< Marc 12 >

1 Puis il se mit à leur dire par une parabole: Quelqu'un, [dit-il], planta une vigne, et l'environna d'une haie, et il y creusa une fosse pour un pressoir, et y bâtit une tour; puis il la loua à des vignerons, et s'en alla dehors.
Adudagi Jisuna pandam piduna makhoida tambiba hourak-i, “Nupa amana anggur ingkhol ama koirammi. Madugi akoibada mahakna sambal khare, aduga anggur mahi sumnaba kom ama toure, amasung ingkhol ngaknaba awangba loutangsang amasu sare. Madudagi mahakna anggur ingkhol adu ingkhol koiba misingda sandoklamlaga atoppa lam amada chatkhre.
2 Or en la saison des raisins il envoya un serviteur aux vignerons, pour recevoir d'eux du fruit de la vigne.
Aduga mahei lokpagi matam youraklabada mahakna mahakki minai amabu ingkhol koibasing adudagi mahakki phangpham thokpa saruk lourunaba thare.
3 Mais eux le prenant, le battirent, et le renvoyèrent à vide.
Adubu ingkhol koibasing aduna minai adubu phaduna phuraga khut hangna halhankhre.
4 Il leur envoya encore un autre serviteur; et eux lui jetant des pierres, lui meurtrirent la tête, et le renvoyèrent, après l'avoir honteusement traité.
Adudagi mapu aduna atoppa minai ama amuk thare, madusu ingkhol koibasing aduna makok thugaibire aduga ikaiba piduna thina toubire.
5 Il en envoya encore un autre, lequel ils tuèrent; et plusieurs autres, desquels ils battirent les uns, et tuèrent les autres.
Amuk hanna mapu aduna atoppa minai amaga amuk tharabada makhoina mahakpu hatle. Asumna makhoina, mapu aduna tharakpa atoppa minai kayabu, kharana phubire aduga kharabuna hatle.
6 Mais ayant encore un Fils, son bien-aimé, il le leur envoya aussi pour le dernier, disant: ils respecteront mon Fils.
Aduga houjik nupa adugi thananaba leihouriba haibabu mahakki nungsijaraba machanupa aduta ngaihoure. Ikon konbada, ‘Makhoina eigi ichanupabudi ikai khumnabigani’ haina mahakna khalladuna machanupa adubu makhoigi manakta thare.
7 Mais ces vignerons dirent entre eux: c'est ici l'héritier, venez, tuons-le, et l'héritage sera nôtre.
Adubu ingkhol koibasing aduna amaga amaga hainarammi, ‘Mahak asi yumlep charani, lak-o, eikhoina mahakpu hatlasi, adu oirabadi mahakki phangpham thokpa lanthum asi eikhoigi oihouragani!’
8 L'ayant donc pris, ils le tuèrent, et le jetèrent hors de la vigne.
Adudagi makhoina mahakpu phaduna hatlaga anggur ingkholgi wangmada hundokle.
9 Que fera donc le Seigneur de la vigne? il viendra, et fera périr ces vignerons, et donnera la vigne à d'autres.
“Matamduda anggur ingkholgi mapu aduna kari tougadage? Mahakna laktuna ingkhol koibasing adubu hatkani aduga anggur ingkhol adu atoppasingda pithokkani.
10 Et n'avez-vous point lu cette Ecriture? La pierre que ceux qui bâtissaient ont rejetée, est devenue la maîtresse pierre du coin;
Nakhoina Mapugi puyada masi pakhidabra? ‘Yumsabasingna kanadre haiduna hundoklaba nung adu Oirakle khwaidagi maruoiba chithekki nung.
11 Ceci a été fait par le Seigneur, et c'est une chose merveilleuse devant nos yeux.
Mapu Ibungona masi toubire, Eikhoigi mityengda masi kayada angakpano!’”
12 Alors ils tâchèrent de le saisir, mais ils craignirent le peuple; car ils connurent qu'il avait dit cette similitude contre eux; c'est pourquoi le laissant, ils s'en allèrent.
Maduda Jihudigi luchingbasing aduna Jisubu phananaba hotnarammi, maramdi Ibungona pandam adu makhoigi maiyokta haibani haiba makhoi khanglammi. Adubu makhoina miyam adubu kiba maramna Ibungobu thadoktuna chatkhre.
