< 1 Samuel 30 >
1 Or, quand David et ses gens arrivèrent à Tsiklag, le troisième jour, les Amalécites s'étaient jetés sur la contrée du midi et sur Tsiklag; ils avaient pris Tsiklag et l'avaient brûlée.
A I ka hiki ana'ku o Davida me kona poe kanaka ma Zikelaga i ka po akolu, ua hele mai na Amaleka ma ka aoao hema a ma Zikelaga, a ua luku aku ia Zikelaga, a puhi aku la ia i ke ahi;
2 Et ils avaient fait prisonnières les femmes qui s'y trouvaient, et les petits et les grands; ils n'avaient tué personne, mais ils les avaient emmenés, et s'étaient remis en chemin.
A ua lawe pio aku i na wahine o ia wahi; aole lakou i pepehi i kekahi o ka mea nui, aole hoi i ka mea uuku: aka, alakai aku la ia lakou, a hele aku la ma ko lakou ala.
3 David et ses gens revinrent donc à la ville; et voici, elle était brûlée; et leurs femmes, leurs fils et leurs filles, avaient été faits prisonniers.
A hiki aku la o Davida me kona poe kanaka ma ke kulanakauhale, aia hoi, ua puhiia i ke ahi; a ua lawe pio ia aku ka lakou mau wahine, a me ka lakou mau keikikane, a me ka lakou mau kaikamahine.
4 Alors David et le peuple qui était avec lui élevèrent la voix, et pleurèrent jusqu'à ce qu'il n'y eût plus en eux de force pour pleurer.
Alaila hookiekie ae la o Davida me na kanaka me ia i ko lakou leo iluna, a auwe iho la, a pau ko lakou aho i ka auwe ana.
5 Or les deux femmes de David avaient aussi été faites prisonnières, savoir, Achinoam, de Jizréel, et Abigaïl, de Carmel, femme de Nabal.
A ua lawe pio ia aku la na wahine elua a Davida, o Ahinoama no Iezereela, a me Abigaila ka wahine a Nabala no Karemela.
6 Et David fut dans une grande détresse, car le peuple parlait de le lapider. Car tout le peuple avait l'âme pleine d'amertume, chacun à cause de ses fils et de ses filles; mais, David se fortifia en l'Éternel son Dieu,
Pilikia loa iho la o Davida: a ua olelo na kanaka e pehi ia ia i ka pohaku, no ka mea, ua kaumaha ka naau o na kanaka a pau, o kela kanaka keia kanaka no kana mau keikikane, a me kana mau kaikamahine: aka, hooikaika iho la o Davida ia ia iho ma Iehova kona Akua.
7 Et il dit à Abiathar, le sacrificateur, fils d'Achimélec: Apporte-moi, je te prie, l'éphod; et Abiathar apporta l'éphod à David.
Olelo aku la o Davida ia Abiatara ke kahuna, ke keiki a Ahimeleka, Ke noi aku nei au ia oe e lawe mai i ka epoda ia'u. A lawe mai la o Abiatara i ka epoda ia Davida.
8 Alors David consulta l'Éternel, en disant: Poursuivrai-je cette troupe? l'atteindrai-je? Et il lui répondit: Poursuis; car certainement tu atteindras et tu délivreras.
Ninau aku la o Davida ia Iehova, i aku la, E hahai anei au mahope o keia poe? E loaa anei lakou ia'u? A i mai la oia ia ia, E hahai aku oe, no ka mea, e loaa no ia oe, a e lawe hou mai i na mea a pau.
9 David s'en alla donc, avec les six cents hommes qui étaient avec lui; et ils arrivèrent jusqu'au torrent de Bésor, où s'arrêtèrent ceux qui demeuraient en arrière.
A hele aku la o Davida, oia me na kanaka pu me ia eono haneri, a hiki lakou ma ke kahawai o Besora, kahi i kali ai ka poe i waihoia mahope.
10 Ainsi David et quatre cents hommes firent la poursuite; deux cents s'arrêtèrent, trop fatigués pour passer le torrent de Bésor.
Aka, hahai aku la o Davida, oia me na haneri kanaka eha: no ka mea, hoonohoia aku la mahope elua haneri kanaka, aole e hiki aku lakou ma kela kapa o ke kahawai o Besora, no ko lakou nawaliwali.
