< Marc 14 >

1 Or la fête de Pâque et des pains sans levain était deux jours après; et les principaux Sacrificateurs et les Scribes cherchaient comment ils pourraient se saisir [de Jésus] par finesse, et le faire mourir.
Atuh hin lätnak pawi la nghngen am bawikia buhpawhnak pawi a pha vai amhmüp nghngihnak ni. Ktaiyü ktung he la thum jah mtheiki he naw, Jesuh man u lü ampyua ami mkhyühnak vaia lam suiki he.
2 Mais ils disaient: non point durant la Fête, de peur qu'il ne se fasse du tumulte parmi le peuple.
Cunsepi, “Pawi k’um üng ta am kya kawm, khyang he suksak khai he ni,” ami ti.
3 Et comme il était à Béthanie, dans la maison de Simon le lépreux, et qu'il était à table, il vint là une femme qui avait un vase d'albâtre, rempli d'un parfum de nard pur et de grand prix; et elle rompit le vase, et répandit le parfum sur la tête de Jésus.
Jesuh Bethanih ngnam mnehkse mnehki Sihmona ima awmki. Buh a ei k’um üng nghuminu mat naw aphu küi alabasta sing’ui cun aphu küikia um üng abea lawpüi lü, um seih ak lü Jesuha lu khana a buih law.
4 Et quelques-uns en furent indignés en eux-mêmes, et ils disaient: à quoi sert la perte de ce parfum?
Acunüng awmki he avang naw am kyäpsak u lü, “Ivai hina sing’ui päihcaihsaki ni?
5 Car il pouvait être vendu plus de trois cents deniers, et être donné aux pauvres. Ainsi ils murmuraient contre elle.
Ahin hin ngui phya kthuma (kum mat hlawheia däm bawki phu naki) jawi lü m'yenkse he üng jah pet vai sü,” tia nghnumi ami pyenei.
6 Mais Jésus dit: laissez-la; pourquoi lui donnez-vous du déplaisir? Elle a fait une bonne action envers moi.
Cunsepi Jesuh naw, “Amäta ngaiha ti se. I vaia am nami pyenksaeiki ni? Hin naw ka phäha akdaw pawh ye se.
7 Parce que vous aurez toujours des pauvres avec vous, et vous leur pourrez faire du bien toutes les fois que vous voudrez; mais vous ne m'aurez pas toujours.
M'yenkseki he cun anglät se nami hlawnga ve hlü ye u se, anglätse nami ngaiha kcün üng nami jah kpüi theiki. Cunsepi kei cun anglätse nami hlawnga am ve hlü nawng.
8 Elle a fait ce qui était en son pouvoir, elle a anticipé d'oindre mon corps pour [l'appareil de] ma sépulture.
Hina nghnumi naw a khyaihca pawh ve; ka pumsa k’ut vaia kcün am a pha ham üng, ka ng’utnak vai pyang ve.
9 En vérité je vous dis, qu'en quelque lieu du monde que cet Evangile sera prêché, ceci aussi qu'elle a fait sera récité en mémoire d'elle.
Akcanga ka ning jah mthehki, khawmdek khan naküta thangkdaw sang hünak naküt üng hina nghnumia a bilawh pi ani sümnak vaia pyen sih khai he ni,” a ti.
10 Alors Judas Iscariot, l'un des douze, s'en alla vers les principaux Sacrificateurs pour le leur livrer.
Acunüng Judah Iskarot, xaleinghngih he üngka mat cun Jesuh ceng khaia ktaiyü ktung hea veia citki.
11 Qui, l'ayant ouï, s'en réjouirent, et lui promirent de lui donner de l'argent, et il cherchait comment il le livrerait commodément.
A pyen ami ngjak üng aktäa je na u lü, ngui ami pet vaia ami khyütamnak. Acunüng, Judah naw a jah kpanaksak vaia kcün suiki.
12 Or le premier jour des pains sans levain, auquel on sacrifiait [l'agneau] de Pâque, ses Disciples lui dirent: où veux-tu que nous t'allions apprêter à manger [l'agneau] de Pâque?
Nghngen am bawikia buhpawhnaka mhmüp kcük, lätnak toca he ami jah hnimnak khawia mhmüp üng, axüisaw he naw, “Lätnak pawi buh na einak vaia hawia ni kami va pyan vai na hlüei?” tia ami kthäh.
13 Et il envoya deux de ses Disciples, et leur dit: allez en la ville, et un homme vous viendra à la rencontre, portant une cruche d'eau, suivez-le.
