< Jean 10 >
1 En vérité, en vérité je vous dis, que celui qui n'entre point par la porte dans la bergerie des brebis, mais y monte par ailleurs, est un larron et un voleur.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Ri man kok taj pa ri uchiꞌ ja rech ri korral kech ri chij, xane xa kaqꞌan bꞌik rech kutzukuj rokibꞌal, jun elaqꞌom riꞌ.
2 Mais celui qui entre par la porte, est le berger des brebis.
Ri koꞌk bꞌik pa ri uchiꞌ ja are ajyuqꞌ kech ri chij.
3 Le portier ouvre à celui-là, et les brebis entendent sa voix, et il appelle ses propres brebis par leur nom, et les mène dehors.
Ri chajil rech ri korral kujaq ri korral, xuqujeꞌ ri chij kakita ri uchꞌabꞌal ri ajyuqꞌ. Chi kijujunal kuꞌsikꞌij che ri kibꞌiꞌ rech jeriꞌ keꞌresaj loq pa ri korral.
4 Et quand il a mis ses brebis dehors, il va devant elles, et les brebis le suivent, parce qu'elles connaissent sa voix.
Are keꞌsataj bꞌik ri e rech, kanabꞌej chikiwach, ri chij kꞌut kakitereneꞌj, rumal cher kakita ri uchꞌabꞌal.
5 Mais elles ne suivront point un étranger, au contraire, elles le fuiront; parce qu'elles ne connaissent point la voix des étrangers.
Man kakitereneꞌj ta kꞌu jun we man ketaꞌm uwach, xane xa kaꞌnimaj choch, jeriꞌ rumal man kakita taj uchꞌabꞌal jun ri man ketaꞌm taj uwach.
6 Jésus leur dit cette parabole, mais ils ne comprirent point ce qu'il leur disait.
Ri Jesús xukoj we kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ chikiwach ri winaq, man xkichꞌobꞌ ta kꞌut ri xraj xubꞌij.
7 Jésus donc leur dit encore: en vérité, en vérité je vous dis, que je suis la Porte [par où entrent] les brebis.
Rumal riꞌ xutzalij ubꞌixik chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, In in uchiꞌ ja jawjeꞌ koꞌk wi ri chij.
8 Tout autant qu'il en est venu avant moi, sont des larrons et des voleurs; mais les brebis ne les ont point écoutés.
Eleqꞌomabꞌ ri xepe kan nabꞌe chinuwach in. Ri chij kꞌut man xkinimaj taj ri xbꞌix chike kumal.
9 Je suis la Porte: si quelqu'un entre par moi, il sera sauvé, et il entrera et sortira, et il trouvera de la pâture.
In ri in uchiꞌ ja. Ri kok loq pa we uchiꞌ ja riꞌ, kakolotaj na, kasolotaj na, xuqujeꞌ kuriq na utz laj echaꞌ.
10 Le larron ne vient que pour dérober, et pour tuer et détruire; je suis venu afin qu'elles aient la vie, et qu'elles l'aient même en abondance.
Ri elaqꞌom petinaq chubꞌanik elaqꞌ, kamisanik xuqujeꞌ tukinik. Ri in kꞌut in petinaq rech kayaꞌtaj na ikꞌaslemal, jun alik kꞌaslemal.
11 Je suis le bon berger: le bon berger met sa vie pour ses brebis.
In riꞌ ri sibꞌalaj utz ajyuqꞌ. Ri utz laj ajyuqꞌ kuya ri ukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
12 Mais le mercenaire, et celui qui n'est point berger, à qui n'appartiennent point les brebis, voyant venir le loup, abandonne les brebis, et s'enfuit; et le loup ravit et disperse les brebis.
Man are taj ajyuqꞌ ri xwi rayeꞌm tojbꞌal rech, man are taj ajchoqꞌe ri chij. Jeriꞌ rumal cher ri xwiꞌ rayeꞌm tojbꞌal rech, are karilo chi kaqebꞌ loq ri kayoꞌt, kanimaj bꞌik, kuꞌtzaq kan ri chij. Ri kayoꞌt kꞌut kuchapleꞌj ubꞌanik kꞌax chike ri chij rech ketukin bꞌik.
13 Ainsi le mercenaire s'enfuit, parce qu'il est mercenaire, et qu'il ne se soucie point des brebis.
Ri achi riꞌ kanimaj bꞌik rumal cher retaꞌm chi xwi rayeꞌm ri tojbꞌal rech, man are ta kꞌax ukꞌuꞌx chike ri chij.
