< Luc 1 >
1 Parce que plusieurs se sont appliqués à mettre par ordre un récit des choses qui ont été pleinement certifiées entre nous;
Mtuwa Teufili. Wantu wavua wajeriti kulemba vitwatira vyavitendikiti pakati pa twenga.
2 Comme nous les ont donné à connaître ceux qui les ont vues eux-mêmes dès le commencement, et qui ont été les Ministres de la parole.
Walembiti ntambu yawatugambiriti vilii vyawaviwoniti kwa masu gawu kwanjira pavyanjiti, na walii yawabweriti Shisoweru Shiwagira.
3 Il m'a aussi semblé bon, après avoir examiné exactement toutes choses depuis le commencement jusques à la fin, très-excellent Théophile, de t'en écrire par ordre;
Su mkulu Teufili, toziya nuvigendiriti weri vitwatira vyoseri avi kwanjira pavyanjiti, mona ifaa na neni nukulemberi weri ntambu yayirawiriti.
4 Afin que tu connaisses la certitude des choses dont tu as été informé.
Ntenda hangu, su na gwenga gupati kuvimana nakaka toziya ya vitwatira avi vyanukufunditi.
5 Au temps d'Hérode Roi de Judée, il y avait un certain Sacrificateur nommé Zacharie, du rang d'Abia; et sa femme [était] des filles d'Aaron, et son nom était Elisabeth.
Shipindi sha Herodi mfalumi gwa Yudeya, kuweriti na mkulu gwa numba ya Mlungu litawu lyakuwi wamshema Zakariya, yakaweriti gwa shipinga sha watambika sha Abiya. Mdala gwakuwi litawu lyakuwi wamshema Elizabeti nayomberi kaweriti gwa shiyiwuku sha mtambika Aruni.
6 Et ils étaient tous deux justes devant Dieu, marchant dans tous les commandements, et dans [toutes] les ordonnances du Seigneur, sans reproche.
Na woseri wawili waweriti wantu wa matendu gaherepa kulongolu kwa Mlungu, walikala pawagajimira malagaliru goseri ga Mtuwa.
7 Et ils n'avaient point d'enfants, à cause qu'Elisabeth était stérile; et qu'ils étaient fort avancés en âge.
Kumbiti weriti wahera nonu, toziya Elizabeti kaweriti mpendi, vinu woseri wawili waweriti wagogolu.
8 Or il arriva que comme Zacharie exerçait la sacrificature devant le Seigneur, à son tour;
Lishaka limu Zakariya kaweriti kankutenda lihengu lyakuwi lya utambika Mnumba nkulu ya Mlungu, toziya shiweriti shipindi shakuwi sha kutambika.
9 Selon la coutume d'exercer la sacrificature, le sort lui échut d'offrir le parfum et d'entrer [pour cet effet] dans le Temple du Seigneur.
Kulawirana na vitiba vya watambika, Zakariya kasyagulitwi kwa kugalambuziya simbi kwingira Mnumba nkulu ya Mlungu su katumiziyi ubani.
10 Et toute la multitude du peuple était dehors en prières, à l'heure qu'on offrait le parfum.
Shipindi Zakariya pakaweriti kankutumiziya ubani, lipinga lya wantu waweriti walivaga pamuhera kunja wankumluwa Mlungu.
11 Et l'Ange du Seigneur lui apparut, se tenant au côté droit de l'autel du parfum.
Ntumintumi gwa kumpindi gwa Mtuwa kamlawiriti Zakariya, kagolokiti uwega wa kumliwu pashitalawanda sha kutambikira ubani.
12 Et Zacharie fut troublé quand il le vit, et il fut saisi de crainte.
Zakariya pakamwoniti, kalilimuka, kaweriti na lyoga.
13 Mais l'Ange lui dit: Zacharie, ne crains point; car ta prière est exaucée, et Elisabeth ta femme enfantera un fils, et tu appelleras son nom Jean.
Kumbiti ntumintumi gwa kumpindi kamgambiriti, “Nagutira Zakariya! Mlungu kapikanira kala kuluwa kwaku. Mdala gwaku Elizabeti hakakuleleri mwana mpalu. Na mwana ayu litawu lyakuwi gumshemi Yohani.
14 Et tu en auras une grande joie, et plusieurs se réjouiront de sa naissance.
Yomberi hakaweri nemeru na nemeleru kwaku, wantu wavuwa hawaweri na nemeleru kwa kwiwuka kwakuwi.
15 Car il sera grand devant le Seigneur, et il ne boira ni vin ni cervoise; et il sera rempli du Saint-Esprit dès le ventre de sa mère.