Acunüng Jesuh naw axüisaw xawi nghngih jah tüi lü, “Mlüh k’uma va cit ni lü kpami mat k’am üng tui kawtki naw ning jah na khyum khai. Acun nani läk vai.
14 Et en quelque lieu qu'il entre, dites au maître de la maison: le Maître dit: où est le logis où je mangerai [l'agneau] de Pâque avec mes Disciples?
A luhnaka im üng lut ni lü, ‘Saja naw, ka xüisaw he am lätnak pawi buh kami einak hmaih vai im hawia ni?’ ti ve nani ti vai.
15 Et il vous montrera une grande chambre, ornée et préparée; apprêtez-nous là [l'agneau de Pâque].
Acunüng ani naw im khan angsawngnu, mi phäha avan küm khaia ami pyan päng ning jah mhmuh khai, acuia ei vai nami pyang vai” a ti.
16 Ses Disciples donc s'en allèrent; et étant arrivés dans la ville, ils trouvèrent [tout] comme il leur avait dit, et ils apprêtèrent [l'agneau] de Pâque.
Axüisaw xawi cit ni lü mlüh k’uma cit ni se, a jah mtheha kba va hmu ni lü, lätnak pawi buh ani va pyang.
17 Et sur le soir [Jésus] vint lui-même avec les douze.
Khaw a mü law üng Jesuh axüisaw he xaleinghngih am lawki he.
18 Et comme ils étaient à table, et qu'ils mangeaient, Jésus leur dit: en vérité je vous dis, que l'un de vous, qui mange avec moi, me trahira.
Ngaw u lü ami ei k’um üng Jesuh naw, “Akcanga ka ning jah mthehki, nangmi üngka mat, kani ei hmaihki naw na ceng khai,” a ti.
19 Et ils commencèrent à s'attrister; et ils lui dirent l'un après l'autre: est-ce moi? et l'autre: est-ce moi?
Axüisaw he thüisei law u lü, “Acun mä kei na na pyenak aw, am ni aw? tia kthäh law tüi tüiki he.
20 Mais il répondit, et leur dit: c'est l'un des douze qui trempe avec moi au plat.
Jesuh naw jah msang lü, “Xaleinghngih üngka mat, kbe üng na kpuiheipüi hmaihkia kyaki ni.
21 Certes le Fils de l'homme s'en va, selon qu'il est écrit de lui; mais malheur à l'homme par qui le Fils de l'homme est trahi; il eût été bon à cet homme-là de n'être point né.
Khyanga Capa cun amawng cangcim üng ana ng’yuka kba thih khai; cunsepi Khyanga Capa cengki hin a jo se ve! Acuna khyang hin am a hmi law a phäha daw bawk khai sü,” a ti.
22 Et comme ils mangeaient, Jésus prit le pain, et après avoir béni [Dieu], il le rompit, et le leur donna, et leur dit: Prenez, mangez, ceci est mon corps.
Ami ei k’um üng Jesuh naw muk lo lü, jekyainaka ngthu am ktaiyü lü, boki naw jah pe lü, “Ei ua, hin cun ka pumsa ni,” a ti.
23 Puis ayant pris la coupe, il rendit grâces, et la leur donna; et ils en burent tous.
Acunüng capyittui khawt lo lü, jekyainak Mhnam üng mtheh lü, jah pe se; ami van naw awki he.
24 Et il leur dit: ceci est mon sang, le sang du Nouveau Testament, qui est répandu pour plusieurs.
Jesuh naw, “Hin hin ka thisen khyang khawjaha phäha ngsawiki, Pamhnama ngthumkhänmsingnaka kyaki.
25 En vérité je vous dis, que je ne boirai plus du fruit de la vigne jusqu'au jour que je le boirai nouveau dans le Royaume de Dieu.
Akcanga ka ning jah mthehki, Pamhnama khawa capyittui akthai ka awknaka mhmüp am a pha law hama küt üng, hina capyittui am ka aw be ti khai,” a ti.
26 Et quand ils eurent chanté le cantique, ils s'en allèrent à la montagne des oliviers.
Acunüng ng’äi mcuk u lü, Olip mcung da citki he.
27 Et Jésus leur dit: vous serez tous cette nuit scandalisés en moi; car il est écrit: je frapperai le Berger, et les brebis seront dispersées.
Jesuh naw jah mtheh lü, ‘Pamhnam naw toksäm hnim se, to he ngpyeng hü khai he’ tia cangcim üng a awma kba, “Na yawk u lü nami van naw nami na cen ta khai.
