajin kutzijoj rij chi riꞌ la are ri qꞌalajisal tzij o jun winaq chik?”
35 Philippe prenant la parole et commençant par cet endroit de l'Écriture, lui annonça l'Évangile de Jésus.
Ri Felipe xuchapleꞌj utzijoxik che ri achi ri utz laj tzij rech ri Jesús, xuchapleꞌj rukꞌ ri tajin kusikꞌij.
36 Et comme ils continuaient leur chemin, ils rencontrèrent de l'eau; et l'eunuque dit: Voici de l'eau, qu'est-ce qui m'empêche d'être baptisé?
Junam e bꞌenaq are xoꞌpan pa jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kꞌo wi jaꞌ, ri achi xubꞌij che ri Felipe: Chawilampeꞌ, kꞌo jaꞌ chi riꞌ. ¿La utz kabꞌan nuqasanaꞌ?
37 Et Philippe lui dit: Si tu crois de tout ton cour, cela t'est permis. Et l'eunuque répondant, dit: Je crois que Jésus-Christ est le Fils de Dieu.
Ri Felipe xubꞌij: We qas tzij katkojon che ri Jesús, utz kabꞌan aqasanaꞌ. Ri eunuco xubꞌij: Kinkojo rukꞌ ronojel wanimaꞌ chi ri Jesús are ukꞌojol ri Dios.
38 Et il commanda qu'on arrêtât le chariot; et ils descendirent tous deux dans l'eau, Philippe et l'eunuque; et Philippe le baptisa.
Ri achi xtaqan chutakꞌabꞌaxik ri eqomal, xeqaj pa ri jaꞌ, xbꞌan uqasanaꞌ rumal ri Felipe.
39 Mais quand ils furent ressortis de l'eau, l'Esprit du Seigneur enleva Philippe, et l'eunuque ne le vit plus; car il continua son chemin plein de joie,
Are xeꞌl loq pa ri jaꞌ, ri Uxlabꞌixel rech ri Dios xukꞌam bꞌik ri Felipe. Man xil ta chi uwach rumal ri achi. Ri achi ri man kakꞌuliꞌ taj xutaqej ri ubꞌe rukꞌ nimalaj kiꞌkotemal.
40 Et Philippe se trouva dans Azot; et il évangélisait par toutes les villes où il passait, jusqu'à ce qu'il vînt à Césarée.
Xaq kꞌa teꞌ ri Felipe xopan pa ri tinimit Azoto jawjeꞌ xutzijoj wi ri utzij ri Dios, xutzijoj xuqujeꞌ ri utz laj tzij pa taq ri tinimit ri xikꞌow wi bꞌik xopan pa ri tinimit Cesarea.

< Actes 8 >