< Actes 19 >

1 Pendant qu’Apollos était à Corinthe. Paul, après avoir parcouru les hautes provinces de l’Asie, arriva à Éphèse. Il y trouva quelques disciples,
Nahitabo kini samtang si Apolos anaa sa Corinto, miagi si Pablo sa ibabaw sa kabungtoran ug miabot siya sa siyudad sa Efeso, ug nakaplagan ang pipila sa mga disipulo didto.
2 et leur dit: «Avez-vous reçu le Saint-Esprit, quand vous avez cru?» Ils lui répondirent: «Mais nous n'avons pas même entendu dire qu'il y ait un Saint-Esprit?»
Miingon si Pablo kanila, “Nadawat ba ninyo ang Balaang Espiritu sa dihang mituo kamo?” Miingon sila kaniya, “Wala, wala man gani kami makadungog mahitungod sa Balaang Espiritu.”
3 - «Quel baptême, leur dit-il, avez-vous donc reçu?» Ils répondirent: «Le baptême de Jean.»
Miingon si Pablo, “Ngadto sa unsa man nga kamo nagpabawtismo?” Miingon sila, “Ngadto sa pagbawtismo ni Juan.”
4 Alors Paul leur dit: «Jean a baptisé du baptême de la repentance en disant au peuple que c'était afin qu'ils eussent foi en celui qui venait après lui, c'est-à-dire, on Jésus.»
Busa si Pablo mitubag, “Si Juan mobawtismo inubanan ang pagbawtismo sa paghinulsol. Gisultihan niya ang mga tawo nga kinahanglan motuo sila sa usa kong kinsa ang bout moabot human kaniya, mao kana, si Jesus.”
5 Là-dessus, ils se firent baptiser au nom du Seigneur Jésus,
Sa dihang ang mga tawo nakadungog niini, gibawtismohan sila sa ngalan ni Ginoong Jesus.
6 et Paul leur ayant imposé les mains, le Saint-Esprit vint sur eux: ils parlaient des langues et prophétisaient.
Unya sa dihang gitapion ni Pablo ang iyang mga kamot kanila, ang Balaang Espiritu mikunsad kanila ug nagsulti sila ug nagkalain-laing mga pinulongan ug nanagna.
7 Ils étaient en tout environ douze.
Ang tanan mga napulo ug duha ka mga lalaki.
8 Paul entra dans la synagogue; il y parla hardiment, et pendant trois mois il s'efforça par ses discours de convaincre les Juifs de ce qui concerne le royaume de Dieu.
Miadto si Pablo sa sinagoga ug nagsulti nga walay kahadlok sulod sa tulo ka bulan. Nangulo siya sa mga panaghisgot ug nagdani sa mga tawo mahitungod sa mga butang nga may kalabutan sa gingharian sa Dios.
9 Mais, comme quelques-uns s'endurcissaient et se refusaient à croire, décriant devant la multitude la voie du Seigneur, il se sépara d'eux, prit à part les disciples et se mit à enseigner chaque jour dans l'école d'un nommé Tyrannus.
Apan sa dihang ang pipila ka mga Judio nagmagahi ug nagmasinupakon, nagsugod sila sa pagsulti ug daotan nga pamaagi mahitungod kang Cristo didto sa panon sa katawhan, busa si Pablo mibiya kanila, ug gidala ang mga magtutuo palayo gikan kanila. Siya nagsugod sa pagsulti kada adlaw didto sa hawanang tudloanan sa Tirano.
10 Cela dura deux ans, de sorte que tous ceux qui habitaient l'Asie, tant Juifs que Grecs, entendirent la parole du Seigneur.
Kini nagpadayon sulod sa duha ka tuig, aron ang tanang tawo nga namuyo sa Asia makadungog sa pulong sa Ginoo, ang mga Judio ug Griyego.
11 Et Dieu faisait des miracles prodigieux par les mains de Paul,
Ang Dios naghimo ug mga gamhanang buhat pinaagi sa mga kamot ni Pablo,
12 au point que l'on appliquait sur les malades les mouchoirs et les tabliers qui avaient touché son corps, et les maladies étaient guéries, et les esprits malins étaient chassés.
aron bisan pa ang naay sakit maulian, ug ang mga daotan nga espritu mogawas sa mga tawo, sa pagkuha nila sa mga panyo ug mga tapis gikan sa lawas ni Pablo.
13 Quelques-uns aussi des exorcistes juifs qui courent les pays, essayèrent de prononcer le nom du Seigneur Jésus sur ceux qui avaient des esprits malins, en disant: «Je vous conjure par Jésus que Paul prêche.»
Apan adunay mga Judio nga espiritista nga nagbiyahe sa maong lugara nga nagdala sa ngalan ni Jesus alang sa ilang kaugalingong pagamit. Sila nakigsulti niadtong adunay daotang mga espiritu; sila miingon, “Ako nagmando kanimo pinaagi kang Jesus nga gisangyaw ni Pablo nga mobiya.”
