< Matthieu 9 >
1 Alors, étant entré dans la nacelle, il repassa [la mer], et vint en sa ville.
Are xtoꞌtaj ri Jesús chubꞌixik we riꞌ, xaqꞌan pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xeꞌ chꞌaqaꞌp che ri kꞌo wi, pa ri tinimit ubꞌiꞌnam Capernaúm, jawjeꞌ ri kel wi.
2 Et voici, on lui présenta un paralytique couché dans un lit. Et Jésus voyant leur foi, dit au paralytique: aie bon courage, mon fils! tes péchés te sont pardonnés.
Are kꞌo chilaꞌ e nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun achi ri qꞌoyol pa ri uchꞌat, ri man kakwin taj kusalabꞌaj ribꞌ. Ri Jesús are xril ri kikojobꞌal ri winaq xubꞌij che ri achi: Achi, chabꞌana achuqꞌabꞌ. In katinkuy che ronojel ri amak.
3 Et voici, quelques-uns des Scribes disaient en eux-mêmes: celui-ci blasphème.
E kꞌo kꞌu jujun aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik chilaꞌ, xkichomaj: Jachin jun jeꞌ kunaꞌ we achi riꞌ, we pukꞌuꞌx chi are Dios, awas riꞌ ri kuchomaj.
4 Mais Jésus connaissant leurs pensées, leur dit: pourquoi pensez-vous du mal dans vos cœurs?
Ri Jesús retaꞌm ri tajin kakichomaj, rumal riꞌ xuta chike: ¿Jas che sibꞌalaj itzel kixchoman chwij?
5 Car lequel est le plus aisé, ou de dire? Tes péchés te sont pardonnés; ou de dire? Lève-toi, et marche.
¿Jas ri man kꞌax ta ubꞌixik? ¿Xkuyutaj ri amak, o chatwaꞌjiloq chatbꞌinoq?
6 Or afin que vous sachiez que le Fils de l'homme a le pouvoir sur la terre de pardonner les péchés, il dit alors au paralytique: lève-toi, charge ton lit, et t'en va en ta maison.
Rech kꞌu kiwilo chi in in uKꞌojol ri Achi, kꞌo nukwinem chukuyik makaj choch ri uwachulew, xubꞌij ri Jesús che ri achi ri man kakwin taj kabꞌinik: Chatwaꞌjiloq, chakꞌama bꞌik ri achꞌat, jat cho awachoch.
7 Et il se leva, et s'en alla en sa maison.
Xwaꞌjil kꞌu bꞌik ri achi, xeꞌ cho rachoch.
8 Ce que les troupes ayant vu, elles s'en étonnèrent, et elles glorifièrent Dieu de ce qu'il avait donné une telle puissance aux hommes.
Are xkil ri winaq ri xkꞌulmatajik, xemayijanik, xkiqꞌijilaꞌj ri Dios rumal cher uyaꞌom ri kwinem riꞌ chike ri e winaq.
9 Puis Jésus passant plus avant, vit un homme, nommé Matthieu, assis au lieu du péage, et il lui dit: suis-moi; et il se leva, et le suivit.
Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xril jun achi ubꞌiꞌ Mateo, tꞌuyulik tajin kutoqꞌij alkabal rech ri nim taqanel pa Roma. Xpe ri Jesús xubꞌij che: Chinatereneꞌj. Ri Mateo xwaꞌjil bꞌik, xutereneꞌj ri Jesús.
10 Et comme Jésus était à table dans la maison de [Matthieu], voici plusieurs péagers, et des gens de mauvaise vie, qui étaient venus là, se mirent à table avec Jésus et ses Disciples.
Pa ri qꞌij riꞌ, ri Jesús xuqujeꞌ ri utijoxelabꞌ xubꞌeꞌwoq cho rachoch ri Mateo. E kꞌi toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ aꞌjmakibꞌ xubꞌeꞌwoq kukꞌ.
11 Ce que les Pharisiens ayant vu, ils dirent à ses Disciples: pourquoi votre Maître mange-t-il avec des péagers et des gens de mauvaise vie?
