< Actes 18 >

1 Après cela, Paul étant parti d'Athènes, vint à Corinthe.
Xel bꞌik ri Pablo pa ri tinimit Atenas, xeꞌ pa ri tinimit Corinto.
2 Et ayant trouvé là un Juif, nommé Aquilas, originaire du Pont, qui était nouvellement venu d'Italie avec Priscille sa femme, parce que Claude avait ordonné à tous les Juifs de sortir de Rome, il alla vers eux.
Chilaꞌ xuriq wi jun achi aj Israel ubꞌiꞌ Aquila, we achi riꞌ xalax pa ri tinimit Ponto, rachiꞌl ri rixoqil ubꞌiꞌ Priscila, we jukꞌulaj winaq riꞌ xuꞌl pa ri tinimit Corinto kipetik pa Italia rumal pa taq ri qꞌij riꞌ, ri taqanel Claudio César xtaqan chikesaxik loq konojel ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo pa Roma.
3 Et comme il était du même métier, il demeura chez eux, et y travaillait, et ils étaient faiseurs de tentes de leur métier.
Ri Pablo xkanaj kan kukꞌ ri Aquila xuqujeꞌ ri Priscila jeriꞌ rumal junam uwach ri kichak, e bꞌanal taq carpas.
4 Or il discourait dans la synagogue, tous les jours de sabbat, et il persuadait les Juifs et les Grecs.
Ronojel qꞌij rech uxlanem ri Pablo xeꞌ pa ri Sinagoga chutzijoxik ri utzij ri Dios chike ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ chike ri griegos.
5 Et quand Silas et Timothée furent venus de Macédoine, Paul pressé par l'Esprit, rendait témoignage aux Juifs du Christ Jésus.
Are xoꞌpan ri Silas rachiꞌl ri Timoteo pa ri tinimit Corinto kipetik pa ri tinimit Macedonia, ri Pablo are tajin karilij utzijoxik ri utzij ri Dios chike ri winaq, xuqꞌalajisaj chike chi ri Jesús are Mesías.
6 Mais, comme ils s'opposaient à lui, et l'injuriaient, il secoua ses habits, et leur dit: Que votre sang retombe sur votre tête; j'en suis net; dès à présent, j'irai vers les Gentils.
Are kꞌu ri winaq aꞌj Israel man utz taj xkito, xkikꞌululaꞌj. Ri Pablo kꞌut xutota ri ulew ri kꞌo che ri ratzꞌyaq xubꞌij: Man numak ta chi in chiꞌwe we man kixkojonik, keꞌntzijoj chi na kꞌu waꞌ ri utzij ri Dios chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj.
7 Et étant sorti de là, il entra chez un nommé Justus, craignant Dieu, et dont la maison était contiguë à la synagogue.
Are xel bꞌik chilaꞌ xeꞌ cho rachoch jun achi ubꞌiꞌ Ticio Justo, kel chuxukut ri Sinagoga, ri Ticio jun achi man aj Israel taj ri kuqꞌijilaꞌj ri Dios.
8 Et Crispus, le chef de la synagogue, crut au Seigneur avec toute sa maison; et plusieurs Corinthiens, qui écoutaient, crurent, et furent baptisés.
Ri Crispo, kꞌamal bꞌe pa ri Sinagoga xuqujeꞌ ri e kꞌo rukꞌ pa rachoch, xekojon che ri Ajawxel. E kꞌi xuqujeꞌ winaq aꞌj Corinto xekojonik are xkita ri utzij ri Dios, xuqujeꞌ xbꞌan kiqasanaꞌ.
9 Et le Seigneur, dans une vision de nuit, dit à Paul: Ne crains point; mais parle, et ne te tais point;
Jun chaqꞌabꞌil ri Dios xuchꞌabꞌej ri Pablo pa ri uwaram xubꞌij che: Makaxiꞌj ta awibꞌ chutzijoxik ri utzij ri Ajawxel jetaq ri abꞌanom loq.
10 Car je suis avec toi, et personne ne mettra les mains sur toi, pour te faire du mal; car j'ai un grand peuple dans cette ville.
Maj jachin kabꞌanow kꞌax chawe rumal in kꞌo awukꞌ, e kꞌi winaq ri e kꞌo waral kekojon na chwe.
