< Marc 8 >
1 En ces jours-là comme il y avait là une fort grande multitude, et qu'ils n'avaient rien à manger, Jésus appela ses Disciples, et leur dit:
Pa taq ri qꞌij riꞌ, sibꞌalaj e kꞌi winaq xkimulij kibꞌ. Rumal ri maj kakitijo, ri Jesús xuꞌsikꞌij riꞌ utijoxelabꞌ xubꞌij chike:
2 Je suis ému de compassion envers cette multitude, car il y a déjà trois jours qu'ils ne bougent d'avec moi, et ils n'ont rien à manger.
Sibꞌalaj kintoqꞌobꞌisaj kiwach we winaq riꞌ rumal xeꞌ oxibꞌ qꞌij e kꞌo wukꞌ maj kiwa kitijom.
3 Et si je les renvoie à jeûn en leurs maisons, ils tomberont en défaillance par le chemin, car quelques-uns d'eux sont venus de loin.
We keꞌntaq bꞌik cho taq kachoch kekam waꞌ che numik pa ri bꞌe, rumal maj kiwa kitijom e kꞌo jujun chike naj kepe wi.
4 Et ses Disciples lui répondirent: d'où les pourra-t-on rassasier de pains, ici, dans un désert?
Ri tijoxelabꞌ, xkibꞌij che: ¿Jawjeꞌ keqakꞌama wi kiwa konojel we winaq riꞌ? Naj uj kꞌo wi che ri tinimit.
5 Et il leur demanda: combien avez-vous de pains? Ils lui dirent: Sept.
Ri Jesús xuta chike: ¿Janipa kaxlan wa kꞌo iwukꞌ?
6 Alors il commanda aux troupes de s'asseoir par terre, et il prit les sept pains, et après avoir béni [Dieu] il les rompit, et les donna à ses Disciples pour les mettre devant les troupes; et ils les mirent devant elles.
Ri Jesús xubꞌij chike ri winaq chi ketꞌuyiꞌ pa ri ulew. Xukꞌam ri wuqubꞌ kaxlan wa, xutyoxij che ri Dios, kꞌa te riꞌ xuya chike ri utijoxelabꞌ rech kakijach chikiwach ri winaq. Jeriꞌ xkibꞌan ri tijoxelabꞌ.
7 Ils avaient aussi quelque peu de petits poissons; et après qu'il eut béni [Dieu], il commanda qu'ils les leur missent aussi devant.
Xuqujeꞌ kꞌo kebꞌ oxibꞌ alaj taq nitzꞌ kar kukꞌ. Xutyoxij xuqujeꞌ ri Jesús che ri Dios, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ chi kakijach chikiwach ri winaq.
8 Et ils en mangèrent, et furent rassasiés; et on remporta du reste des pièces de pain sept corbeilles.
Ri winaq xewaꞌik, sibꞌalaj xenojik. Ri tijoxelabꞌ xkimulij na wuqubꞌ chakach chꞌaqaꞌp kaxlan wa.
9 (Or ceux qui en avaient mangé étaient environ quatre mille). Et ensuite il leur donna congé.
E kajibꞌ mil ri winaq ri xewaꞌik. Kꞌa te riꞌ xel bꞌik kukꞌ ri winaq.
10 Et aussitôt après il monta dans une nacelle avec ses Disciples, et alla aux quartiers de Dalmanutha.
Xeꞌ kukꞌ ri utijoxelabꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌbꞌe pa ri tinimit Dalmanuta.
11 Et il vint là des Pharisiens qui se mirent à disputer avec lui, et qui pour l'éprouver, lui demandèrent quelque miracle du ciel.
Ri fariseos xoꞌpanik rukꞌ ri Jesús, xkichapleꞌj ukꞌotik uchiꞌ, xkita che jun kꞌutbꞌal rech chikaj.
12 Alors [Jésus] soupirant profondément en son esprit, dit: pourquoi cette génération demande-t-elle un miracle? en vérité je vous dis, qu'il ne lui en sera point accordé.
Ri Jesús naj xujiqꞌaj ri kyaqiqꞌ, kꞌa te riꞌ xubꞌij: ¿Jas che we winaq riꞌ kakita jun kꞌutbꞌal rech chikaj? Qas tzij kinbꞌij maj kꞌutbꞌal kayaꞌtaj na chike.
13 Et les laissant, il remonta dans la nacelle, et passa à l'autre rivage.
Kꞌa te riꞌ xel bꞌik kukꞌ, xeꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal, xeꞌ chꞌaqaꞌp che ri kꞌo wi.