Ri fariseos are xeꞌkil we winaq riꞌ, xkita chike ri utijoxelabꞌ ri Jesús, xkibꞌij: ¿Jas che kawaꞌ le iwajtij kukꞌ toqꞌil taq alkabal xuqujeꞌ kukꞌ aꞌjmakibꞌ?
12 Mais Jésus l'ayant entendu, leur dit: ceux qui sont en santé n'ont pas besoin de médecin, mais ceux qui se portent mal.
Are xuta ri Jesús ri xkibꞌij ri fariseos xubꞌij chike: Man kajawataj taj ajkun chike ri utz kiwach, xane are kajawataj ajkun chike ri e yawabꞌibꞌ.
13 Mais allez, et apprenez ce que veulent dire ces paroles: je veux miséricorde, et non pas sacrifice; car je ne suis pas venu pour appeler à la repentance les justes, mais les pécheurs.
Are katanik, jix chitatabꞌelaꞌ jas kel ri xubꞌij ri Dios are xubꞌij we tzij riꞌ: Are kawaj in utz kixnoꞌjin kukꞌ ri winaq, man are ta kawaj kikꞌam la ri isipanik chinuwach. Xinpe in chikisikꞌixik ri aꞌjmakibꞌ rech kuꞌx nutijoxelabꞌ, man are ta in petinaq chikisikꞌixik ri sibꞌalaj e utz taq winaq kakinaꞌo.
14 Alors les Disciples de Jean vinrent à lui, et lui dirent: pourquoi nous et les Pharisiens jeûnons-nous souvent, et tes Disciples ne jeûnent point?
Jun qꞌijal, ri utijoxelabꞌ ri Juan xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che ri uj xuqujeꞌ le fariseos kaqabꞌan qꞌipoj waꞌim, man je ta kꞌu laꞌ kakibꞌan le atijoxelabꞌ?
15 Et Jésus leur répondit: les gens de la chambre du nouveau marié peuvent-ils s'affliger pendant que le nouveau marié est avec eux? mais les jours viendront que le nouveau marié leur sera ôté, et c'est alors qu'ils jeûneront.
Ri Jesús xubꞌij chike: Ri winaq ri e sikꞌital pa jun kꞌulanem man kebꞌison taj, rumal cher kꞌo ri jiꞌatz kukꞌ. Kuꞌriqa kꞌu na qꞌij are kakꞌam bꞌik ri jiꞌatz chikiwach. Kꞌa te riꞌ riꞌ kakibꞌan qꞌipoj waꞌim.
16 Aussi personne ne met une pièce de drap neuf à un vieux habit; car ce qui est mis pour remplir, emporte de l'habit, et la déchirure en est plus grande.
We xtꞌoqopin jun qꞌeꞌl atzꞌyaq, man kakꞌojox taj rukꞌ jun chꞌaqaꞌp kꞌakꞌ atzꞌyaq. Rumal cher are kachꞌaj ri qꞌeꞌl atzꞌyaq, kujikꞌ ribꞌ ri kꞌakꞌ atzꞌyaq kꞌojobꞌal, xuqujeꞌ kutꞌoqopij ronojel ri qꞌeꞌl atzꞌyaq, jeriꞌ kanimataj ri teqꞌ.
17 On ne met pas non plus le vin nouveau dans de vieux vaisseaux; autrement les vaisseaux se rompent, et le vin se répand, et les vaisseaux périssent; mais on met le vin nouveau dans des vaisseaux neufs, et l'un et l'autre se conservent.
Xuqujeꞌ man kaya ta ri kꞌakꞌ vino pa qꞌeꞌl taq kꞌolibꞌal, rumal cher ri kꞌakꞌ vino kutꞌoqopij riꞌ ri qꞌeꞌl taq kꞌolibꞌal, xaq jeriꞌ katix ri kꞌakꞌ vino, xuqujeꞌ katꞌoqopin ri kꞌolibꞌal. Rumal riꞌ are utz na we kaya ri kꞌakꞌ vino pa ri kꞌakꞌ taq kꞌolibꞌal, jeriꞌ man katꞌoqopin ta ri kꞌolibꞌal xuqujeꞌ man katix ta ri vino.