28 Mais après que je serai ressuscité, j'irai devant vous en Galilée.
Cunsepi ka thawh be käna Kalile khawa nami ma ka na cit khai,” a ti.
29 Et Pierre lui dit: quand même tous seraient scandalisés, je ne le serai pourtant point.
Pita naw msang lü, “Ami van naw ning dawng ta u se pi, kei naw ta am ka ning dawng ta süm süm khai,” a ti.
30 Et Jésus lui dit: en vérité, je te dis, qu'aujourd'hui, en cette propre nuit, avant que le coq ait chanté deux fois, tu me renieras trois fois.
Jesuh naw, “Akcanga ka ning mthehki, tuhmü mthan, ai nghngih vei am khawng ham se kthum vei na ngcim khai,” a ti.
31 Mais [Pierre] disait encore plus fortement: quand même il me faudrait mourir avec toi, je ne te renierai point; et ils lui dirent tous la même chose.
Pita naw, “Na hlawnga ka thih hnga vai üng pi, am ka ngcim khai,” a ti. Acukba ami van naw ami ti hnga.
32 Puis ils vinrent en un lieu nommé Gethsémané; et il dit à ses Disciples: asseyez-vous ici jusqu'à ce que j’aie prié.
Ketaseman ami tia hmüna lawki he Jesuh naw, “Hin üng a na ngaw u, va ktaiyü vang,” ti lü axüisaw he a jah mtheh.
33 Et il prit avec lui Pierre, et Jacques, et Jean, et il commença à être effrayé et fort agité.
Acunüng Pita, Jakuk la Johan jah ngkhahpüi lü, aktäa a mlung na se khüikhaki.
34 Et il leur dit: mon âme est saisie de tristesse jusques à la mort, demeurez ici, et veillez.
Acunüng Jesuh naw, “Ka mlungmthina khuikhanak cun aktä leng lenga na lü na mthih khaia kya ve. Hin üng awm u lü ana mdei ua,” a ti.
35 Puis s'en allant un peu plus outre, il se jeta en terre, et il priait que s'il était possible, l'heure passât arrière de lui.
Ajawha va cit lü, mdeka ngbawk lü, akya thei vai sü ta acuna khuikhanak am a khamei vaia ktaiyü lü,
36 Et il disait: Abba, Père, toutes choses te sont possibles, transporte cette coupe arrière de moi, toutefois, non point ce que je veux, mais ce que tu veux.
“Ka Pa aw, ka pa aw! Nang üng avan kya theiki ni. Hina khuikhanaka khawt hin ka khan üngka naw loa. Cunsepi keia ngjakhlüa am ni na ngjakhlüa kyase,” ti lü ktaiyüki.
37 Puis il revint, et les trouva dormants; et il dit à Pierre: Simon, dors-tu? n'as-tu pu veiller une heure?
Acunüng a nghlat law be üng axüisaw he kthum ip u se jah hmu lü Pita üng, “Sihmon, na ipeiki aw? Naji matca pi am na mdei theiki aw?
38 Veillez, et priez que vous n'entriez point en tentation, [car] quant à l'esprit, il est prompt, mais la chair est faible.
Hlawhlepnak üng am nami kyukngtängnak vaia, ngäng u lü ktaiyü ua. Ngmüimkhya ta yäng teki pumsa naw am läih ve,” a ti.
39 Et il s'en alla encore, et il pria, disant les mêmes paroles.
Jesuh va cit be lü, a pyena kba pyen lü va ktaiyü beki.
40 Puis étant retourné, il les trouva encore dormants, car leurs yeux étaient appesantis; et ils ne savaient que lui répondre.
Acunüng axüisaw hea veia a law be üng ami ihmik am caikia kpi ana ipei be u lü, ihawkba ami msang vaia pi am ksing u lü awmki he.
41 Il vint encore, pour la troisième fois, et leur dit: dormez dorénavant, et vous reposez; il suffit, l'heure est venue; voici, le Fils de l'homme s'en va être livré entre les mains des méchants.
Akthumnaka a law be üng, “Atuh vei cäpa ip u lü nami xüieiki aw? Khäk ve! akcün pi pha law päng ve! teng u, Khyanga Capa cun khyangka hea kut üng mansak vaia kya ve.
42 Levez-vous, allons; voici, celui qui me trahit s'approche.
Tho law ua mi cit vai. Teng u, na cengki pha law päng ve,” a ti.
43 Et aussitôt, comme il parlait encore, Judas, l'un des douze, vint, et avec lui une grande troupe ayant des épées et des bâtons, de la part des principaux Sacrificateurs, et des Scribes et des Anciens.