Yomberi hakaweri mkulu pamasu pa Mtuwa, hakalandi ndiri divayi ama ujimbi, yomberi hakamemi Rohu Mnanagala kwanjira mumtima mwa mawu gwakuwi.
16 Et il convertira plusieurs des enfants d'Israël au Seigneur leur Dieu.
Hakawatendi wantu wavuwa wa Israeli wamuwuyiri Mtuwa Mlungu gwawu.
17 Car il ira devant lui animé de l'esprit et de la vertu d'Elie, afin qu'il ramène les cœurs des pères dans les enfants, et les rebelles à la prudence des justes, pour préparer au Seigneur un peuple bien disposé.
Yomberi hakamlongoleri Mtuwa, hakaweri na makakala pamuhera na uwezu ntambu yakaweriti Eliya mbuyi gwa Mlungu. Hakawajegi kayi pamuhera wana na watati, hakawawuziyi wantu yawamjimira ndiri Mlungu kuwera na maholu ga wantu yawamfiriziya Mlungu na kumtandira Mtuwa wantu yawasyagulitwi.”
18 Alors Zacharie dit à l'Ange: comment connaîtrai-je cela? car je suis vieux, et ma femme est fort âgée.
Zakariya kamkosiya ntumintumi gwa kumpindi, “Hanuvimani hashi shisoweru ashi? Toziya neni pamuhera na mdala gwangu twawagogolu.”
19 Et l'Ange répondant lui dit: Je suis Gabriel qui me tiens devant Dieu, et qui ai été envoyé pour te parler, et pour t'annoncer ces bonnes nouvelles.
Ntumintumi gwa kumpindi kamwankula, “Neni Gaburieli yangoloka kulongolu kwa Mlungu, ndo kantuma ntakuli na gwenga na kukugambira shisoweru ashi shiwagira.
20 Et voici, tu seras sans parler, et tu ne pourras point parler jusqu'au jour que ces choses arriveront; parce que tu n'as point cru à mes paroles qui s'accompliront en leur temps.
Vinu guloli! Toziya gujimira ndiri shisoweru shangu, ashi hashitendeki kwa shipindi shakuwi, vinu haguweri bubu, haguwezi ndiri kutakula mpaka lishaka lilii pashilawira shisoweru ashi.”
21 Or le peuple attendait Zacharie, et on s'étonnait de ce qu'il tardait tant dans le Temple.
Lipinga lya wantu liweriti lyankumuhepera Zakariya na walikangasha kwa kukawa kwakuwi mulii Mnumba nkulu ya Mlungu.
22 Mais quand il fut sorti, il ne pouvait pas leur parler, et ils connurent qu'il avait vu quelque vision dans le Temple; Car il le leur donnait à entendre par des signes; et il demeura muet.
Pakalawiti kasinditi kutakula nawomberi, nayomberi kendereyiti kuwalanguziya kwa mawoku hera, nawomberi wavimaniti kuwera kawoniti shintu Mnumba nkulu ya Mlungu.
23 Et il arriva que quand les jours de son ministère furent achevés, il retourna en sa maison.
Pashiperiti kala shipindi shakuwi sha kutenda lihengu Mnumba nkulu ya Mlungu, kagenditi ukaya kwakuwi.
24 Et après ces jours-là, Elisabeth sa femme conçut, et elle se cacha l'espace de cinq mois, en disant:
Pa mashaka galii mdala gwakuwi Elizabeti kawera na yinda, kalikaliti mnumba kwa myezi muhanu,
25 Certes, le Seigneur en a agi avec moi ainsi aux jours qu'il m'a regardée pour ôter mon opprobre d'entre les hommes.
kalitakuliti, “Vinu Mtuwa kamonera lusungu kwa kumusilira soni zyangu kulongolu kwa wantu.”
26 Or au sixième mois, l'Ange Gabriel fut envoyé de Dieu dans une ville de Galilée, appelée Nazareth;
Yinda ya Elizabeti pasokiti myezi sita, Mlungu kamtumiti Gaburieli ntumintumi gwa kumpindi kagendi mpaka Galilaya, lushi lwa Nazareti.
27 Vers une Vierge fiancée à un homme nommé Joseph, qui était de la maison de David; et le nom de la Vierge était Marie.
Kaweriti na shisoweru kwa muhinga bikira yakahetitwi na muntu yawamshema Yosefu, gwa shiyiwuku sha Dawudi, litawu lyakuwi ayu bikira ndo Mariya.
28 Et l'Ange étant entré dans le lieu où elle était, lui dit: je te salue, [ô toi qui es] reçue en grâce; le Seigneur est avec toi; tu es bénie entre les femmes.
