< Romains 9 >

1 Je dis la vérité en Christ, je ne mens point, ma conscience me rendant témoignage par le Saint-Esprit,
Qas tzij ri tajin kinbꞌij pa Cristo, ri nuchomabꞌal kuya ubꞌixik chwe pa ri Uxlabꞌixel.
2 Que j'ai une grande tristesse et un continuel tourment en mon cœur.
Kꞌo jun nimalaj bꞌis pa wanimaꞌ xuqujeꞌ kꞌo jun qꞌoxom pa ri wanimaꞌ ri man tanalinaq taj.
3 Car moi-même je souhaiterais d'être séparé de Christ pour mes frères, qui sont mes parents selon la chair;
Qas kurayij ri wanimaꞌ we ta in ketzelax nuwach xuqujeꞌ kinqꞌatiꞌ che ri Cristo, rech rukꞌ riꞌ are kekꞌamawaꞌx apanoq ri e wachalal rech ri nutinimit.
4 Qui sont Israëlites, desquels sont l'adoption, la gloire, les alliances, l'ordonnance de la Loi, le service divin, et les promesses.
We winaq aꞌj Israel, are waꞌ ri qas e sikꞌital apanoq rech kuꞌx alkꞌwaꞌlaxelabꞌ, rech kekꞌojiꞌ pa ri kꞌakꞌ chomanik, pa ri qꞌijilaꞌnem, are waꞌ ri bꞌiꞌtal loq ojer.
5 Desquels [sont] les pères, et desquels selon la chair [est descendu] Christ, qui est Dieu sur toutes choses, béni éternellement; Amen! (aiōn g165)
E kijaꞌl konojel ri oꞌjer taq winaq aꞌj Israel ri xaꞌlax cho ri uwachulew, chike aꞌreꞌ xpe wi ri Cristo, are Dios pa kiwiꞌ ronojel ri jastaq. Qꞌijilaꞌtal ri ubꞌiꞌ chibꞌe qꞌij saq. Jeriꞌ. (aiōn g165)
6 Toutefois il ne se peut pas faire que la parole de Dieu soit anéantie; mais tous ceux qui sont d'Israël, ne sont pas pourtant Israël.
Man kaqabꞌij ta kꞌut chi ri utzij ri Dios man xubꞌan taj ri uchak. Rumal ri rumal man konojel taj ri winaq ri e kꞌo kukꞌ ri aꞌj Israel e kijaꞌl aꞌj Israel.
7 Car pour être de la semence d'Abraham ils ne sont pas tous ses enfants; mais, c'est en Isaac qu'on doit considérer sa postérité.
Man rukꞌ ta xuqu cher e rijaꞌl ri Abraham, e ralkꞌwaꞌl ri Abraham, xane: Konojel ri awijaꞌl kajeqiꞌ na rumal ri Isaac.
8 c'est-à-dire, que ce ne sont pas ceux qui sont enfants de la chair, qui sont enfants de Dieu; mais que ce sont les enfants de la promesse, qui sont réputés pour semence.
Kel kubꞌij chi man konojel ta ri e ralkꞌwaꞌl ri Abraham e ralkꞌwaꞌl ri Dios, xwi e ralkꞌwaꞌl ri Dios ri xkikꞌamawaꞌj ri xubꞌij loq ri Dios.
9 Car voici la parole de la promesse: je viendrai en cette même saison, et Sara aura un fils.
Jewaꞌ kubꞌij ri xubꞌij loq ri Dios: Kinpe na pa jun junabꞌ, che riꞌ ri Sara kakꞌojiꞌ na jun ral ala.
10 Et non seulement cela; mais aussi Rebecca, lorsqu'elle conçut d'un, [savoir] de notre père Isaac.
Man xaq xwi ta waꞌ xubꞌij xane xubꞌij xuqujeꞌ chi ri e ral ri Rebeca e ralkꞌwaꞌl xa jun achi, are ri qamam Isaac.