13 Mais ils lui envoyèrent quelques-uns des Pharisiens et des Hérodiens, pour le surprendre dans ses discours;
Madugi matungda Jisugi waheida asoiba thiduna mahakpu phananaba Pharisee amadi Herod-ki misingdagi mi kharabu Jisugi manakta tharakle.
14 Lesquels étant venus, lui dirent: Maître, nous savons que tu es véritable, et que tu ne considères personne; car tu n'as point d'égard à l'apparence des hommes, mais tu enseignes la voie de Dieu selon la vérité; est-il permis de payer le tribut à César, ou non? le payerons-nous, ou si nous ne le payerons-nous point?
Amasung makhoina Ibungogi manakta laktuna hairak-i, “Oja, nahakna mina kari khanbage haiba karisu kiba toudana achumba adutamak ngang-i. Nahakna misak mimai yengde; adubu Tengban Mapugi lambi adu chumna tambi. Eikhoida haibiyu, Caesar-da eikhoina kanggat thiba asi eikhoigi Wayelgi maiyoktara nattraga nattabra?”
15 Mais [Jésus] connaissant leur hypocrisie, leur dit: pourquoi me tentez-vous? apportez-moi un denier, que je le voie.
Eikhoina masi makhoida thipham thokpra nattraga thoktabra? Maduda makhoigi aphasasinnaba adu Jisuna khangladuna makhoida khumlak-i, “Nakhoina eibu karigi chang yenglibano? Eingonda dinari ama puraktuna utlu.”
16 Et ils le lui présentèrent. Alors il leur dit: de qui est cette image, et cette inscription? ils lui répondirent: de César.
Makhoina madu Ibungoda purakle. Adudagi Ibungona hanglak-i, “Sel mayek asida namliba saktam amadi maming asi kanagino?” Makhoina khumlak-i, “Caesar-gini.”
17 Et Jésus répondant leur dit: rendez à César les choses qui sont à César, et à Dieu celles qui sont à Dieu; et ils en furent étonnés.
Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Phare, adu oirabadi Caesar-gi oiba aduna Caesar-da aduga Tengban Mapugi oiba aduna Mapu Ibungoda piyu.” Amasung Ibungogi paokhum aduda makhoi pumngak ngaklammi.
18 Alors les Saducéens, qui disent qu'il n'y a point de résurrection, vinrent à lui, et l'interrogèrent, disant:
Adudagi sibadagi hinggatpa haibasi leite hairiba Sadducee-sing kharana Jisugi manakta laktuna hairak-i,
19 Maître, Moïse nous a laissé par écrit: que si le frère de quelqu'un est mort, et a laissé sa femme, et n'a point laissé d'enfants, son frère prenne sa femme, et qu'il suscite lignée à son frère.
“Oja Ibungo, Moses-na eikhoigidamak yathang asi ibirammi madudi, ‘Kanagumba nupa amana macha amata thamlamdana magi nupibu thanamlaga sikhiba thoklabadi, hairiba nupa asigi charol-surol thamlamnabagidamak magi machin manaona lukhrabi asibu amuk lougadabani.’
20 Or il y avait sept frères, dont l'aîné prit une femme, et mourant ne laissa point d'enfants.
Adu oirabadi, nupa amagi machin manao taret leirammi. Adudagi mayamba ahal adu nupi thire adubu macha amata thamamdana sire.
21 Et le second la prit, et mourut, et lui aussi ne laissa point d'enfants; et le troisième tout de même.
Aduga nupi adu machin-manao anisuba aduna amuk loure adubu mahaksu macha amata thamlamdana sire. Masiga chap manana ahumsuba adudasu thokle.
22 Les sept donc la prirent, et ne laissèrent point d'enfants; la femme aussi mourut, la dernière de tous.
Asumna makhoi taretmakna nupi adubu louramlaga macha amata thamlamdana sire. Aduga ikon konbada nupi adusu sire.
23 En la résurrection donc, quand ils seront ressuscités, duquel sera-t-elle la femme? car les sept l'ont eue pour leur femme.
Houjik, hinggatpagi numit aduda makhoina amuk hougatlakpa matamda nupi asi kanagi nupi oigadage? Maramdi makhoi taretmakna nupi adubu lourammi.”