Ntumintumi gwa kumpindi kamwiziriti Mariya na kumulamusiya, “Gwakashina? Ponga iweri pamuhera na gwenga! Mtuwa kapamuhera na gwenga, kakupanana upendelewu.”
29 Et quand elle l'eut vu, elle fut fort troublée à cause de ses paroles; et elle considérait en elle-même quelle était cette salutation.
Mariya kalisheliti nentu, toziya ya shisoweru sha ntumintumi gwa kumpindi, kaliholiti mumoyu pakalikosiya, “Kulamusiya aku kwana mana gaa?”
30 Et l'Ange lui dit: Marie, ne crains point; car tu as trouvé grâce devant Dieu.
Ntumintumi gwa kumpindi kamgambiriti Mariya, “Nagutira Mariya, Mlungu kakupapanana manemu.
31 Et voici, tu concevras en ton ventre, et tu enfanteras un fils, et tu appelleras son nom JESUS.
Guloli, haguweri na yinda na kwiwula mwana mpalu na litawu lyakuwi hagumshemi Yesu.
32 Il sera grand, et sera appelé le Fils du Souverain, et le Seigneur Dieu lui donnera le trône de David son père.
Ayu hakaweri mkulu, hawamshemi mwana gwa Mlungu na Mtuwa Mlungu hakampanani shibanta sha ufalumi sha Dawudi mbuyi gwakuwi.
33 Et il régnera sur la maison de Jacob éternellement, et il n'y aura point de fin à son règne. (aiōn )
Hakakolimlima lukolu lwa Yakobu mashaka goseri na ufalumi wakuwi hapeni uweri na upeleru.” (aiōn )
34 Alors Marie dit à l'Ange: comment arrivera ceci, vu que je ne connais point d'homme?
Mariya kamgambiriti ntumintumi gwa kumpindi, “Neni haneliwoni na mpalu! Hashiweri ashi shisoweru ashi?”
35 Et l'Ange répondant lui dit: le Saint-Esprit surviendra en toi, et la vertu du Souverain t'enombrera; c'est pourquoi ce qui naîtra [de toi] Saint, sera appelé le Fils de Dieu.
Ntumintumi gwa kumpindi kamuwankula, “Rohu Mnanagala hakizi kwaku na makakala ga Mlungu hagakwizili. Toziya ayi mwana hakiwukili hakaweri mnanagala, hakashemwi Mwana gwa Mlungu.
36 Et voici, Elizabeth, ta cousine, a aussi conçu un fils en sa vieillesse; et c'est ici le sixième mois de la grossesse de celle qui était appelée stérile.
Gumuholi mlongu gwaku Elizabeti, yomberi yawamshemiti mpendi kumbiti hakaleri mwana mpalu muugogolu wakuwi na mwezi agu ndo mwezi gwa sita kwa yinda yakuwi.
37 Car rien ne sera impossible à Dieu.
Toziya kwahera shintu shashikamala kwa Mlungu.”
38 Et Marie dit: voici la servante du Seigneur; qu'il me soit fait selon ta parole! Et l'Ange se retira d'avec elle.
Mariya katakula, “Neni na ntumintumi gwa Mtuwa! Iweri kwa neni ntambu ya gulongiti.” Ntumintumi gwa kumpindi kawukiti na kugenda zakuwi.
39 Or en ces jours-là Marie se leva, et s'en alla en hâte au pays des montagnes dans une ville de Juda.
Mashaka galii Mariya kawukiti kagenditi mpaka isi ya mulugongu lwa Yudeya.
40 Et elle entra dans la maison de Zacharie, et salua Elisabeth.
Aku kingiriti mnumba mwa Zakariya na kamlamsiyiti Elizabeti.
41 Et il arriva qu'aussitôt qu'Elisabeth eut entendu la salutation de Marie, le petit enfant tressaillit en son ventre, et Elisabeth fut remplie du Saint-Esprit.
Elizabeti pakapikaniriti ntambu Mariya yakamlamsiyiti, nonu kadunkula mumtima mwakuwi. Elizabeti kamemiti Rohu Mnanagala,
42 Et elle s'écria à haute voix, et dit: tu es bénie entre les femmes, et béni [est] le fruit de ton ventre.
Elizabeti kalonga, “Gutekelerwa gwenga pakati pa wadala woseri na katekelerwi mwana hakiwukili mumtima mwaku.
43 Et d'où me vient ceci, que la mère de mon Seigneur vienne vers moi?
Neni na gaa ata mawu gwa Mtuwa gwangu kanizili neni?