11 Il y demeura donc un an et six mois, enseignant parmi eux la parole de Dieu.
Ri Pablo xkanaj kan jun junabꞌ rukꞌ nikꞌaj pa ri tinimit riꞌ xukꞌut ri utzij ri Dios chikiwach ri winaq.
12 Or, Gallion étant proconsul d'Achaïe, les Juifs s'élevèrent d'un commun accord contre Paul, et l'amenèrent au tribunal,
E kꞌo kꞌu nikꞌaj winaq aꞌj Israel xewaꞌjil chrij ri Pablo xkikꞌam bꞌik cho ri qꞌatal tzij Galión, taqanel pa Acaya che taq ri qꞌij riꞌ.
13 En disant: Celui-ci persuade aux hommes de servir Dieu d'une manière contraire à la Loi.
Xkitzujuj ri Pablo chi tajin kuꞌtaqchiꞌj ri winaq chuqꞌijilaꞌxik ri Dios pa jun bꞌeal ri man kubꞌij ta ri taqanik.
14 Et comme Paul allait ouvrir la bouche, Gallion dit aux Juifs: S'il s'agissait, ô Juifs, de quelque injustice ou de quelque crime, je vous écouterais, autant qu'il serait raisonnable;
Ri Pablo kꞌut xuchapleꞌj utoꞌik ribꞌ, ri Galión xubꞌij chike ri winaq tzujunelabꞌ: Chitampe na achyabꞌ winaq aꞌj Israel, we ta qas nimaꞌt ri kubꞌan we achi riꞌ, kumajo kinqꞌat tzij puꞌwiꞌ.
15 Mais s'il s'agit de disputes relatives à une doctrine, et à des noms, et à votre loi, vous y aviserez vous-mêmes, car je ne veux point être juge de ces choses.
Xa kꞌu we xaq tzij, bꞌiꞌaj, rech ri itaqanik ix winaq aꞌj Israel, ri kutzijoj, chiwila ix jas kibꞌan che. Man kawaj ta in kinqꞌat tzij puꞌwiꞌ we jastaq riꞌ.
16 Et il les renvoya du tribunal.
Xeꞌresaj kꞌu loq pa ri qꞌatbꞌal tzij.
17 Alors tous les Grecs, ayant saisi Sosthène, chef de la synagogue, le battaient devant le tribunal, et Gallion ne s'en mettait point en peine.
Ri winaq kꞌut xkichap ri Sóstenes, kꞌamal bꞌe pa ri Sinagoga, xkichꞌey chilaꞌ pa ri qꞌatbꞌal tzij, ri Galión maj jas xubꞌij chike.
18 Cependant Paul étant encore resté à Corinthe assez longtemps, prit congé des frères, et s'embarqua pour la Syrie avec Priscille et Aquilas; il se fit auparavant couper les cheveux à Cenchrées, à cause d'un vœu qu'il avait fait.
Ri Pablo kꞌut xkanaj kan kꞌi qꞌij pa ri tinimit Corinto, kꞌa te riꞌ xuꞌya kan ri kojonelabꞌ ri e kꞌo chilaꞌ, xeꞌ pa ri tinimit Cencrea, man naj ta kꞌo wi che ri tinimit Corinto. Chilaꞌ xusakꞌij wi ronojel ri uwiꞌ jetaq ri naqꞌatajibꞌal ke ri winaq aꞌj Israel retal chi kubꞌan na jun jastaq ri utzujum ubꞌanik, kꞌa te riꞌ xuꞌkam bꞌik ri Priscila rachiꞌl ri Aquila xebꞌe pa ri tinimit Siria.
19 Puis il arriva à Éphèse, et y laissa ses compagnons, mais étant entré dans la synagogue, il discuta avec les Juifs,
Xiꞌkꞌow kꞌu na bꞌik chuchiꞌ ri jaꞌ pa ri tinimit Éfeso, xuꞌya kan nikꞌaj winaq chilaꞌ, xuqujeꞌ xeꞌ na pa ri Sinagoga xtzijon kukꞌ ri winaq aꞌj Israel.
20 Qui le prièrent de demeurer plus longtemps avec eux; mais il n'y consentit pas.
Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌochiꞌj ri Pablo kakanaj kan kukꞌ kebꞌ oxibꞌ qꞌij chi na. Man xraj ta kꞌut.