14 Je suis le bon berger, et je connais mes brebis, et mes brebis me connaissent.
In riꞌ ri in utz laj ajyuqꞌ, wetaꞌm kiwach ri nuchij, aꞌreꞌ xuqujeꞌ ketaꞌm nuwach in.
15 Comme le Père me connaît, je connais aussi le Père, et je donne ma vie pour mes brebis.
Jacha ri Tataxel retaꞌm nuwach in, in xuqujeꞌ wetaꞌm uwach areꞌ xuqujeꞌ kinya ri nukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
16 J'ai encore d'autres brebis qui ne sont pas de cette bergerie; et il me les faut aussi amener, et elles entendront ma voix, et il y aura un seul troupeau, [et] un seul berger.
E kꞌo chi na nikꞌaj e nuchij ri man e kꞌo ta pa we korral riꞌ, rajawaxik kꞌut keꞌnkꞌam na loq waral. Rech jeriꞌ kakita ri nuchꞌabꞌal rech xa jun wokaj chij, xuqujeꞌ xa jun ajyuqꞌ chike konojel.
17 A cause de ceci le Père m'aime, c'est que je laisse ma vie, afin que je la reprenne.
Rumal kꞌu riꞌ kinuloqꞌaj ri Tataxel: Jeriꞌ rumal kinjach ri nukꞌaslemal, rech jeriꞌ kinkwinik kinkꞌam chi na junmul.
18 Personne ne me l'ôte, mais je la laisse de moi-même; j'ai la puissance de la laisser, et la puissance de la reprendre; j'ai reçu ce commandement de mon Père.
Maj jun kakwinik kesan ri nukꞌaslemal, xane in pa wanimaꞌ kape wi chi kinyaꞌo. Kꞌo nukwinem chujachik ri nukꞌaslemal xuqujeꞌ chukꞌamik chi junmul. Are waꞌ ri taqanik ri xinkꞌamawaꞌj che ri nuTat.
19 Il y eut encore de la division parmi les Juifs à cause de ces discours.
Are xkita ri winaq aꞌj Israel we tzij riꞌ, xkichapleꞌj ujachik kibꞌ.
20 Car plusieurs disaient: il a un démon, et il est hors du sens; pourquoi l'écoutez-vous?
E kꞌi chike ri winaq xkibꞌij: Xa kꞌo jun itzel uxlabꞌal che xuqujeꞌ sibꞌalaj kon. ¿Jas che kitatabꞌej koq?
21 Et les autres disaient: ces paroles ne sont point d'un démoniaque; le démon peut-il ouvrir les yeux des aveugles?
E kꞌo chi nikꞌaj xkibꞌij: We tzij riꞌ man rech taj jun winaq ri kꞌo itzel uxlabꞌal che. ¿La kꞌo ta kꞌu jun riꞌ ri kꞌo itzel uxlabꞌal che kujaq kibꞌoqꞌoch ri e moyabꞌ?
22 Or la [Fête de la] Dédicace se fit à Jérusalem, et c'était en hiver.
Pa taq ri qꞌij riꞌ tajin kikꞌowisax ri nimaqꞌij rech naꞌtabꞌal rech ri tzujuꞌnijik rech ri templo, pa taq ri qꞌalaj.
23 Et Jésus se promenait dans le Temple, au portique de Salomon.
Ri Jesús kawaꞌkat pa ri Templo, chuxukut ri raqan ja rech ri Salomón.
24 Et les Juifs l'environnèrent, et lui dirent: jusques à quand tiens-tu notre âme en suspens? si tu es le Christ, dis-le nous franchement.
Xepe kꞌu ri winaq aꞌj Israel, xkimulij kibꞌ chrij, xkita che: ¿Kꞌa jampaꞌ kattaniꞌk chubꞌanik kꞌax che ri qanimaꞌ? Chabꞌij chaqe wa qas at at Cristo.
25 Jésus leur répondit: je vous l'ai dit, et vous ne le croyez point; les œuvres que je fais au Nom de mon Père, rendent témoignage de moi.
Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌim chik chiꞌwe, man kikoj ta kꞌut. Are kinqꞌalajisan ri jastaq ri kinbꞌan pa ubꞌiꞌ ri nuTat.
26 Mais vous ne croyez point: parce que vous n'êtes point de mes brebis, comme je vous l'ai dit.
Ix man kixkojon ta chwe, jeriꞌ rumal man ix kachiꞌl taj ri nuchij.
27 Mes brebis entendent ma voix, et je les connais, et elles me suivent.
Ri e nuchij kakita ri nuchꞌabꞌal. In wetaꞌm kiwach xuqujeꞌ kinkitereneꞌj.