18 Comme il leur disait ces choses, voici venir un Seigneur qui se prosterna devant lui, en lui disant: ma fille est déjà morte, mais viens, et pose ta main sur elle, et elle vivra.
Tajin katzijon ri Jesús, are xopan jun kꞌamal kibꞌe ri winaq aꞌj Israel, xukiꞌ choch kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Xkam ri numiꞌal, we kꞌu keꞌya ri qꞌabꞌ la puꞌwiꞌ, kakꞌastaj na riꞌ.
19 Et Jésus s'étant levé le suivit avec ses Disciples.
Xwaꞌjil ri Jesús, xeꞌ rukꞌ ri achi, e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
20 Et voici, une femme travaillée d'une perte de sang depuis douze ans, vint par derrière, et toucha le bord de son vêtement.
Are e bꞌenaq pa ri bꞌe, xiꞌkꞌow bꞌik jawjeꞌ ri kꞌo wi jun ixoq yawabꞌ kabꞌlajuj junabꞌ. Ri yabꞌil riꞌ kubꞌano chi ri ixoq kutzaq ri ukikꞌel. Are xril ri ixoq chi tajin kiꞌkꞌow bꞌik ri Jesús,
21 Car elle disait en elle-même: si seulement je touche son vêtement, je serai guérie.
xuchomaj: we ta kꞌo bꞌanom wiꞌ nuchapom apanoq ri umanta ri Jesús, rukꞌ riꞌ kinutzirik. Xqet kꞌut chirij ri Jesús, xuchap ri umanta.
22 Et Jésus s'étant retourné, et la regardant, lui dit: aie bon courage, ma fille! ta foi t'a sauvée; et dans ce moment la femme fut guérie.
Ri Jesús xtzalqꞌomijik xukaꞌyej ri ixoq, xubꞌij che: Man kakꞌaxir ta chi awanimaꞌ, are ri akuꞌlibꞌal kuꞌx chirij ri Dios, xatkunanik. Qas che ri qꞌotaj riꞌ xkunataj ri ixoq.
23 Or, quand Jésus fut arrivé à la maison de ce Seigneur, et qu'il eut vu les joueurs d'instruments, et une troupe de gens qui faisait un grand bruit,
Ri Jesús xutaqej ri ubꞌe, xopan cho rachoch ri kꞌamal kibꞌe ri winaq aꞌj Israel. Are xopanik, xeꞌril ri ajqꞌojomabꞌ tajin kakibꞌan ri qꞌojom rech muqbꞌal, xuqujeꞌ sibꞌalaj e kꞌi winaq kakiraqaqej kichiꞌ koꞌqꞌik.
24 Il leur dit: retirez-vous, car la jeune fille n'est pas morte, mais elle dort; et ils se moquaient de lui.
Ri Jesús xubꞌij chike: Chixel bꞌik waral. Ri ali man kaminaq taj, xaq kawarik. Konojel kꞌu ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ xetzeꞌn che ri Jesús.
25 Après donc qu'on eut fait sortir [toute cette] troupe, il entra, et prit la main de la jeune fille, et elle se leva.
Ri Jesús xeꞌresaj bꞌik ri winaq pa ri ja, te kꞌu riꞌ xok bꞌik. Xuchap ri ali che ri uqꞌabꞌ. Ri ali xwaꞌjilik.
26 Et le bruit s'en répandit par tout ce pays-là.
Konojel ri winaq ri keꞌl pa ri tinimit xketaꞌmaj ri xkꞌulmatajik.
27 Et comme Jésus passait plus loin, deux aveugles le suivirent, en criant et disant: Fils de David, aie pitié de nous.
Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ xepe kebꞌ moyabꞌ. Xkitereneꞌj xkichapleꞌj uraqik kichiꞌ xkibꞌij: ¡Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la qawach!
28 Et quand il fut arrivé dans la maison, ces aveugles vinrent à lui, et il leur dit: croyez-vous que je puisse faire [ce que vous me demandez]? Ils lui répondirent: oui vraiment, Seigneur.