14 (C'étaient sept fils de Scévas, grand sacrificateur juif, qui faisaient cela).
Kadtong naghimo niini mao ang pito ka anak nga mga lalaki sa pangulong pari sa mga Judio, Esceva.
15 Mais l'esprit malin répondit: «Je connais Jésus, et je sais qui est Paul; mais vous, qui êtes-vous?»
Ang daotang espiritu mitubag kanila, “Nakaila ako kang Jesus, ug nakaila ako kang Pablo; apan kinsa man kamo?”
16 Et l'homme en qui se trouvait l'esprit malin, sauta sur eux, se rendit maître de tous deux, et les maltraita si fort qu'ils s'enfuirent de cette maison, nus et blessés.
Ang daotang espiritu naa sa tawo milukso sa Espiritista ug nalupig sila ug gikulata sila. Unya nanghawa sila pagawas sa balay nga hubo ug samaran.
17 Ce fait étant venu à la connaissance des Juifs et des Grecs qui habitaient Éphèse, ils furent tous saisis de crainte, et le nom du Seigneur Jésus fut glorifié.
Kini nahibal-an sa tanan, sa mga Judio ug mga Griyego, nga namuyo sa Efeso. Sila nangahadlok kaayo, ug ang ngalan ni Ginoong Jesus napasidunggan.
18 Plusieurs de ceux qui avaient cru, venaient confesser et déclarer ce qu'ils avaient fait.
Daghan usab sa mga magtutuo miabot ug nagsugid ug miangkon sa mga daotang mga butang nga ilang nahimo.
19 Un grand nombre de ceux qui exerçaient les sciences occultes, apportèrent leurs livres et les brûlèrent devant tout le monde; ils en calculèrent le prix et trouvèrent qu'il s'élevait à cinquante mille drachmes:
Daghan ang nagbansay ug mga salamangka ug nagdala sa ilang mga basahon ug gisunog sa panan-aw sa matag-usa. Sa dihang ilang giihap ang bili niini, kini mga 50, 000 kadaghanon sa plata.
20 telle était la force avec laquelle la parole du Seigneur s'étendait et se montrait puissante.
Busa ang pulong sa Ginoo mikaylap sa gamhanang mga pamaagi.
21 Après cela, Paul résolut d'aller à Jérusalem en passant par la Macédoine et par l'Achaïe, et il se dit: «Lorsque j'aurai été là, il faut aussi que je voie Rome.»
Karon sa natapos na ni Pablo ang iyang pagpangalagad sa Efeso, nakahukom siya diha sa Espiritu nga moagi sa Macedonia ug Acaya sa iyang dalan ngadto sa Jerusalem; siya miingon, “Pagkahuman nako ug adto didto, kinahanglan usab nako makita ang Roma.”
22 Il envoya en Macédoine deux de ses aides, Timothée et Éraste; lui-même resta encore quelque temps en Asie.
Gipadala ni Pablo sa Macedonia ang duha niya ka mga disipulo, si Timoteo ug si Erastus, nga nitabang kaniya. Apan siya nagpabilin makadiyot sa Asya.
23 Il s'éleva, à cette époque, un grand tumulte au sujet de la voie du Seigneur.
Ug nianang taknaa mitumaw ang dakong kasamok sa Efeso mahitungod sa Dalan.
24 Un orfèvre nommé Démétrius, qui faisait de petits temples de Diane en argent, et qui donnait beaucoup d'ouvrage aux artistes,
Ang usa ka platero nga ginganlan ug Demetrius, nga naghimo ug plata nga istatuwa ni Diana, nagdala sa dakong negosyo alang sa mga magbubuhat.
25 les rassembla, ainsi que les ouvriers qui travaillaient à ce genre d'objets, et leur dit: «hommes, vous savez que cette industrie fait notre aisance;
Busa gitigom niya ang mga trabahante sa maong panginabuhi ug miingon, “Mga sir, nakabalo kamo nga kini nga negosyo nakapahimo kanato ug daghan nga kuwarta.
26 et vous voyez et vous entendez dire, que, non seulement à Ephèse, mais encore dans presque toute l'Asie, ce Paul a fait changer beaucoup de monde, en persuadant par ses discours, que les dieux faits de main d'homme ne sont pas des dieux;
Kamo nakakita ug nakadungog niana, dili lamang sa Efeso, apan halos tibuok Asya, kini si Pablo nagdani ug nagpalayo sa daghang mga tawo. Siya nagaingon nga walay mga dios nga hinimo sa mga kamot.
27 de sorte que nous courons le risque, non seulement que notre partie ne tombe, mais encore que le temple de la grande déesse Diane ne soit complètement discrédité, et qu'on ne dépouille de sa majesté celle que toute l'Asie, que le monde entier adore.»
Ug dili lamang ang kakuyaw nga ang atong mga negosyo dili na kinahanglanon, apan bisan pa ang templo sa bantogang diosa nga si Diana mahimong kining walay pulos. Unya siya mawad-an na sa iyang kadungganan, siya nga gisimba sa tanan sa Asya ug sa tibuok kalibotan.”
