< Luc 4 >
1 Or Jésus étant rempli du Saint-Esprit s'en retourna de devers le Jourdain, et fut mené par la vertu de l'Esprit au désert.
Nojinaq ri Jesús che ri Uxlabꞌixel upetik chuchiꞌ ri nimaꞌ Jordán, xkꞌam bꞌik rumal ri Uxlabꞌixel pa ri katzꞌinow ulew.
2 Et il fut tenté du diable quarante jours, et ne mangea rien du tout durant ces jours-là, mais après qu'ils furent passés, finalement il eut faim.
Xkꞌojiꞌ chilaꞌ kawinaq qꞌij, sibꞌalaj kanumik rumal cher man woꞌqinaq taj, xtaqchiꞌx kꞌu che mak rumal ri Itzel.
3 Et le diable lui dit: si tu es le Fils de Dieu, dis à cette pierre qu'elle devienne du pain.
Ri itzel xubꞌij che ri Jesús: We qas at ukꞌojol ri Dios, chabꞌij chi kubꞌan kaxlan wa we jun abꞌaj riꞌ.
4 Et Jésus lui répondit, en disant: il est écrit: que l'homme ne vivra pas seulement de pain, mais de toute parole de Dieu.
Ri Jesús xubꞌij che: Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Man xwi ta ri kaxlan wa kakꞌasbꞌan ri winaq.
5 Alors le diable l'emmena sur une haute montagne, et lui montra en un moment de temps tous les Royaumes du monde.
Te kꞌu riꞌ ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús kꞌa puꞌwiꞌ jun nimalaj juyubꞌ, aninaq xukꞌut choch ronojel ri tinimit rech ri uwachulew.
6 Et le diable lui dit: je te donnerai toute cette puissance et leur gloire; car elle m'a été donnée, et je la donne à qui je veux.
Xubꞌij che: Kinya ri juluwem xuqujeꞌ ri kwinem pa aqꞌabꞌ pa kiwiꞌ ronojel taq le tinimit leꞌ, rumal cher e we in kinya kꞌu na che ri winaq ri kawaj in kinya wi.
7 Si tu veux donc te prosterner devant moi, tout sera tien.
Ronojel waꞌ kinya chawe, we katxukiꞌk chinuwach kinaqꞌijilaꞌj.
8 Mais Jésus répondant, lui dit: va arrière de moi, satan; car il est écrit: tu adoreras le Seigneur ton Dieu, et tu le serviras lui seul.
Ri Jesús xubꞌij che: Kubꞌij ri tzꞌibꞌatalik chaqꞌijilaꞌj ri awajaw ri aDios, xaq xwi areꞌ chapatanij.
9 Il l'amena aussi à Jérusalem, et le mit sur la balustrade du Temple, et lui dit: si tu es le Fils de Dieu, jette-toi d'ici en bas.
Ri Itzel xukꞌam bꞌik ri Jesús pa ri tinimit Jerusalén, xutakꞌabꞌa puꞌwiꞌ ri Templo, xubꞌij che: We qas at ralkꞌwaꞌl ri Dios, chakꞌyaqa bꞌik awibꞌ pa ri ulew.
10 Car il est écrit qu'il ordonnera à ses Anges de te conserver!
Rumal chi ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Areꞌ kuꞌtaq ri angelibꞌ chatoꞌik xuqujeꞌ che achajixik.
11 Et qu'ils te porteront en leurs mains, de peur que tu ne heurtes ton pied contre quelque pierre.
Xuqujeꞌ katkitelej rukꞌ ri kiqꞌabꞌ rech man katopij ta ri awaqan cho ri abꞌaj.
12 Mais Jésus répondant, lui dit: il a été dit: tu ne tenteras point le Seigneur ton Dieu.
Ri Jesús xubꞌij che: Ri tzꞌibꞌatalik kubꞌij: Man kakoj ta kꞌaꞌmabꞌal pa ubꞌe ri awajaw, ri aDios.
13 Et quand toute la tentation fut finie, le diable se retira d'avec lui; pour un temps.
Are xtoꞌtaj ri Itzel che utaqchiꞌxik ri Jesús che mak, xel bꞌik rukꞌ, kꞌa te katzalij chi loq jun qꞌijal.