Ri e moyabꞌ xkitereneꞌj bꞌik ri Jesús xok pa ri ja. Are e kꞌo chi pa ri ja, ri Jesús xuta chike: ¿La kikojo chi kinkwinik kixinkunaj? Ri e moyabꞌ xkibꞌij: Jeꞌ, Ajawxel, kaqakojo.
29 Alors il toucha leurs yeux, en disant: qu'il vous soit fait selon votre foi.
Ri Jesús xuchap ri kibꞌoqꞌoch kꞌa te riꞌ xubꞌij: Kꞌulmataj iwukꞌ ri kikojo.
30 Et leurs yeux furent ouverts; et Jésus leur défendit avec menaces, disant: Prenez garde que personne ne le sache.
Aninaq xekwinik xekaꞌy chi junmul. Ri Jesús xubꞌij chike: Man kitzijoj ta chi chike nikꞌaj ri xkꞌulmatajik.
31 Mais eux étant partis, répandirent sa renommée dans tout ce pays-là.
Ri achyabꞌ are xeꞌl loq xkitzijoj ri xubꞌan ri Jesús chike konojel ri winaq pa ri tinimit.
32 Et comme ils sortaient, voici, on lui présenta un homme muet et démoniaque.
Are tajin keꞌl bꞌik ri achyabꞌ pa ri ja, e nikꞌaj winaq xkikꞌam loq rukꞌ ri Jesús jun achi ri man kakwin taj kachꞌawik rumal cher kꞌo jun itzel uxlabꞌal che.
33 Et quand le démon eut été chassé dehors, le muet parla; et les troupes s'en étonnèrent, en disant: il ne s'est jamais rien vu de semblable en Israël.
Ri Jesús xresaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal ri kꞌo che ri achi, are xesataj bꞌik ri itzel uxlabꞌal che, ri achi xchꞌawik. Ri winaq ri e kꞌo chilaꞌ xemayijanik, xkibꞌij: Man ilom ta wi pa Israel jun kꞌulmatajem jetaq we riꞌ.
34 Mais les Pharisiens disaient: il chasse les démons par le prince des démons.
Ri fariseos xkibꞌij: We Jesús karesaj itzel taq uxlabꞌal, rumal cher yaꞌtal kwinem che rumal ri kꞌamal kibꞌe ri itzel taq uxlabꞌal.
35 Or Jésus allait dans toutes les villes et dans les bourgades, enseignant dans leurs Synagogues, et prêchant l'Evangile du Royaume, et guérissant toute sorte de maladies, et toute sorte d'infirmités parmi le peuple.
Ri Jesús xikꞌow pa taq ri nimaꞌq xuqujeꞌ nitzꞌ taq tinimit. Xuya kꞌutuꞌn pa taq ri Sinagoga, xutzijoj ri utz laj taq tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, xuꞌkunaj ri winaq ri kꞌo kꞌaxal xuqujeꞌ yabꞌilal chike.
36 Et voyant les troupes, il en fut ému de compassion, parce qu'ils étaient dispersés et errants comme des brebis qui n'ont point de pasteur.
Are xril ri kikꞌyal ri winaq ri e teren chirij, xutoqꞌobꞌisaj kiwach, rumal xrilo chi sibꞌalaj e sachinaq pa ri kichomanik xuqujeꞌ maj jachin ketoꞌwik, jacha ta ne ri chij ri maj kajyuqꞌ.
37 Et il dit à ses Disciples: certes la moisson est grande, mais il y a peu d'ouvriers.
Ri Jesús xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Sibꞌalaj e kꞌi ri kajawataj chike koꞌk pa ri ajawarem rech ri Dios, man e kꞌi ta kꞌut tijoxelabꞌ ketzijon ri utz laj taq tzij chike we winaq riꞌ.
38 Priez donc le Seigneur de la moisson, qu'il envoie des ouvriers en sa moisson.
Rumal riꞌ, chita che ri Dios, ri ajchoqꞌe ri chak chuꞌtaqa loq nikꞌaj ajchakibꞌ chik pa ri uchak.