28 Ces paroles les ayant enflammés de colère, ils se mirent à crier: «Grande est la Diane des Éphésiens!»
Sa dihang nadungog nila kini napuno sila sa kasuko ug misinggit sa kusog, sa pag-ingon, “Bantogan si Diana sa mga taga-Efeso.”
29 Et la ville fut remplie de confusion. Ils se portèrent tous ensemble au théâtre, entraînant avec eux Caïus et Aristarque, Macédoniens qui avaient accompagné Paul dans son voyage.
Ang tibuok siyudad napuno sa kalibog, ug ang mga tawo nagdali-dali ug adto sa tiyatro. Gidakop nila ang mga kauban ni Pablo sa pagbiyahe, nga si Gaius ug si Aristarchus, nga miabot gikan sa Macedonia.
30 Paul voulait se rendre vers le peuple, mais ses disciples ne le lui permirent pas,
Si Pablo bout mosulod taliwala sa panon sa katawhan, apan ang mga disipulo nagpugong kaniya.
31 et même quelques-uns des Asiarques, qui étaient de ses amis, envoyèrent vers lui pour le prier de ne pas se présenter au théâtre.
Usab, pipila ka mga pangulo nga higala ni Pablo nagpadala sa pulong ug naghangyo kaniya nga dili mosulod sa tiyatro.
32 Les uns donc criaient d'une manière, les autres d'une autre, car l'assemblée était tumultueuse, et la plupart ne savaient pas pourquoi ils s'étaient réunis.
Pipila ka mga tawo naninggit sa usa ka butang, ug ang pipila lahi, kay ang pundok sa katawhan anaa sa kalibog. Kasagaran kanila wala gani nasayod nganong nagtigom sila.
33 Cependant on vit sortir de la foule Alexandre, qui était poussé en avant par les Juifs. Il fit signe de la main qu'il voulait parler au peuple;
Gidala sa mga Judio si Alexander pagawas gikan sa pundok sa katawhan ug gibutang siya atubangan sa mga tawo. Misinyas si Alexander sa iyang kamot aron maghimo ug usa ka pamahayag sa mga tawo.
34 mais, lorsqu'ils eurent reconnu qu'il était Juif, ils poussèrent tous une clameur, et, durant près de deux heures, ils crièrent: «Grande est la Diane des Éphésiens!»
Apan sa dihang nakaamgo sila nga siya usa ka Judio, silang tanan naninggit sa usa ka tingog nga hapit miabot sa duha ka oras, “Bantogan si Diana sa mga taga Efeso.”
35 Le chancelier ayant apaisé la foule, dit: «Éphésiens, quel homme au monde ignore que la ville d'Éphèse est la gardienne du temple de la grande Diane et de sa statue tombée du ciel?
Sa dihang gipahilom sa tigdumala sa lungsod ang pundok sa katawhan, siya miingon, “Kamo mga tawo sa Efeso, unsa nga tawo didto ang wala masayod nga ang siyudad sa mga taga-Efeso mao ang magbalantay sa templo sa bantogang Diana ug sa mga larawan nga nahulog gikan sa langit?
36 Puis donc que cela est incontestable, vous devez vous calmer et ne rien faire inconsidérément;
Sa pagkakita nga kining mga butanga dili ikalimod, kamo kinahanglan nga maghilom ug dili maghimo sa pagpangagpas.
37 car ces hommes que vous avez amenés ici, ne sont ni sacrilèges, ni blasphémateurs de notre déesse.
Kay inyong gidala kining mga tawhana dinhi sa korte nga dili man gani mga kawatan sa templo ni tigpasipala sa atong diosa.
38 Si Démétrius et les artistes qui l'accompagnent, ont quelque plainte à faire contre quelqu'un, il y a des assises et des proconsuls, qu'ils s'y adressent;
Busa, kung si Demetrius ug ang mga mananalsal uban kaniya adunay mga sumbong batok ni bisan kinsa, abre ang mga hukmanan ug adunay mga gobernador. Tugoti sila nga magpasangil sa usag-usa.
39 et si vous avez à débattre d'autres affaires, cela se videra dans l'assemblée légale,
Apan kung mangita kamo sa bisan unsang mga butang mahitungod sa laing mga butang, kinahanglan kini mahusay sa kasagaran nga panagtigom.
40 car nous risquons d'être accusés de sédition pour le rassemblement d'aujourd'hui, parce qu'il n'y a pas de motif qui puisse justifier cet attroupement.»
Kay sa pagkatinuod kita anaa sa kakuyaw mahitungod sa kagubot niining adlawa. Walay hinungdan alang niining kagubot, ug dili kita makahimo sa pagpahayag niini.”
41 Là-dessus, il congédia l'assemblée.
Sa dihang nasulti na niya kini, gitapos niya ang panagtigom.

< Actes 19 >