14 Et Jésus retourna en Galilée par la vertu de l'Esprit, et sa renommée se répandit par tout le pays d'alentour.
Xtzalij kꞌu ri Jesús pa Galilea, nojinaq che ri ukwinem ri Uxlabꞌixel. Aninaq xtzijox rij kumal ri winaq aꞌj chilaꞌ.
15 Car il enseignait dans leurs Synagogues, et était honoré de tous.
Amaqꞌel xuya kꞌutuꞌn pa jaljoj taq Sinagoga, konojel kꞌu ri winaq xkiya uqꞌij.
16 Et il vint à Nazareth, où il avait été nourri, et entra dans la Synagogue le jour du Sabbat, selon sa coutume; puis il se leva pour lire.
Are xopan ri Jesús pa ri tinimit Nazaret, pa ri leꞌaj ri xkꞌiy wi, pa ri qꞌij rech uxlanem. Xok bꞌik pa ri Sinagoga, jetaq ri naqꞌatal che, xtakꞌiꞌ kꞌu chusikꞌixik ri wuj.
17 Et on lui donna le Livre du Prophète Esaïe, et quand il eut déployé le Livre, il trouva le passage où il est écrit:
Xkiya kꞌu che ri wuj ri xutzꞌibꞌaj ri qꞌalajisal utzij ri Dios Isaías. Ri Jesús are xusol ri wuj xuriq ri tzꞌibꞌatal wi we tzij riꞌ:
18 L'Esprit du Seigneur est sur moi, parce qu'il m'a oint; il m'a envoyé pour évangéliser aux pauvres; pour guérir ceux qui ont le cœur froissé.
Ri Loqꞌalaj Uxlabꞌixel rech ri Dios kꞌo pa nuwiꞌ, rumal cher inuchaꞌom chukꞌamik bꞌik utz laj tzij chike ri e mebꞌa, inutaqom loq chuqꞌalajisaxik ri kitzoqopitajik ri e tzꞌapitalik xuqujeꞌ ri e jatꞌitalik ketzoqopitaj na. Xuqujeꞌ chujaqik ri kibꞌoqꞌoch ri e moyabꞌ.
19 Pour publier aux captifs la délivrance, et aux aveugles le recouvrement de la vue; pour mettre en liberté ceux qui sont foulés; et pour publier l'an agréable du Seigneur.
Xuqujeꞌ chutzijoxik chi xopan ri qꞌotaj rech ri utoqꞌobꞌ ri Dios.
20 Puis ayant ployé le Livre, et l'ayant rendu au Ministre, il s'assit; et les yeux de tous ceux qui étaient dans la Synagogue étaient arrêtés sur lui.
Are xtoꞌtaj chusikꞌixik ri wuj, xubꞌot chi kanoq, xutzalij che ri tobꞌanel, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk. Konojel winaq ri e kꞌo pa ri Sinagoga ko xkikaꞌyej.
21 Alors il commença à leur dire: aujourd'hui cette Ecriture est accomplie, vous l'entendant.
Xuchapleꞌj kꞌu tzijonem ri Jesús kukꞌ, xubꞌij: Kamik xkꞌulmataj we tzꞌibꞌatalik riꞌ chiꞌwach.
22 Et tous lui rendaient témoignage, et s'étonnaient des paroles [pleines] de grâce qui sortaient de sa bouche; et ils disaient: celui-ci n'est-il pas le Fils de Joseph?
Konojel ri winaq utz kakibꞌan chutzijoxik ri Jesús, xuqujeꞌ sibꞌalaj kemayijan che ri mayijabꞌal taq tzij ri kubꞌij. Kakitatabꞌela chibꞌil kibꞌ: ¿La man are waꞌ ri ukꞌojol ri José?
23 Et il leur dit: assurément vous me direz ce proverbe: médecin, guéris-toi toi-même; et fais ici dans ton pays toutes les choses que nous avons ouï dire que tu as faites à Capernaüm.
Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike: Kibꞌij wa chwe ri jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj: “Ajkun, chakunaj awibꞌ.” Chabꞌana ri mayijabꞌal taq jastaq waral jacha pa ri xabꞌan pa ri tinimit Capernaúm.