21 Et il prit congé d'eux, en leur disant: Il faut absolument que je célèbre la fête prochaine à Jérusalem; mais je reviendrai vous voir, s'il plaît à Dieu; et il partit d'Éphèse.
Are kꞌu jubꞌiqꞌ karaj keꞌek, xubꞌij kan chike: We karaj ri Dios, kintzalij la waꞌ. Xel kꞌu bꞌik pa ri tinimit Éfeso.
22 Étant débarqué à Césarée, il monta à Jérusalem; et après avoir salué l'Église, il descendit à Antioche.
Xikꞌow xuqujeꞌ bꞌik chuchiꞌ ri jaꞌ rech ri tinimit Cesarea, kꞌa te riꞌ xpaqiꞌk xuꞌsolij kan ri komontyox ri kꞌo pa ri tinimit Jerusalén. Kꞌa te riꞌ xtzalij pa ri tinimit Antioquía.
23 Et ayant passé là quelque temps, il en partit, et parcourut de ville en ville la Galatie et la Phrygie, fortifiant tous les disciples.
Are xtoꞌtaj bꞌik pa ri Antioquía, xikꞌow bꞌik pa Galacia, xuqujeꞌ pa Frigia, xuꞌsolij xuqujeꞌ xuꞌtaqchiꞌj kan ri kojonelabꞌ rech kejeqiꞌk pa ri kikojobꞌal. Ri Apolos kutzijoj ri utzij ri Dios pa Éfeso
24 Or, un Juif, nommé Apollos, natif d'Alexandrie, homme éloquent et puissant dans les Écritures, arriva à Éphèse.
Pa taq ri qꞌij riꞌ xopan jun achi aj Israel pa ri tinimit Éfeso ubꞌiꞌ Apolos, we achi riꞌ upetik pa ri tinimit Alejandría rech Egipto. Sibꞌalaj kanaꞌwik kachꞌawik, xuqujeꞌ retaꞌm ri utzij ri Dios.
25 Il avait été instruit dans la voie du Seigneur. Et, fervent d'esprit, il parlait et enseignait soigneusement ce qui regarde le Seigneur, bien qu'il n'eût connaissance que du baptême de Jean.
Kꞌuttal choch ri kꞌutuꞌn rech ri Ajawxel. Xuya mayijabꞌal kꞌutuꞌn rech ri Jesús chike ri winaq, xaq xwi kꞌu retaꞌm ri qasanaꞌ ri xubꞌan ri Juan.
26 Il commença donc à parler hardiment dans la synagogue. Et Aquilas et Priscille l'ayant entendu le prirent avec eux, et l'instruisirent plus exactement de la voie de Dieu.
Ri Priscila rachiꞌl ri Aquila are xkito tajin kutzijoj ri utzij ri Dios pa ri Sinagoga rukꞌ chuqꞌabꞌ, xkisikꞌij utukel xkibꞌij che ri ubꞌel usukꞌ ri utzij ri Dios.
27 Et comme il voulait passer en Achaïe, les frères qui l'y avaient exhorté, écrivirent aux disciples de bien le recevoir. Quand il fut arrivé, il servit beaucoup, par la grâce de Dieu, à ceux qui avaient cru.
Kꞌa te riꞌ ri Apolos xuchomaj keꞌ pa Acaya, ri alaxik kojonelabꞌ xkitaqchiꞌj rech keꞌek. Xkitaq bꞌik jun wuj chike ri kojonelabꞌ ri keꞌl pa Acaya, xkitzꞌibꞌaj chike chi we xopan ri Apolos utz kibꞌana chukꞌamawaꞌxik. Ri Apolos are xopanik, sibꞌalaj kꞌo xutayij chike ri kojonelabꞌ ri e kojoninaq rumal ri utoqꞌobꞌ ri Dios.
28 Car il réfutait publiquement les Juifs avec force, prouvant par les Écritures que Jésus était le Christ.
Xretzelaj uwach ri kichomabꞌal ri winaq aꞌj Israel, chikiwach konojel ri winaq. Xukoj ri wuj tzꞌibꞌatalik chuqꞌalajisaxik chikiwach chi ri Jesús are Mesías.

< Actes 18 >