44 Car voici, dès que la voix de ta salutation est parvenue à mes oreilles, le petit enfant a tressailli de joie en mon ventre.
Nakugambira, palaa pampikaniriti ntambu yagunamusiyiti, nonu kadunkula kwa kunemelera mumtima mwangu.
45 Or bienheureuse est celle qui a cru: car les choses qui lui ont été dites par le Seigneur, auront [leur] accomplissement.
Mbaka gwenga toziya gujimira kuwera havitendeki vitwatira vyakakugambiriti Mtuwa.”
46 Alors Marie dit: Mon âme magnifie le Seigneur;
Mariya kalonga, “Moyu gwangu gumkwisa Mtuwa,
47 Et mon esprit s'est égayé en Dieu, qui est mon Sauveur.
Na rohu yangu yankunemelera, Toziya Mlungu ndo Mlopoziya gwangu.
48 Car il a regardé la bassesse de sa servante; voici, certes désormais tous les âges me diront bienheureuse.
Toziya kamonera lusungu neni ntumintumi gwakuwi. Kwanjira vinu wantu woseri hawalongi Mlungu kantekelera,
49 Car le Puissant m'a fait de grandes choses, et son Nom est Saint.
Toziya ya shintu shikulu shakantendera Mlungu. Litawu lyakuwi linanagala.
50 Et sa miséricorde est de génération en génération en faveur de ceux qui le craignent.
Kawalanguziya lusungu lwakuwi Kwa walii yawampanana ligoya kwa shiyiwuku na shiyiwuku.
51 Il a puissamment opéré par son bras; il a dissipé les desseins que les orgueilleux formaient dans leurs cœurs.
Katenda vitwatira vikulu kwa liwoku lyakuwi, Kawapalasiya yawawera na msindu pamuhera na mipangu ya myoyu yawu.
52 Il a renversé de dessus leurs trônes les puissants, et il a élevé les petits.
Kawasulusiya yawawera na likakala mu ukolamlima wawu, Na kawakweniziya wananagala.
53 Il a rempli de biens ceux qui avaient faim; il a renvoyé les riches vides.
Yawawera na njala kawayikutiziya vintu viherepa, Na walunda kawawusiya mawoku hera.
54 Il a pris en sa protection Israël, son serviteur, pour se souvenir de sa miséricorde;
Katenda shakatakuliti kwa wambuyi wetu wagona, Kiza kumtanga Israeli ntumintumi gwakuwi.
55 ( Selon qu'il [en] a parlé à nos pères, [savoir] à Abraham et à sa postérité) à jamais. (aiōn )
Ntambu vyakawagambiriti wambuyi wetu, Aburahamu na wiwuka wakuwi mashaka goseri!” (aiōn )
56 Et Marie demeura avec elle environ trois mois, puis elle s'en retourna en sa maison.
Mariya kalikaliti pamuhera na Elizabeti kwa shipindi sha myezi mitatu, shakapanu kawuyiti ukaya kwakuwi.
57 Or le terme d'Elisabeth fut accompli pour accoucher; et elle mit au monde un fils.
Shipindi sha Elizabeti kwiwura shisokiti, kiwuliti mwana mpalu.
58 Et ses voisins, et ses parents ayant appris que le Seigneur avait fait éclater sa miséricorde envers elle, s'en réjouissaient avec elle.
Wantu wapakwegera wakuwi na walongu wakuwi pawapikaniriti visoweru viherepa vya kulikangasha Mtuwa vyakavitenditi kwa Elizabeti, womberi wanemeleriti pamuhera na yomberi.
59 Et il arriva qu'au huitième jour ils vinrent pour circoncire le petit enfant, et ils l'appelaient Zacharie, du nom de son père.
Palipititi lijuwa limu, womberi wiziti kumwingiziya jandu mwana, wafira kumpanana litawu lya tati gwakuwi, Zakariya.
60 Mais sa mère prit la parole, et dit: Non, mais il sera nommé Jean.
Kumbiti mawu gwakuwi kalonga, “Hangu ndiri! Litawu lyakuwi hawamshemi Yohani.”
61 Et ils lui dirent: il n'y a personne en ta parenté qui soit appelé de ce nom.
Wamgambira, “Kwehera muntu muwalongu waku yawamshema litawu ali!”
62 Alors ils firent signe à son père, qu'il déclarât comment il voulait qu'il fût nommé.
Wamlanguziyiti langaliru tati gwakuwi, wavimana ntambu hakamshemi.
