< Romains 9 >
1 Je dis la vérité en Christ, je ne mens point, ma conscience me rendant témoignage par le Saint-Esprit,
Neni ntakula nakaka hera, neni wera gwa Kristu na hapeni nzyangi. Mahala ganeni galongoziwa na Rohu Mnanagala, viraa gawera ukapitawu kuwera nakaka neni nzyanga ndiri
2 Que j'ai une grande tristesse et un continuel tourment en mon cœur.
pantakula kuwera nana maholu makulu na utama nentu mumoyu mwaneni
3 Car moi-même je souhaiterais d'être séparé de Christ pour mes frères, qui sont mes parents selon la chair;
kwa wantu wa isi yaneni! Handa meyiweri kwa mota yawu, mensyaguli kuwera mupangira ya Mlungu na kulekana na Kristu.
4 Qui sont Israëlites, desquels sont l'adoption, la gloire, les alliances, l'ordonnance de la Loi, le service divin, et les promesses.
Womberi ndo wantu wa Israeli, yomberi kawatenditi womberi waweri wana wakuwi na kawagubutuliti ukwisa wakuwi na katenditi lipatanu lyakuwi na womberi na kuwapanani Lilagaliru lya Musa, womberi wamguwiri nakaka na wawankiti lagilu lya Mlungu.
5 Desquels [sont] les pères, et desquels selon la chair [est descendu] Christ, qui est Dieu sur toutes choses, béni éternellement; Amen! (aiōn )
Womberi wawera washiyiwuku kulawa kwa wazewi yawamanikana na Kristu munshimba yakuwi kalawa muukowu wawu. Ukwisa uweri kwa Mlungu yakakolamlima muvyoseri mashaka goseri! Yina haa. (aiōn )
6 Toutefois il ne se peut pas faire que la parole de Dieu soit anéantie; mais tous ceux qui sont d'Israël, ne sont pas pourtant Israël.
Neni ntakula ndiri kuwera Mlungu kaweza ndiri kutenda ntambu yakalonga, toziya hapeni tulongi kuwera wantu woseri wa Israeli ndo wantu wa Mlungu,
7 Car pour être de la semence d'Abraham ils ne sont pas tous ses enfants; mais, c'est en Isaac qu'on doit considérer sa postérité.
ama walerwa woseri wa Aburahamu ndo wana wa Mlungu. Mlungu kamgambiriti Aburahamu, “Kupitira Isaka haguweri na shiyiwuku shanukulagiliti.”
8 c'est-à-dire, que ce ne sont pas ceux qui sont enfants de la chair, qui sont enfants de Dieu; mais que ce sont les enfants de la promesse, qui sont réputés pour semence.
Kwa njira yamonga kulonga, wana woseri ndiri yawamshemiti Aburahamu “Tati” waweriti wana wa Mlungu, kumbiti wana wa lagilu hera ndo washemitwi wana wa Aburahamu.
9 Car voici la parole de la promesse: je viendrai en cette même saison, et Sara aura un fils.
Toziya lagilu yeni ndo ayi, “Mushinja shashiza Sara hakapati mwana.”
10 Et non seulement cela; mais aussi Rebecca, lorsqu'elle conçut d'un, [savoir] de notre père Isaac.
Na aga goseri ndiri, Rebeka kaweriti na wana wawili wa tati yumu, mbuyi gwetu Isaka.
11 Car avant que les enfants fussent nés, et qu'ils eussent fait ni bien ni mal, afin que le dessein arrêté selon l'élection de Dieu demeurât, non point par les œuvres, mais par celui qui appelle;
Katakuliti aga pamberi kwiwuka kwa womberi, womberi pamberi hawenitendi shoseri shiherepa ama shidoda, su usyagula wa Mlungu uwusu ushema wakuwi na kwahera shoseri shawatenditi womberi.
12 Il lui fut dit: le plus grand sera asservi au moindre;
Kumbiti usyagula wa mwana yumu kuweriti malawiranu kamili ga mpangu gwa Mlungu mweni, Mlungu kamgambiriti mdala ulii, “Mkulu hakamtenderi mpusu.”
13 Ainsi qu'il est écrit: j'ai aimé Jacob, et j'ai haï Esaü.
Malembu Mananagala ntambu yagalembwa, “Neni numufira Yakobu, kumbiti numkalalira Esawu.”
14 Que dirons-nous donc: y a-t-il de l'iniquité en Dieu? à Dieu ne plaise!
Hashi, tutakuli shishi? Hashi, Mlungu kankubagula? Ndala!
15 Car il dit à Moïse: j'aurai compassion de celui de qui j'aurai compassion; et je ferai miséricorde à celui à qui je ferai miséricorde.
Yomberi kamgambiriti Musa, “Hanumwoneri lusungu muntu yoseri yanfira kumwonera lusungu, hanumfiri muntu yoseri yanumfira.”
16 Ce n'est donc point du voulant, ni du courant: mais de Dieu qui fait miséricorde.
Galitumbira ndiri ntambu yatufira twenga ama kutenda, kumbiti su goseri galitumbira lusungu lya Mlungu.
17 Car l'Ecriture dit à Pharaon: je t'ai fait subsister dans le but de démontrer en toi ma puissance, et afin que mon Nom soit publié dans toute la terre.
Malembu Mananagala galonga hangu kwa Farawu mfalumi gwa Misri, “Nukutenda gwenga guweri mfalumi su kukutumiya gwenga kulanguziya makakala gangu na kutenda litawu lyangu limanikani pasipanu poseri.”
18 Il a donc compassion de celui qu'il veut, et il endurcit celui qu'il veut.
Mlungu kamwonera lusungu muntu yoseri yakafira na pakafira kamtenda muntu yoseri kuwera mkayidi.