14 Or ils avaient oublié de prendre des pains, et ils n'en avaient qu'un avec eux dans la nacelle.
Xsachan chike ri tijoxelabꞌ xkikꞌam bꞌik kiwa, xa jun kaxlan wa kꞌo bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ.
15 Et il leur commanda, disant: voyez, donnez-vous de garde du levain des Pharisiens, et du levain d'Hérode.
Ri Jesús xubꞌij chike: Qas chichajij iwibꞌ che ri chꞌam kech ri fariseos xuqujeꞌ ri Herodes.
16 Et ils discouraient entre eux, disant: c'est parce que nous n'avons point de pains.
Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Jeriꞌ la kubꞌij rumal maj qawa xqakꞌam loq.
17 Et Jésus connaissant cela, leur dit: pourquoi discourez-vous touchant ce que vous n'avez point de pains? ne considérez-vous point encore, et ne comprenez-vous point? avez-vous encore votre cœur stupide?
Ri tijoxelabꞌ man xkichꞌobꞌ taj chi are tajin kabꞌix chike ri kꞌutuꞌn kech ri fariseos. Are xril ri Jesús we riꞌ, xubꞌij chike: ¿Jas che kibꞌij chi maj iwa? ¿La man kixkaꞌyik, man kixchomanik? ¿La xa qꞌeqarinaq ri ichomabꞌal?
18 Ayant des yeux, ne voyez-vous point? ayant des oreilles, n'entendez-vous point? et n'avez-vous point de mémoire?
¿La xa maj ibꞌoqꞌoch chi rilik, o xa maj ixikin chutayik? ¿La man kanaꞌtaj chiꞌwe?
19 Quand je distribuai les cinq pains aux cinq mille hommes, combien recueillîtes-vous de corbeilles pleines des pièces qu'il y eut de reste? ils lui dirent: douze.
Are xinjach ri kaxlan wa chikiwach ri jobꞌ mil winaq ¿janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? Kabꞌlajuj, xecha ri tijoxelabꞌ.
20 Et quand je distribuai les sept pains aux quatre mille hommes, combien recueillîtes-vous de corbeilles pleines des pièces qu'il y eut de reste? ils lui dirent: sept.
Are xinjach chik ri wuqubꞌ kaxlan wa chike ri kajibꞌ mil winaq ¿Janipa chakach chꞌaqaꞌp ximulij? Wuqubꞌ, xecha ri tijoxelabꞌ.
21 Et il leur dit: comment n'avez-vous point d'intelligence?
Kꞌisbꞌal rech xubꞌij: ¿La xaq jeꞌ man kichꞌobꞌ taj jas kel kubꞌij ri chꞌam kech ri fariseos?
22 Puis il vint à Bethsaïda, et on lui présenta un aveugle, en le priant qu'il le touchât.
Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Betsaida, nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun moy achi rukꞌ xkita toqꞌobꞌ che kuchap kanoq.
23 Alors il prit la main de l'aveugle, et le mena hors de la bourgade, et ayant mis de sa salive sur ses yeux, et posé les mains sur lui, il lui demanda s'il voyait quelque chose.
Ri Jesús xukꞌam bꞌik ri moy achi che ri uqꞌabꞌ xel bꞌik pa ri tinimit. Xuchubꞌaj pa ri ubꞌoqꞌoch, xuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ kꞌa te riꞌ xuta che: ¿La kawil chik?
24 Et cet homme ayant regardé, dit: Je vois des hommes qui marchent, et qui [me paraissent] comme des arbres.
Ri achi xuwaꞌjilisaj ri ukaꞌyebꞌal xubꞌij: Jeꞌ, keꞌnwil chi ri winaq jer kebꞌantaj cheꞌ kebꞌinik.
25 [Jésus] lui mit encore les mains sur les yeux, et lui commanda de regarder; et il fut rétabli, et les voyait tous de loin clairement.
Ri Jesús xuya chik junmul ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ ri uꞌbꞌoqꞌoch ri achi, kꞌa te riꞌ xkunatajik. Ri achi xkꞌayik xuchapleꞌj rilik ri jastaq jacha kubꞌan jun utz uwach winaq.
26 Puis il le renvoya en sa maison, en lui disant: n'entre point dans la bourgade, et ne le dis à personne de la bourgade.
Ri Jesús xutaq bꞌik ri achi cho rachoch, xubꞌij bꞌik che: Man katok ta chi bꞌik pa le tinimit xuqujeꞌ man katzijoj ta chike ri winaq jas ri xkꞌulmataj awukꞌ.
27 Et Jésus et ses Disciples étant partis de là, ils vinrent aux bourgades de Césarée de Philippe, et sur le chemin il interrogea ses Disciples leur disant: qui disent les hommes que je suis?