24 Et Jésus répondant leur dit: la raison pour laquelle vous tombez dans l'erreur, c'est que vous ne connaissez point les Ecritures, ni la puissance de Dieu.
Jisuna makhoida khumlak-i, “Nakhoina Mapugi puya amadi Tengban Mapugi panggal adu khangdabagi maramna nakhoibu lalhallaba nattra?
25 Car quand ils seront ressuscités des morts, ils ne prendront point de femme, et on ne leur donnera point de femmes en mariage, mais ils seront comme les Anges qui sont aux cieux.
Maramdi asibasingna amuk hougatlakpa matamduda makhoina amuk luhonglaroi aduga luhongnabagidamaktasu thajararoi adubu makhoi swargada leiba swargadutsinggumna oigani.
26 Et quant aux morts, [pour vous montrer] qu'ils ressuscitent, n'avez-vous point lu dans le Livre de Moïse, comment Dieu lui parla dans le buisson, en disant: je suis le Dieu d'Abraham, et le Dieu d'Isaac, et le Dieu de Jacob?
Aduga asibasingna hinggatpagi maramda Moses-gi lairikta yaoriba mei chakpa mongsonggi wari aduda Tengban Mapuna Moses-ta kari haikhibage haibadu nakhoi padabra? Tengban Mapuna Moses-ta hai, ‘Eidi Abraham-gi Tengban Mapu, Isaac-ki Tengban Mapu, amasung Jacob-ki Tengban Mapuni.’
27 [Or] il n'est pas le Dieu des morts, mais le Dieu des vivants. Vous êtes donc dans une grande erreur.
Mahakti asibasinggi Mapu Ibungo natte, adubu ahingbasinggi Mapu Ibungoni. Aduna nakhoi yamna lalle.”
28 Et quelqu'un des Scribes qui les avait ouïs disputer, voyant qu'il leur avait bien répondu, s'approcha de lui, et lui demanda: quel est le premier de tous les Commandements?
Wayel Yathanggi Ojasinggi maraktagi amana mapham aduda leptuna makhoina khannariba adu taduna leirammi. Aduga Jisuna saducee-singda phajana paokhumkhibadu mahakna taraduna Ibungoda hanglak-i, “Mapu Ibungogi yathangsinggi maraktagi karamba yathangna khwaidagi athoibano?”
29 Et Jésus lui répondit: le premier de tous les Commandements est: écoute Israël, le Seigneur notre Dieu est le seul Seigneur;
Jisuna khumlak-i, “Khwaidagi athoiba Mapu Ibungogi yathangdu asini, ‘Tao, he Israel, eikhoigi Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-di amakhakta ngairaba MAPU IBUNGO-ni.
30 Et tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout ton cœur, de toute ton âme, de toute ta pensée, et de toute ta force. C'est là le premier Commandement.
Nahakna nahakki Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-bu nahakki thamoi apumba, thawai apumba, pukning apumba amadi panggal apumba yaona nungsigadabani.’
31 Et le second, qui est semblable au premier, est celui-ci: tu aimeras ton prochain comme toi-même. Il n'y a point d'autre Commandement plus grand que ceux-ci.
Aduga anisuba athoiba yathang aduna asini, ‘Nahakna nahakki yumlon-keironnabasingbu nasamakkum nungsigadabani.’ Mapu Ibungogi yathang ani asidagi henba athoiba yathang atoppa ama leitre.”
32 Et le Scribe lui dit: Maître, tu as bien dit selon la vérité, qu'il y a un seul Dieu, et qu'il n'y en a point d'autre que lui;
Wayel Yathanggi Oja aduna Jisuda hairak-i, “Ningthijana khumbire, Oja! Nahakna haibagumna masi achumbani, Mahakkhaktana Mapu Ibungoni, aduga mahak nattana atei atoppa amata leite.
33 Et que de l'aimer de tout son cœur, de toute son intelligence, de toute son âme, et de toute sa force; et d'aimer son prochain comme soi-même, c'est plus que tous les holocaustes et les sacrifices.
Aduga Mapu Ibungobu thammoi apumba, pukning apumba amadi panggal apumba yaona amasung yumlon-keironabasingbu masamakkum nungsigadabani. Masigi yathang ani asi inbana meida thaduna katpa iratpot amadi atei iratpotsingdagi henna maru-oi.”