11 Car avant que les enfants fussent nés, et qu'ils eussent fait ni bien ni mal, afin que le dessein arrêté selon l'élection de Dieu demeurât, non point par les œuvres, mais par celui qui appelle;
Are majaꞌ kaꞌlax ri e yoꞌx, are qas kꞌamajaꞌ na kakichomaj ubꞌanik ri utzilal o ri etzelal, rech jeriꞌ kajeqiꞌ ri uchomanik loq ri Dios,
12 Il lui fut dit: le plus grand sera asservi au moindre;
man rumal taj ri kichak, xane rumal ri usikꞌinik ri Dios, xbꞌix che ri Rebeca: Ri nabꞌyal kupatanij na ri uchaqꞌ.
13 Ainsi qu'il est écrit: j'ai aimé Jacob, et j'ai haï Esaü.
Xuqujeꞌ tzꞌibꞌatalik: Xinloqꞌaj ri Jacob, xinwetzelaj ri Esaú.
14 Que dirons-nous donc: y a-t-il de l'iniquité en Dieu? à Dieu ne plaise!
¿Jas kꞌu ri kaqabꞌij? ¿La xa kꞌu man sukꞌ taj ri Dios? Man je ta riꞌ.
15 Car il dit à Moïse: j'aurai compassion de celui de qui j'aurai compassion; et je ferai miséricorde à celui à qui je ferai miséricorde.
Ri Dios xubꞌij che ri Moisés: Kintoqꞌobꞌisaj uwach ri kawaj in kintoqꞌobꞌisaj uwach, xuqujeꞌ kel na kꞌuꞌx che ri kawaj in kel na kꞌuꞌx che.
16 Ce n'est donc point du voulant, ni du courant: mais de Dieu qui fait miséricorde.
Xaq jeriꞌ ri chaꞌnik ri kabꞌanik man are ta kabꞌanow ri uchuqꞌabꞌ ri winaq, xane are ri utoqꞌobꞌ ri Dios.
17 Car l'Ecriture dit à Pharaon: je t'ai fait subsister dans le but de démontrer en toi ma puissance, et afin que mon Nom soit publié dans toute la terre.
Jeriꞌ rumal ri Tzꞌibꞌatalik kubꞌij che ri Faraón: “Xatinyak apanoq rech katinkoj chukꞌutik ri nukwinem, rech jeriꞌ katzijox na pa ri nubꞌiꞌ pa ronojel ri uwachulew.”
18 Il a donc compassion de celui qu'il veut, et il endurcit celui qu'il veut.
Xaq jeriꞌ ri Dios kutoqꞌobꞌisaj uwach ri karaj kutoqꞌobꞌisaj uwach, xuqujeꞌ kukowirisaj ranimaꞌ xapachin karaj je kubꞌan che.
19 Or tu me diras: pourquoi se plaint-il encore? car qui est celui qui peut résister à sa volonté?
Wine kabꞌij chwe: ¿Jas kꞌu che kubꞌan aꞌjmakibꞌ chaqe? ¿Jachin kakwinik kukꞌopij ribꞌ cho ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios?
20 Mais plutôt, ô homme, qui es-tu, toi qui contestes contre Dieu? la chose formée dira-t-elle à celui qui l'a formée: pourquoi m'as-tu ainsi faite?
Ri in kinbꞌij chawe: ¿At jachin at che ri kata che ri Dios jas che jeriꞌ kubꞌano? ¿La kubꞌij kꞌu ri tꞌuꞌy che ri bꞌanal rech? “¿Jas che jewaꞌ xabꞌan che nubꞌanik?”
21 Le potier de terre n'a-t-il pas la puissance de faire d'une même masse de terre un vaisseau à honneur, et un autre à déshonneur?
¿La mat kꞌu kakwin ri bꞌanal bꞌoꞌj kubꞌan jun janipa xaruꞌ, nikꞌaj kukoj che chꞌuluj taq jastaq nikꞌaj chik kukoj che utz taq jastaq?
22 Et [qu'est-ce], si Dieu en voulant montrer sa colère, et donner à connaître sa puissance, a toléré avec une grande patience les vaisseaux de colère, préparés pour la perdition?
¿Jas kꞌu kaqabꞌij waꞌ che we riꞌ, ri Dios pune xraj xukꞌut ri royawal xuqujeꞌ xraj xukꞌut ri ukwinem, xuqꞌiqꞌitej man xuqꞌat taj tzij pa kiwiꞌ ri yaꞌtal chike kakꞌis tzij pa kiwiꞌ?