Ri Jesús e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xebꞌe pa taq ri leꞌaj rech Cesarea rech Filipo. E bꞌenaq pa ri bꞌe are xuta chike: ¿In jachin in kakibꞌij ri winaq?
28 Ils répondirent: [les uns disent que tu es] Jean Baptiste; les autres, Elie; et les autres, l'un des Prophètes.
Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: E jujun kakibꞌij chi lal Juan Bꞌanal qasanaꞌ, e jujun chik kakibꞌij chi lal lal Elías, e nikꞌaj chik kakibꞌij chi lal la jun chike ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios.
29 Alors il leur dit: et vous, qui dites vous que je suis? Pierre répondant lui dit: tu es le Christ.
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas kibꞌij ix? ¿In jachin ri in? Ri Pedro xubꞌij: Lal, lal Mesías.
30 Et il leur défendit avec menaces, de dire cela de lui à personne.
Ri Jesús xubꞌij chike chi man kakitzijoj ta chik che jun winaq jachin ri areꞌ.
31 Et il commença à leur enseigner qu'il fallait que le Fils de l'homme souffrît beaucoup, et qu'il fût rejeté des Anciens, et des principaux Sacrificateurs, et des Scribes; et qu'il fût mis à mort, et qu'il ressuscitât trois jours après.
Kꞌa te riꞌ xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn, xubꞌij: Ri uKꞌojol ri Achi kuriq na kꞌax, ketzelax na uwach kumal ri kꞌamal taq kibꞌe ri winaq, kumal ri kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Sibꞌalaj choqꞌaqꞌ kꞌu wi kakamisax na, xuqujeꞌ kakꞌastaj na uwach churox qꞌij.
32 Et il tenait ces discours tout ouvertement; sur quoi Pierre le prit [en particulier], et se mit à le reprendre.
Ri Jesús qas kꞌyaqal xubꞌan chubꞌixik, rumal riꞌ ri Pedro xusikꞌij bꞌik pa utukel pa jun kꞌolibꞌal xuchapleꞌj uyajik.
33 Mais lui se retournant, et regardant ses Disciples, tança Pierre, en lui disant: va arrière de moi, Satan; car tu ne comprends pas les choses qui sont de Dieu, mais celles qui sont des hommes.
Xtzalqꞌomij ri Jesús, xuꞌkaꞌyej ri utijoxelabꞌ, kꞌa te riꞌ xuyaj ri Pedro xubꞌij: Itzel, chatel chinuwach. Man are ta kachomaj at ri jastaq rech ri Dios xane are ri kech ri achyabꞌ.
34 Puis ayant appelé les troupes et ses Disciples, il leur dit: quiconque veut venir après moi, qu'il renonce à soi même, et qu'il charge sa croix, et me suive.
Kꞌa te riꞌ xuꞌsikꞌij ri winaq rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xubꞌij chike: We kꞌo ne jun karaj kuxik nutijoxel, chukꞌekꞌej ribꞌ, reqaj ri cheꞌ ripbꞌal xuqujeꞌ chinutereneꞌj.
35 Car quiconque voudra sauver son âme, la perdra; mais quiconque perdra son âme pour l'amour de moi et de l'Evangile, celui-là la sauvera.
Jeriꞌ rumal ri winaq ri karaj kukol ri ukꞌaslemal, kutzaq na riꞌ, are kꞌu ri kutzaq ri ukꞌaslemal xa rumal we xuqujeꞌ rumal rech ri utz laj tzij, kukol na riꞌ ri ukꞌaslemal.
36 Car que profiterait-il à un homme de gagner tout le monde, s'il fait la perte de son âme?
¿Jas kutayij che ri winaq kuchꞌek ronojel ri qꞌinomal rech uwachulew, we man kakwinik kukol ri ukꞌaslemal?
37 Ou que donnera l'homme en échange de son âme?
¿Jas kakwin jun kuya cho ri ukꞌaslemal?
38 Car quiconque aura eu honte de moi et de mes paroles parmi cette nation adultère et pécheresse, le Fils de l'homme aura aussi honte de lui, quand il sera venu environné de la gloire de son Père avec les saints Anges.
We kꞌo jun kukꞌixibꞌej nuqꞌalajisaxik xuqujeꞌ utzijoxik ri nutzij chike we itzel taq winaq aꞌjmakibꞌ rech we qꞌij kamik. Ri uKꞌojol ri Achi kakꞌix na che we winaq riꞌ are kape pa ri ujuluwem ri utat e rachiꞌl ri tyoxalaj taq rangelibꞌ.