34 Et Jésus voyant que [ce Scribe] avait répondu prudemment, lui dit: tu n'es pas loin du Royaume de Dieu. Et personne n'osait plus l'interroger.
Mahakna wakhan tana paokhum pirakpadu urabada Jisuna mangonda hairak-i, “Nahak Mapu Ibungogi leibak adudagi laptre.” Masigi matungda kana amatana Jisuda atei wahang ama amuk hangnabagi thouna leikhidre.
35 Et comme Jésus enseignait dans le Temple, il prit la parole, et il dit: comment disent les Scribes que le Christ est le Fils de David?
Adudagi Jisuna Mapugi Sanglen-gi manggolda tambiringeida makhoida wahang ama hanglak-i, “Christta adu David-ki machanupani haina Wayel Yathanggi Ojasingna matou karamna hairibano?
36 Car David lui-même a dit par le Saint-Esprit: le Seigneur a dit à mon Seigneur: assieds-toi à ma droite, jusqu'a ce que j'aie mis tes ennemis pour le marchepied de tes pieds.
Maramdi Thawai Asengbagi mapanna David masamakna haikhi, ‘MAPU IBUNGO-na eigi Mapu Ibungoda hai, Phammu, eigi yetthangbada nahakna, Thamdriphaoba eina nahakki yeknabasingbu, nanggi nakhong makhada.’
37 Puis donc que David lui-même l'appelle [son] Seigneur, comment est-il son fils? Et de grandes troupes prenaient plaisir à l'entendre.
David masamakna phaoba mangonda ‘Mapu Ibungo’ haina kourabadi Christta adu David-ki machanupa kamdouna oiribano?” Yamlaba miyam aduna Ibungogi wa adu haraona tarammi.
38 Il leur disait aussi en les enseignant: donnez vous garde des Scribes, qui prennent plaisir à se promener en robes longues, et [qui aiment] les salutations dans les marchés.
Aduga Jisuna makhoibu tambiraduna hairak-i, “Wayel Yathanggi Ojasing adudagi cheksillu. Makhoina achonba phi settuna koina chatpa amadi keithelnachingba miyam tinba maphamda misingna makhoibu ikai khumnabaga loinana koubirakpa adu pammi.
39 Et les premiers sièges dans les Synagogues, et les premières places dans les festins;
Aduga Jihudisinggi tinnapham sanglen synagogue-singda akhannaba phamphamda phamba amadi chakkhangphamda ikaikhumnaba misinggi phamphamda phamba makhoina pammi.
40 Qui dévorent entièrement les maisons des veuves, même sous le prétexte de faire de longues prières. Ils en recevront une plus grande condamnation.
Makhoina lukhrabisingdagi khudongchaba louduna mayum-makei mulli, aduga misingna unanaba tousinaduna Mapu Ibungoda haijaba adu sangna haijei. Asigumba mising asina henna kanba cheirak phanggani.”
41 Et Jésus étant assis vis-à-vis du tronc prenait garde comment le peuple mettait de l'argent au tronc.
Adudagi Jisuna Mapugi Sanglengi sel katpham manakta phamduna miyam aduna sel katchaba adu yenglammi. Inakkhunba mi kaya amadi sel yamna yamna katlammi;
42 Et plusieurs riches y mettaient beaucoup; et une pauvre veuve vint, qui y mit deux petites pièces, qui font la quatrième partie d'un sou.
aduga lairabi lukhrabi amasu laktuna apikpa korigi selmayek ani katlare.
43 Et [Jésus] ayant appelé ses Disciples, il leur dit: en vérité je vous dis, que cette pauvre veuve a plus mis au tronc que tous ceux qui y ont mis.
Adudagi Ibungona magi tung-inbasingbu manakta kousilladuna hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, lairabi lukhrabi asina atei pumnamaktagi khwaidagi henna sel katchare.
44 Car tous y ont mis de leur superflu; mais celle-ci y a mis de son indigence tout ce qu'elle avait, toute sa subsistance.
Maramdi ateising asina makhoigi marangkaiba lan-geidagi saruk khara katle; adubu nupi asinadi lairajarabasu mahakki leijaba pumnamak, haibadi mahakki hingbada changliba areiba pumba katchare.”

< Marc 12 >