Acukba ana ngthuhei k’um üng xaleinghngih üngka mat Judah pha lawki. Ani mah maha likcim la kpaihmäng kpawmkia khyang khawjah; ktaiyü ktung he, thum jah mtheiki he la axüngvai hea ami jah tüi law pha lawki he.
44 Or celui qui le trahissait avait donné un signal entre eux, disant: celui que je baiserai, c’est lui; saisissez-le, et emmenez-le sûrement.
Jesuh cengki naw khyang he üng msingnak a jah pet: “Ka mhnama khyang cun nami ngaiha khyanga kyaki. Acun kpang u lü, mcei u lü nami cehpüi vai,” a ti.
45 Quand donc il fut venu, il s'approcha aussitôt de lui, et lui dit: Maître, Maître, et il le baisa.
Judah naw a pha law ja Jesuha veia cit lü, “Saja aw!” ti lü a mhnam.
46 Alors ils mirent les mains sur Jésus, et le saisirent.
Acunüng Jesuh akceta ami kpan.
47 Et quelqu'un de ceux qui étaient là présents, tira son épée, et en frappa le serviteur du souverain Sacrificateur, et lui emporta l'oreille.
Acunüng ngdüiki üngka mat naw a kcim kphawngei lü ktaiyü ktunga m'yaa nghngakawi a ksawmpat.
48 Alors Jésus prit la parole, et leur dit: êtes-vous sortis comme après un brigand, avec des épées et des bâtons, pour me prendre?
Acunüng Jesuh naw jah msang lü, “Khyang kse man khai hea kba likcim he la kpaihmänge jah kpawmei u lü nami lawki he aw?
49 J’étais tous les jours parmi vous enseignant dans le Temple, et vous ne m'avez point saisi; mais [tout ceci est arrivé] afin que les Ecritures soient accomplies.
Amhmüp tä temple k’um üng ning jah mthei lü nami veia ve ni se, am nami na manki. Cunsepi cangcima kümkawinak vaia kya ve,” a ti.
50 Alors tous [ses Disciples] l'abandonnèrent, et s'enfuirent.
Acunüng axüisaw he ami van naw yawk u lü ami dawngtak.
51 Et un certain jeune homme le suivait, enveloppé d'un linceul sur le corps nu; et quelques jeunes gens le saisirent.
Cawngpyang mat jihca däng sui lü Jesuh ana läk hü hngaki man hlü u se,
52 Mais abandonnant son linceul, il s'enfuit d'eux tout nu.
a jihca pi yawk hüt lü akawnga dawngki.
53 Et ils menèrent Jésus au souverain Sacrificateur, chez qui s'assemblèrent tous les principaux Sacrificateurs, les Anciens et les Scribes.
Acunüng Jesuh ktaiyü ngvai säiha ima ami cehpüi. Acuia ktaiyü ktung he, axüngvai he la thum jah mtheiki he ami van ngcunki he.
54 Et Pierre le suivait de loin jusque dans la cour du souverain Sacrificateur; et il était assis avec les serviteurs, et se chauffait près du feu.
Pita athuknakca üngka naw ktaiyü ngvai säiha im ngvawng mkawt cäpa Jesuh läk hngaki. Acuia xungki hea hlawnga ngaw lü mei awmei hngaki.
55 Or les principaux Sacrificateurs et tout le Consistoire cherchaient quelque témoignage contre Jésus pour le faire mourir, mais ils n'en trouvaient point.
Ktaiyü ktung he la kawngci he naw Jesuh ami mkhyühnak vaia ami kpuknak vai suiki he, cunsepi i pi am hmu u.
56 Car plusieurs disaient de faux témoignages contre lui, mais les témoignages n'étaient point suffisants.
Khyang khawjah naw hleihlaknak am ami kpuk law, cunsepi ami pyenksak he naw am jah cangsak.
57 Alors quelques-uns s'élevèrent, et portèrent de faux témoignages contre lui, disant:
Acunüng avang he ngdüi law u lü ami hleihlaknak am,
58 Nous avons ouï qu'il disait: Je détruirai ce Temple qui est fait de main et en trois jours j'en rebâtirai un autre qui ne sera point fait de main.
“Hin naw, ‘khyanga saka temple kpyeh lü, amhmüp kthum üng khyanga am saka temple ka sa be khai,’ ti se kami ngjaki ni,” ami ti.