63 Et [Zacharie] ayant demandé des tablettes, écrivit: Jean est son nom; et tous en furent étonnés.
Zakariya kaluwiti shibawu na kalemba hangu, “Litawu lyakuwi ndo Yohani.” Kila muntu kalikangasha.
64 Et à l'instant sa bouche fut ouverte, et sa langue [déliée], tellement qu'il parlait en louant Dieu.
Pala palii Zakariya kanjiti kayi kutakula, kanjiti kumkwisa Mlungu.
65 Et tous ses voisins en furent saisis de crainte; et toutes ces choses furent divulguées dans tout le pays des montagnes de Judée.
Lyoga lyayingiriti woseri yawalikaliti pakwegera nayomberi na visoweru avi vyoseri vyeniyiti muisi yoseri ya mulugongu mwa Yudeya.
66 Et tous ceux qui les entendirent les mirent en leur cœur, disant: que sera-ce de ce petit enfant? et la main du Seigneur était avec lui.
Woseri yawapikaniriti vitwatira avi, waliholiti mumyoyu mwawu pawalonga, “Mwana ayu hakaweri gwa ntambu gaa?” Toziya nakaka makakala ga Mtuwa hagaweri pamuhera nayomberi.
67 Alors Zacharie son père fut rempli du Saint-Esprit, et il prophétisa, disant:
Zakariya, tati gwa Yohani kamemiziwiti Rohu Mnanagala, katungiti shisoweru shiwagira sha Mlungu.
68 Béni soit le Seigneur, le Dieu d'Israël, de ce qu'il a visité et délivré son peuple;
Tumkwisi Mtuwa, Mlungu gwa Israeli! Kiza kuwatanga wantu wakuwi na kuwakombola.
69 Et de ce qu'il nous a suscité un puissant Sauveur dans la maison de David, son serviteur.
Katupanana mlopoziya mkulu Mushiyiwuku sha Dawudi ntumintumi gwakuwi.
70 Selon ce qu'il avait dit par la bouche de ses saints Prophètes, qui ont été de tout temps; (aiōn )
Gambira ntambu yakawagambiriti wambuyi wa Mlungu wananagala kwanjira kwanja. (aiōn )
71 [Que] nous serions sauvés [de la main] de nos ennemis, et de la main de tous ceux qui nous haïssent;
Hakatulopoziyi kulawa mumawoku mwa wangondu wetu na kutulaviya kulawa mumakakala mwa woseri yawatufira ndiri.
72 Pour exercer sa miséricorde envers nos pères, et pour avoir mémoire de sa sainte alliance;
Kalongiti hakawawoneri lusungu wambuyi wetu, na kulihola lipatanu lyakuwi linanagala.
73 [Qui est] le serment qu'il a fait à Abraham notre père;
Kulirapa kwakamlapiriti Aburahamu mbuyi gwetu,
74 [Savoir], qu'il nous accorderait, qu'étant délivrés de la main de nos ennemis, nous le servirions sans crainte.
kuwera hakatutangi twenga tulopoziwi kulawa kwa wangondu wetu. Katugambira tumtenderi Mlungu pota na lyoga,
75 En sainteté et en justice devant lui, tous les jours de notre vie.
tuweri wananagala yatumfiriziya Mlungu mashaka goseri ga makaliru getu.
76 Et toi, petit enfant, tu seras appelé le Prophète du Souverain; car tu iras devant la face du Seigneur, pour préparer ses voies;
“Na gwenga mwana gwangu, hawakushemi mbuyi gwa Mlungu kakumpindi nentu. Toziya hagumlongoleri Mtuwa kumnyawila njira yakuwi,
77 Et pour donner la connaissance du salut à son peuple, dans la rémission de leurs péchés;
haguwagambiri wantu wakuwi kuwera hawalopoziwi kwa kuwawusilira vidoda vyawu.
78 Par les entrailles de la miséricorde de notre Dieu, desquelles l'Orient d'en haut nous a visités.
Mlungu gwetu mnanagala na yakawera na lusungu. Hakatulavilili gulangala gwa ulopoziya kulawa kumpindi,
79 Afin de reluire à ceux qui sont assis dans les ténèbres et dans l'ombre de la mort, et pour conduire nos pas dans le chemin de la paix.
na kawalangazira woseri yawalikala muluwindu lwa kuhowa, na kuwalonguziya magulu getu munjira ya ponga.”
80 Et le petit enfant croissait, et se fortifiait en esprit; et il fut dans les déserts jusqu'au jour qu'il devait être manifesté à Israël.
Mwana kendereyiti kukula nshimba na kuwera na makakala murohu. Kalikaliti kushiwala mpaka lishaka lya kuliranguziya mweni kwa wantu wa Israeli.