11 Or, ils trouvèrent dans les champs, un homme égyptien qu'ils amenèrent à David, et ils lui donnèrent du pain, qu'il mangea, et de l'eau à boire;
A loaa ia lakou he kanaka no Aigupita ma ke kula, a lawe mai lakou ia ia io Davida la, a haawi aku la ia ia i ka berena, a ai iho la ia, a hooinu lakou ia ia i ka wai.
12 Ils lui donnèrent aussi quelques figues sèches, et deux grappes de raisins secs. Il les mangea donc, et reprit ses esprits; car il n'avait point mangé de pain, ni bu d'eau depuis trois jours et trois nuits.
A haawi aku lakou ia ia i kekahi apana o ke pai fiku, a i elua huiwaina maloo: a pau kana ai ana, hiki hou mai la ka ikaika ia ia; no ka mea, aole ia i ai i ka berena, aole hoi i inu i ka wai i na la a me na po ekolu.
13 Et David lui dit: A qui es-tu, et d'où es-tu? Et il répondit: Je suis un garçon égyptien, serviteur d'un homme amalécite; et mon maître m'a abandonné, parce que je tombai malade, il y a trois jours.
Ninau aku la o Davida ia ia, Nowai la oe? a nohea hoi oe? I mai la ia, He kanaka ui au no Aigupita, he kauwa na kekahi Amaleka; a ua haalele kuu haku ia'u, no ka mea, i ka poakolu ae nei i loohia ai au e ka mai.
14 Nous avons fait irruption au midi des Kéréthiens, et sur ce qui appartient à Juda, et au midi de Caleb, et nous avons brûlé Tsiklag.
Hele kaua aku la makou ma ka aoao hema o ko Kereti, a ma kekahi aoao no ka Iuda, a ma ka aoao hema o Kaleba, a puhi aku la makou ia Zikelaga i ke ahi.
15 Alors David lui dit: Me conduiras-tu vers cette troupe? Et il répondit: Jure-moi, par le nom de Dieu, que tu ne me feras point mourir, et que tu ne me livreras point entre les mains de mon maître, et je te conduirai vers cette troupe.
Ninau aku la o Davida ia ia, E hiki anei ia oe ke alakai aku ia'u i ua poe la? I mai la ia, E hoohiki mai oe ia'u ma ke Akua, i ole oe e pepehi mai ia'u, i ole hoi e haawi ia'u iloko o na lima o kuu haku, a e alakai aku au ia oe i ua poe la.
16 Et il le conduisit; et voici, ils étaient dispersés sur toute la contrée, mangeant, buvant et dansant, à cause du grand butin qu'ils avaient enlevé au pays des Philistins et au pays de Juda.
A alakai aku la ia ia lakou, aia hoi, ua hoomoana lakou ma ka aina a pau, e ahaaina ana, a e inu ana, a e haa ana, no ka nui o ka waiwai pio a lakou i lawe ae noloko mai o ka aina o ko Pilisetia, a me ka aina o ka Iuda.
17 Et David les battit, depuis l'aube du jour jusqu'au soir du lendemain; et il n'en échappa aucun, excepté quatre cents jeunes hommes qui montèrent sur des chameaux et s'enfuirent.
A luku aku la o Davida ia lakou mai ka wanaao a hiki i ke ahiahi a ia la aku; aole i pakele kekahi kanaka o lakou, eha haneri kanaka ui hooholo kamelo wale no i pakele.
18 Et David recouvra tout ce que les Amalécites avaient pris; il recouvra aussi ses deux femmes.
A loaa hou ia Davida na mea a pau a ka Ameleka i lawe aku ai, a hoopakele o Davida i kana mau wahine.
19 Et il ne leur manqua personne, ni petit, ni grand, ni fils, ni filles, ni rien du butin et de tout ce qu'ils leur avaient emporté; David ramena le tout.
Aole i nalowale kekahi mea ia lakou, aole ka mea uuku, aole ka mea nui, aole na keikikane, aole na kaikamahine, aole na waiwai pio, aole kekahi mea a lakou i lawe aku ai no lakou, loaa iho la ia Davida na mea a pau.
20 David reprit aussi tout le gros et le menu bétail; et ses gens marchaient à la tête de ce troupeau et disaient: C'est ici le butin de David.
A lawe aku la o Davida i ka poe hipa a pau, a me na bipi a lakou i a ai imua o kela poe holoholona, a i ae la lakou, O ka Davida waiwai pio keia.