24 Mais il leur dit: en vérité je vous dis qu'aucun Prophète n'est [bien] reçu dans son pays.
Xuqujeꞌ xubꞌij chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi man nim ta kilik jun qꞌalajisanel pa ri utinimit.
25 Et certes je vous dis qu'il y avait plusieurs veuves en Israël, du temps d'Elie, lorsque le ciel fut fermé trois ans et six mois; de sorte qu'il y eut une grande famine par tout le pays.
Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe chi e kꞌi malkaꞌnibꞌ riꞌ xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Israel pa taq ri uqꞌij ri qꞌalajisal rech ri utzij ri Dios Elías, che riꞌ are man xubꞌan ta jabꞌ. Oxibꞌ junabꞌ rukꞌ nikꞌaj, xkꞌojiꞌ kꞌu nimalaj wiꞌjal pa ronojel ri uwachulew pa taq ri qꞌij riꞌ.
26 Et toutefois Elie ne fut envoyé vers aucune d'elles, mais seulement vers une femme veuve dans Sarepta de Sidon.
Man xtaq ta kꞌu bꞌik ri Elías kukꞌ ri malkaꞌnibꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit xane rukꞌ ri jun malkaꞌn ri kape pa ri tinimit Sarepta rech Sidón.
27 Il y avait aussi plusieurs lépreux en Israël du temps d'Elisée le Prophète; toutefois pas un d'eux ne fut guéri; mais seulement Naaman, qui était Syrien.
Pa taq ri uqꞌij ri qꞌalajisal tzij rech ri Dios Eliseo, e kꞌo xuqujeꞌ sibꞌalaj e kꞌi chꞌaꞌkibꞌ pa ri tinimit Israel, xa kꞌu jun xkunatajik xwi ri Naamán, ri kel pa ri tinimit Siria.
28 Et ils furent tous remplis de colère dans la Synagogue, entendant ces choses.
Are xkita ri winaq ri e kꞌo pa ri Sinagoga ri xubꞌij chike, xechꞌuꞌjarik.
29 Et s'étant levés, ils le mirent hors de la ville, et le menèrent jusqu'au bord de la montagne sur laquelle leur ville était bâtie, pour le jeter du haut en bas.
Xewaꞌjil chirij, xkikꞌam bꞌik rukꞌ chuqꞌabꞌ chutzaꞌm ri juyubꞌ ri yakom wi ri kitinimit, are xkaj xkikꞌyaq bꞌik pa ri siwan.
30 Mais il passa au milieu d'eux, et s'en alla.
Ri Jesús kꞌut xikꞌow chikixoꞌl ri winaq, xtzalij pa ri bꞌe.
31 Et il descendit à Capernaüm, ville de Galilée, et il les enseignait là les jours de Sabbat.
Xqaj bꞌik ri Jesús, xeꞌ pa Capernaúm rech Galilea. Xuꞌtijoj ri winaq pa ri Sinagoga, pa ri qꞌij rech uxlanem.
32 Et ils s'étonnaient de sa doctrine; car sa parole était avec autorité.
Xemayijanik ri winaq rumal ri ukꞌutuꞌn, xuqꞌalajisaj chi yaꞌtal uchuqꞌabꞌ rumal ri Dios.
33 Or il y avait dans la Synagogue un homme qui était possédé d'un démon impur, lequel s'écria à haute voix,
Ri Jesús are kꞌo pa ri Sinagoga, kꞌo jun achi ri kꞌo jun itzel uxlabꞌal che, xuchapleꞌj uraqik uchiꞌ che ri Jesús.
34 En disant: ha! qu'y a-t-il entre nous et toi, Jésus Nazarien? Es-tu venu pour nous détruire? je sais qui tu es, le Saint de Dieu.
Xubꞌij: Jesús aj Nazaret, wetaꞌm chi lal, lal Tyoxalaj winaq rech ri Dios. ¿Jas che xpe la che qatukixik?
35 Et Jésus le censura fortement, en lui disant: tais-toi; et sors de cet homme. Et le diable après l'avoir jeté avec impétuosité au milieu [de l'assemblée] sortit de cet homme, sans lui avoir fait aucun mal.