28 Et moi, je leur donne la vie éternelle, et elles ne périront jamais; et personne ne les ravira de ma main. (aiōn , aiōnios )
In kinya kikꞌaslemal ri maj ukꞌisik, man kasach ta kꞌu kiwach, xuqujeꞌ maj jun kakwin chkesaxik pa nuqꞌabꞌ. (aiōn , aiōnios )
29 Mon Père, qui me les a données, est plus grand que tous; et personne ne les peut ravir des mains de mon Père.
Ri nuTat ri yoꞌwinaq chwe, are sibꞌalaj nim chikiwach konojel. Maj kꞌu jun keꞌsan pa ri uqꞌabꞌ ri Tataxel.
30 Moi et le Père sommes un.
Ri in xuqujeꞌ ri Tataxel xa jun qaꞌnik.
31 Alors les Juifs prirent encore des pierres pour le lapider.
Junmul chik xkisikꞌ abꞌaj ri winaq aꞌj Israel rech kakikoj che ri Jesús.
32 [Mais] Jésus leur répondit: je vous ai fait voir plusieurs bonnes œuvres de la part de mon Père: pour laquelle donc de ces œuvres me lapidez-vous?
Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌanom sibꞌalaj kꞌi utz taq chak ri petinaq che ri Tataxel. ¿Jachike rumal ri nubꞌanom kiwaj kinibꞌan che abꞌaj?
33 Les Juifs répondirent, en lui disant: nous ne te lapidons point pour aucune bonne œuvre, mais pour un blasphème et parce que n'étant qu'un homme tu te fais Dieu.
Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij che: Man katqabꞌan taj che abꞌaj rumal jun chike ri chak abꞌanom xane rumal ri awas ri kabꞌij. Jeriꞌ rumal at achi uloq kabꞌij chi at Dios.
34 Jésus leur répondit: n'est-il pas écrit en votre Loi: j'ai dit: vous êtes des dieux;
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man kꞌu tzꞌibꞌatal pa ri itaqanik: In nubꞌim chi ix ix dioses?
35 Si elle a [donc] appelé dieux ceux à qui la parole de Dieu est adressée; et [cependant] l'Ecriture ne peut être anéantie;
We are ri Dios xubꞌij “dioses” chike ri winaq ri xya wi ri tzij (man kuya taj kaqꞌipix ri tzꞌibꞌatalik).
36 Dites-vous que je blasphème, moi que le Père a sanctifié, et qu'il a envoyé au monde, parce que j'ai dit: je suis le Fils de Dieu?
¿Jas che kibꞌij chi awas ri xubꞌij ri xqꞌat rumal ri Dios, kꞌa te riꞌ xtaq loq choch ri uwachulew? ¿La xa kꞌu rumal xubꞌij: In in Ralkꞌwaꞌl ri Dios?
37 Si je ne fais pas les œuvres de mon Père, ne me croyez point.
Man kinikoj taj we man kinbꞌan ri uchak ri nuTat.
38 Mais si je les fais, et que vous ne vouliez pas me croire, croyez à ces œuvres; afin que vous connaissiez et que vous croyiez que le Père est en moi, et moi en lui.
We kꞌu are tajin kinbꞌan ri karaj ri nuTat, chikojo ri nuchak ri tajin kinbꞌano rech jeriꞌ kichꞌobꞌo chi ri Tataxel kꞌo pa in xuqujeꞌ in in kꞌo pa ri Tataxel.
39 A cause de cela ils cherchaient encore à le saisir; mais il échappa de leurs mains.
Junmul chik xkaj xkichap bꞌik, ri Jesús kꞌut xresaj bꞌik ribꞌ pa kiqꞌabꞌ.
40 Et il s'en alla encore au delà du Jourdain, à l'endroit où Jean avait baptisé au commencement, et il demeura là.
Xtzalij ri Jesús chꞌaqaꞌp che ri Jordán, chilaꞌ jawjeꞌ xubꞌan wi qasanaꞌ ri Juan; xkanaj kꞌu kan chilaꞌ.
41 Et plusieurs vinrent à lui, et ils disaient: quant à Jean, il n'a fait aucun miracle; mais toutes les choses que Jean a dites de celui-ci, étaient véritables.
E kꞌi winaq xoꞌpan rukꞌ, xkibꞌij che: Pune maj jun kꞌutbꞌal xubꞌan ri Juan, ronojel kꞌu ri xubꞌij chirij we achi riꞌ qas tzij wi.
42 Et plusieurs crurent là en lui.
E kꞌi winaq ri keꞌl chilaꞌ xekojon che ri Jesús.