19 Or tu me diras: pourquoi se plaint-il encore? car qui est celui qui peut résister à sa volonté?
Kumbiti yumu gwenu hakankosiyi neni, Hashi, vitwatira paviwera hangu, Mlungu kaweza hashi kumlawumu muntu? Hashi, gaa yakaweza kugadiwira mafiliru ga Mlungu?
20 Mais plutôt, ô homme, qui es-tu, toi qui contestes contre Dieu? la chose formée dira-t-elle à celui qui l'a formée: pourquoi m'as-tu ainsi faite?
Hashi, ganja gwangu, gwenga gwa gaa gumkosiya Mlungu? Hashi, shiwiga shiweza kumkosiya mnyawa gwakuwi, “Iwera hashi gunyawa ntambu ayi?”
21 Le potier de terre n'a-t-il pas la puissance de faire d'une même masse de terre un vaisseau à honneur, et un autre à déshonneur?
Mnyawa shiwiga kaweza kugutendera ukaka ntambu yakafira mweni na kuvinyawa viwiga viwili kwa ukaka ulaa ulii, shimu kwa matenderu ga ligoya na shimonga kwa matenderu ga ntambu irahayi.
22 Et [qu'est-ce], si Dieu en voulant montrer sa colère, et donner à connaître sa puissance, a toléré avec une grande patience les vaisseaux de colère, préparés pour la perdition?
Hangu ndo ntambu yayiwera nakaka kwa Mlungu. Yomberi kafiriti kulanguziya maya gakuwi na kutenda makakala gakuwi gamanikani. Kumbiti yomberi ndo muhepelera kwa walii yawaweriti lengu lya azabu yakuwi, walii yawafiruwitwi kuharabisiwa.
23 Et afin de donner à connaître les richesses de sa gloire dans les vaisseaux de miséricorde, qu'il a préparés pour la gloire;
Yomberi kafiriti kugubutula ulunda wa ukwisa wakuwi, yakatumiminiriti twenga yatuweriti lengu lya lusungu lwakuwi, twenga walii yakatutandiriti kala kuwanka ukwisa wakuwi.
24 Et qu'il a appelés, [c'est à savoir] nous, non seulement d'entre les Juifs, mais aussi d'entre les Gentils.
Twenga twawantu yawashemitwi, twenga tulawa ndiri pakati pa Wayawudi kumbiti viraa kulawa pakati pa wantu yawawera Wayawudi ndiri.
25 Selon ce qu'il dit en Osée: j'appellerai mon peuple celui qui n'était point mon peuple; et la bien-aimée, celle qui n'était point la bien-aimée;
Hangu ndo ntambu yakalonga mushindora sha Hoseya, “Wantu yawawera ndiri waneni Hanuwashemi ‘Wantu waneni.’ Isi yanuyifiriti ndiri Hanuyishemi ‘Mfira gwangu.’
26 Et il arrivera, qu'au lieu où il leur a été dit: vous n'êtes point mon peuple, là ils seront appelés les enfants du Dieu vivant.
Palii pawagambiritwi, ‘Mwenga mwa wantu waneni ndiri,’ womberi hawashemwi wana wa Mlungu yakalikala.”
27 Aussi Esaïe s'écrie au sujet d'Israël: quand le nombre des enfants d'Israël serait comme le sable de la mer, il n'y en aura qu'un [petit] reste de sauvé.
Isaya mbuyi gwa Mlungu kankubota kuusu Israeli, “Ata handa wantu wa Israeli wawera wavuwa gambira muhanga gwa kumpwani, wavuwa ndiri ndo hawalopoziwi.
28 Car le Seigneur consomme et abrège l'affaire en justice: il fera, dis-je, une affaire abrégée sur la terre.
Mtuwa hakatendi kanongola kutoza kwakuwi kamilika pasipanu poseri.”
29 Et comme Esaïe avait dit auparavant: si le Seigneur des armées ne nous eût laissé quelque semence, nous eussions été faits comme Sodome, et eussions été semblables à Gomorrhe.
Ndo gambira pakatakuliti Isaya pamberi, “Handa Mtuwa yakawera na uwezu metulekiriti twenga shiyiwuku wamu, metwizi kuwera gambira lushi lwa Sodoma, metuweri gambira lushi lwa Gomora.”
30 Que dirons-nous donc? que les Gentils qui ne cherchaient point la justice, ont atteint la justice, la justice, dis-je, qui est par la foi.
Su twenga tutakula kuwera wantu yawawera wayawudi ndiri, yawalitenda ndiri weni kuwera waheri kulongolu kwa Mlungu kupitira ugangamala wawu weni, womberi wawera waheri kulongolu kwa Mlungu kupitira njimiru,
31 Mais Israël cherchant la Loi de la justice, n'est point parvenu à la Loi de la justice.
kumbiti Wayawudi, yawasakula malagaliru ga kuwatenda waweri waheri kulongolu kwa Mlungu, wapata ndiri.
32 Pourquoi? parce que ce n'a point été par la foi, mais comme par les œuvres de la Loi; car ils ont heurté contre la pierre d'achoppement.
Kwa shishi? Toziya walitumbira matendu gawu pa kutumbira njimiru. Su womberi walikwaliti panani pa “libuwi lya kulikwala.”
33 Selon ce qui est écrit: voici, je mets en Sion la pierre d'achoppement; et la pierre qui occasionnera des chutes; et quiconque croit en lui ne sera point confus.
Ntambu Malembu Mnanagala galonga, “Guloli, hantuli aku Sayuni libuwi lya kuwatenda wantu walikwali, Litalawu haliwatendi wantu waguwi. Kumbiti muntu yoseri yakamjimira yomberi hapeni kasoniziwi.”