59 Mais encore avec tout cela leurs témoignages n'étaient point suffisants.
Ami hleihlak ami pyen naw pi amimät am jah kcang na.
60 Alors le souverain Sacrificateur se levant au milieu, interrogea Jésus, disant: ne réponds-tu rien? qu'est-ce que ceux-ci témoignent contre toi?
Ktaiyü ktung säih cun ami maa ngdüi law lü Jesuh üng, “Na katnak ami ning kpuknak he hin i am pi am na jah msangki aw?” a ti.
61 Mais il se tut, et ne répondit rien. Le souverain Sacrificateur l'interrogea encore, et lui dit: es-tu le Christ, le Fils du [Dieu] béni?
Cunsepi Jesuh am khihkheh lü i pi am pyen. Acunüng ktaiyü ktung säih naw, “Nang Mesijah, Mhnama Capaa na kyaki aw?” a ti.
62 Et Jésus lui dit: Je le suis; et vous verrez le Fils de l'homme assis à la droite de la puissance [de Dieu], et venant sur les nuées du ciel.
Jesuh naw, “Ä, khyanga Capa hlüngtaiki Mhnama kpat da ngaw lü, khankhawa khawngmei üng law se nami van naw nami hmu law khai,” a ti.
63 Alors le souverain Sacrificateur déchira ses vêtements, et dit: qu'avons-nous encore affaire de témoins?
Ktaiyü ktung säih naw a suisak he jah ktek lü, “Ia saksi am hlü be ve!
64 Vous avez ouï le blasphème: que vous en semble? Alors tous le condamnèrent comme étant digne de mort.
Pamhnam a pyenksenak nami ngjak, ihawkba ni nami ngaih?” ti se. Ami van naw thi khaia ngkawih ve ami ti.
65 Et quelques-uns se mirent à cracher contre lui, et à lui couvrir le visage, et à lui donner des souffets; et ils lui disaient: prophétise; et les sergents lui donnaient des coups avec leurs verges.
Avang naw ami mci am msawh u lü, avang naw a mik hlawp u lü pung u lü, “U naw ning pungki ni?” ami ti. Ngängki he naw ami kut am ami kbeih.
66 Or comme Pierre était en bas dans la cour, une des servantes du souverain Sacrificateur vint.
Pita cun ktaiyü ngvai säiha m'ya, nghnumica mata peia a law üng, im ngvawnga k’keh lama ana awm hünki.
67 Et quand elle eut aperçu Pierre qui se chauffait, elle le regarda en face, et [lui] dit: et toi, tu étais avec Jésus le Nazarien.
Pita mei ana awmei se hmu üng tengki naw, “Nang pi Nazaret Jesuh am nani awm hü hmaih khawiki va ni mäih ja,” ti se,
68 Mais il le nia, disant: je ne le connais point, et je ne sais ce que tu dis; puis il sortit dehors au vestibule, et le coq chanta.
Pita naw, “Am ksing nawng, na pyena mawng am ksing thei veng,” tia ngcim lü kawma lama va cit se ai khawngki.
69 Et la servante l'ayant regardé encore, elle se mit à dire à ceux qui étaient là présents: celui-ci est de ces gens-là.
Acuia nghnumica naw hmu be tü lü, acunüng ngdüiki hea veia, “Hin hin acun he üngka mat ni,” ti se,
70 Mais il le nia une seconde fois. Et encore un peu après, ceux qui étaient là présents, dirent à Pierre: certainement tu es de ces gens-là, car tu es Galiléen, et ton langage s'y rapporte.
Pita ngcim be tüki. Acun käna pi acunüng ngdüiki he naw, “Acun he üngka na kya am ngcim theiki. Isetiakyaküng nang pi Kalile khyang ni,” ami ti.
71 Alors il se mit à se maudire, et à jurer, disant: je ne connais point cet homme-là dont vous parlez.
Acunüng Pita naw, “Akcang ka pyenki ni! Akcang am ka pyen üng ta Mhnam naw na ju khmu law kawm tia ng'yün veng! Nami pyena khyang kei am ksing veng,” a ti.
72 Et le coq chanta pour la seconde fois; et Pierre se ressouvint de cette parole que Jésus lui avait dite: avant que le coq ait chanté deux fois, tu me renieras trois fois. Et étant sorti il pleura.
Acun la anghngihnaka ai khawngki. Acunüng Pitaa veia Jesuh naw, “Ai nghngih vei am a khawng ham üng nang naw am ksing nawng ti lü kthum vei na ngcim khai,” a ti cun süm law be lü aktäa kyapki.

< Marc 14 >