Ri Jesús xubꞌij che: Chatuxlanoq, xuqujeꞌ chatel bꞌik che we achi riꞌ. Che ri qꞌotaj riꞌ, ri itzel uxlabꞌal xutzaq ri achi pa ri ulew. Xel kꞌu bꞌik ri itzel uxlabꞌal man xubꞌan ta chi kꞌax che ri achi.
36 Et ils furent tous saisis d'étonnement, et ils parlaient entre eux, et disaient: quelle parole est celle-ci, qu'il commande avec autorité et avec puissance aux esprits immondes, et ils sortent?
Konojel xemayijanik, kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jas kwinem kukoj we achi riꞌ cher kakwinik keꞌresaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal, rukꞌ ri utaqanik kaꞌnimaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal?
37 Et sa renommée se répandit dans tous les quartiers du pays d'alentour.
Xtzijox kꞌu rij ri Jesús pa ronojel kꞌolibꞌal rech ri tinimit.
38 Et quand Jésus se fut levé de la Synagogue, il entra dans la maison de Simon, et la belle-mère de Simon était détenue d'une grosse fièvre, et on le pria pour elle.
Xel kꞌu loq ri Jesús pa ri Sinagoga, xeꞌ cho rachoch ri Simón. Chilaꞌ kꞌo wi ri ujiꞌ chuchuꞌ ri Simón kꞌo qꞌaqꞌ che. Xkita kꞌu jun toqꞌobꞌ che ri Jesús rech kukunaj kanoq.
39 Et s'étant penché sur elle, il tança la fièvre et la fièvre la quitta; et incontinent elle se leva, et les servit.
Ri Jesús xqet chuxukut ri usok ri ujiꞌ ri Pedro, xresaj bꞌik ri yabꞌil che ri ixoq. Ri ixoq aninaq xwaꞌjilik, xuꞌpatanij.
40 Et comme le soleil se couchait, tous ceux qui avaient des malades de diverses maladies, les lui amenèrent; et posant les mains sur chacun d'eux, il les guérissait.
Are xsaqirik, ri e winaq rech taq ri leꞌaj xeꞌkikꞌam bꞌik ri e kachalal ri e yawabꞌibꞌ rech kekunax kan rumal ri Jesús. Xapakux kꞌu ne ri yabꞌil ri kꞌo chike, xuꞌtzirik are xechap rumal ri Jesús.
41 Les démons aussi sortaient hors de plusieurs, criant, et disant: tu es le Christ, le Fils de Dieu; mais il les censurait fortement, et ne leur permettait pas de dire qu'ils sussent qu'il était le Christ.
E kꞌi e kꞌo itzel taq uxlabꞌal chike, kakiraqaqej kichiꞌ, kakibꞌij: “At at ralkꞌwaꞌl ri Dios.” Rumal ketaꞌm chi are Mesías, ri Jesús man xuya ta bꞌe chike xechꞌawik, xeꞌresaj bꞌik konojel.
42 Et dès qu'il fut jour il partit, et s'en alla en un lieu désert; et les troupes le cherchaient, et étant venues à lui, elles le retenaient, afin qu'il ne partît point d'avec eux.
Sibꞌalaj aqꞌabꞌ che ri jun qꞌij chik, ri Jesús xeꞌ pa jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ ri e maj wi winaq. E kꞌi winaq kꞌut xkitzukuj, kꞌamaꞌtam xkiriqo, are xkiriqo, xkita toqꞌobꞌ che chi kakanaj kan kukꞌ.
43 Mais il leur dit: il faut que j'évangélise aussi aux autres villes le Royaume de Dieu: car je suis envoyé pour cela.
Ri Jesús xubꞌij chike: Rajawaxik kintzijoj ri utz laj tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, pa nikꞌaj taq tinimit chik rumal cher are nupatan waꞌ in petinaq.
44 Et il prêchait dans les Synagogues de la Galilée.
Xaq jeriꞌ are xrilij utzijoxik ri utz laj tzij pa taq ri Sinagoga ke ri winaq aꞌj Israel.