21 Puis David vint vers les deux cents hommes qui avaient été trop fatigués pour suivre David, et qu'il avait fait rester au torrent de Bésor. Et ils sortirent au-devant de David, et au-devant du peuple qui était avec lui. Et David, s'approchant d'eux, leur demanda comment ils se portaient.
A hoi mai o Davida i na haneri kanaka elua, i ka poe i hiki ole ke hahai mamuli o Davida no ko lakou nawaliwali, i na mea a lakou i hoonoho ai ma ke kahawai o Besora: a hele mai lakou e halawai me Davida, a e halawai hoi me na kanaka me ia: a hiki mai o Davida a kokoke i na kanaka, aloha mai la oia ia lakou.
22 Mais tous les hommes méchants et mauvais, d'entre ceux qui étaient allés avec David, prirent la parole et dirent: Puisqu'ils ne sont point venus avec nous, nous ne leur donnerons rien du butin que nous avons recouvré, sinon à chacun sa femme et ses enfants; qu'ils les emmènent, et s'en aillent.
Alaila olelo mai na kanaka hewa a pau, a me ka poe Beliala, o na kanaka i hele pu me Davida, i mai la, No ko lakou hele pu ole me kakou, aole kakou e haawi aku ia lakou i kekahi o ka waiwai pio a kakou i loaa hou mai, aka, e lawe kela kanaka keia kanaka i kana wahine, a me kana mau keiki, a alakai aku, a hele.
23 Mais David dit: Ce n'est pas ainsi, mes frères, que vous disposerez de ce que l'Éternel nous a donné, puisqu'il nous a gardés, et a livré entre nos mains la troupe qui était venue contre nous.
Olelo aku la o Davida, E na hoahanau o'u, mai hana oukou pela i na mea a Iehova i haawi mai ai ia kakou, nana kakou i malama mai, a hoolilo mai hoi i ka poe i hele ku e mai ia kakou iloko o ko kakou lima.
24 Qui vous écouterait dans cette affaire? Car la part de celui qui descend au combat et la part de celui qui demeure au bagage, doivent être égales; ils partageront ensemble.
Owai ka mea e hoolohe mai ia oukou i keia mea? no ka mea, e like me ka ka mea i hele i ke kaua, pela no ka ka mea i noho me na ukana, e like pu ka lakou.
25 Or cela s'est pratiqué depuis ce jour-là, et on en a fait une règle et un usage en Israël, jusqu'à ce jour.
A mai ia la mai, hana iho la oia ia mea i kanawai, a i olelo kupaa no ka Iseraela a hiki i keia la.
26 David revint donc à Tsiklag, et envoya du butin aux anciens de Juda, à ses amis, en disant: Voici un présent, pour vous, du butin des ennemis de l'Éternel.
A hiki aku la o Davida ma Zikelaga, hoouna aku la ia i kekahi o ka waiwai pio na na lunakahiko o ka Iuda, na kona poe makamaka, i aku la, Eia mai ka makana na oukou, no ka waiwai pio a ka poe enemi o Iehova;
27 Il en envoya à ceux qui étaient à Béthel, à ceux qui étaient à Ramoth du Midi, à ceux qui étaient à Jatthir,
Na ka poe ma Betela, a na ka poe ma Ramota kukulu hema, a na ka poe ma Iatira,
28 A ceux qui étaient à Aroër, à ceux qui étaient à Siphmoth, à ceux qui étaient à Eshthémoa,
A na ka poe ma Aroera, a na ka poe ma Sipemota, a na ka poe ma Esetemoa.
29 A ceux qui étaient à Racal, et à ceux qui étaient dans les villes des Jérachméeliens, à ceux qui étaient dans les villes des Kéniens,
A na ka noe ma Rakala, a na ka poe ma na kulanakauhale o ka Ierahemeeli, a na ka poe ma na kulanakauhale o na Keni,
30 A ceux qui étaient à Horma, à ceux qui étaient à Cor-Ashan, à ceux qui étaient à Athac,
A na ka poe ma Horema, a na ka poe ma Koresana, a na ka poe ma Ataka,
31 Et à ceux qui étaient à Hébron, et dans tous les lieux où David avait passé, lui et ses gens.
A na ka poe ma Heberona, a ma na wahi a pau a Davida a me kona poe kanaka i holoholo ai.