23 Et afin de donner à connaître les richesses de sa gloire dans les vaisseaux de miséricorde, qu'il a préparés pour la gloire;
Rech jeriꞌ kukꞌut ri uqꞌinomal ri ujuluwem chikiwach ri uꞌchaꞌom apanoq rech kaya uqꞌij kumal.
24 Et qu'il a appelés, [c'est à savoir] nous, non seulement d'entre les Juifs, mais aussi d'entre les Gentils.
Uj waꞌ ri xujusikꞌij apanoq, man xwi ta xuꞌchaꞌ ri aꞌj Israel xane xuꞌchaꞌ xuqujeꞌ ri man aꞌj Israel taj.
25 Selon ce qu'il dit en Osée: j'appellerai mon peuple celui qui n'était point mon peuple; et la bien-aimée, celle qui n'était point la bien-aimée;
Jeriꞌ kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik pa ri wuj rech Oseas: Kinbꞌij na nutinimit chike ri man e nutinimit taj, xuqujeꞌ ri man loqꞌatal ta nabꞌe, kinloqꞌaj na.
26 Et il arrivera, qu'au lieu où il leur a été dit: vous n'êtes point mon peuple, là ils seront appelés les enfants du Dieu vivant.
Xuqujeꞌ pa ri kꞌolibꞌal ri xbꞌix wi chike: Ri ix man ix nutinimit taj, chilaꞌ kabꞌix wi na chike chi e ralkꞌwaꞌl ri kꞌaslik Dios.
27 Aussi Esaïe s'écrie au sujet d'Israël: quand le nombre des enfants d'Israël serait comme le sable de la mer, il n'y en aura qu'un [petit] reste de sauvé.
Ri Isaías, xubꞌij: Pune e kꞌi ri ralkꞌwaꞌl ri Israel jetaq ri sanyobꞌ ri kꞌo chuchiꞌ ri plo, xaq e kebꞌ oxibꞌ kekolotajik.
28 Car le Seigneur consomme et abrège l'affaire en justice: il fera, dis-je, une affaire abrégée sur la terre.
Jeriꞌ rumal ri Dios aninaq kubꞌan na ri kꞌisbꞌal uqꞌatoj tzij puꞌwiꞌ ri uwachulew.
29 Et comme Esaïe avait dit auparavant: si le Seigneur des armées ne nous eût laissé quelque semence, nous eussions été faits comme Sodome, et eussions été semblables à Gomorrhe.
Jeriꞌ ubꞌim loq ri Isaías: We ta mat xuya kan qijaꞌl ri Nimalaj Ajawxel, kujjunumataj riꞌ rukꞌ ri e tinimit Sodoma rachiꞌl Gomorra man xkikoj taj ri xbꞌix chike rumal ri Dios.
30 Que dirons-nous donc? que les Gentils qui ne cherchaient point la justice, ont atteint la justice, la justice, dis-je, qui est par la foi.
¿Jas kꞌu ri kaqabꞌij waꞌ che we riꞌ? Ri winaq ri man aꞌj Israel taj, ri man tajin ta kakitzukuj ri sukꞌal. Xkiriq ri sukꞌal, ri sukꞌal ri kakꞌamawaꞌxik pa ri kojobꞌal.
31 Mais Israël cherchant la Loi de la justice, n'est point parvenu à la Loi de la justice.
Ri winaq aꞌj Israel are xkitereneꞌj ri sukꞌal pa ri taqanik, man xkiriq taj.
32 Pourquoi? parce que ce n'a point été par la foi, mais comme par les œuvres de la Loi; car ils ont heurté contre la pierre d'achoppement.
¿Jas che? Rumal ri xkitereneꞌj ri taqanik man rukꞌ taj kojobꞌal, xane rukꞌ ri kichak, xkitopij kibꞌ che ri abꞌaj ri topibꞌal aqanaj.
33 Selon ce qui est écrit: voici, je mets en Sion la pierre d'achoppement; et la pierre qui occasionnera des chutes; et quiconque croit en lui ne sera point confus.
Jetaq ri kubꞌij ri Tzꞌibꞌatalik: Kinya na waral pa Sión, jun abꞌaj topibꞌal aqanaj, rech jeriꞌ katzaq jun. Are kꞌu ri kakojon che ri Cristo, man kel taj ukꞌixibꞌal.

< Romains 9 >