< Jacques 1 >

1 Jacques, serviteur de Dieu, et du Seigneur Jésus-Christ, aux douze Tribus qui [êtes] dispersées, salut.
In in Santiago, patanil re ri Dios xuqujeꞌ rech ri Ajawxel Jesucristo. Kintaq rutzil kiwach konojel ri e kabꞌlajuj puq winaq aꞌj Israel ri e tukininaq choch ri uwachulew.
2 Mes frères, regardez comme un sujet d'une parfaite joie quand vous serez exposés à diverses épreuves.
Wachalal, chixkiꞌkotoq are kiriq sibꞌalaj kꞌi uwach kꞌaxkꞌolal.
3 Sachant que l'épreuve de votre foi produit la patience.
Iwetaꞌm chik chi are kape kꞌaxkꞌolal chiꞌwij kubꞌan chiꞌwe chi kixjeqiꞌk pa ri ikojobꞌal.
4 Mais il faut que la patience ait une œuvre parfaite, afin que vous soyez parfaits et accomplis, de sorte que rien ne vous manque.
Xuqujeꞌ ri jeqelem kubꞌano chi utz kibꞌan che ri chak rech qas ix tzꞌaqat xuqujeꞌ maj kajawataj chiꞌwe.
5 Que si quelqu'un de vous manque de sagesse, qu'il la demande à Dieu, qui la donne à tous libéralement, et qui ne la reproche point, et elle lui sera donnée;
We kꞌo jun chiꞌwe ri man kꞌo ta retaꞌmabꞌal, chuta che ri Dios. Ri Areꞌ kuya na chiꞌwe. Man kixuyaj taj we kita che.
6 Mais qu'il la demande avec foi, ne doutant nullement; car celui qui doute est semblable au flot de la mer, agité du vent, et jeté çà et là.
Chitaꞌ rukꞌ kojobꞌal, man kakabꞌalaj ta ikꞌuꞌx are kito rumal cher ri winaq ri kakabꞌalaj ukꞌuꞌx kajunumataj rukꞌ ri jaꞌ ri kꞌo pa ri plo xaq kasalabꞌax wi rumal ri kyaqiqꞌ.
7 Or qu'un tel homme ne s'attende point de recevoir aucune chose du Seigneur.
We kꞌo jun winaq jewaꞌ kubꞌano, marayeꞌj kukꞌamawaꞌj xa ta ne jun ujastaq che ri Dios.
8 L'homme double de cœur est inconstant en toutes ses voies.
Jeriꞌ rumal man qas ta jeqel ukꞌuꞌx riꞌ pa ri kubꞌano.
9 Or que le frère qui est de basse condition se glorifie en son élévation.
Ri alaxik ri mebꞌa rajawaxik nim kunaꞌo rumal nim ubꞌanik.
10 [Et] que le riche, au contraire, [se glorifie] en sa basse condition; car il passera comme la fleur de l'herbe.
Xuqujeꞌ ri alaxik ri qꞌinom rajawaxik kumochꞌ ribꞌ rumal ri ubꞌanik. Ri qꞌinom winaq kajunumataj rukꞌ ri kotzꞌiꞌj ri kakꞌiy cho ri saq, xaq sachel uwach.
11 Car [comme] le soleil ardent n'est pas plutôt levé, que l'herbe est brûlée, que sa fleur tombe et que sa beauté périt; ainsi le riche se flétrira avec ses entreprises.
Are kel loq ri qꞌij rukꞌ ri ukꞌatanal kuchaqiꞌjarisaj ri qꞌayes. Katzaq ri ukotzꞌiꞌjal, man jeꞌl ta chik kakaꞌyik. Jeriꞌ kakꞌulmataj na rukꞌ ri qꞌinom xuqujeꞌ ri uqꞌinomal.
12 Bienheureux est l'homme qui endure la tentation; car quand il aura été éprouvé, il recevra la couronne de vie, que Dieu a promise à ceux qui l'aiment.
Utz rech ri winaq ri man katzaq taj pa mak, rumal cher are kayaꞌtaj na che ri korona ri utzujum ri Dios chike ri kakiloqꞌaj ri ubꞌiꞌ.
13 Quand quelqu'un est tenté, qu'il ne dise point: je suis tenté de Dieu; car Dieu ne peut être tenté par le mal, et aussi ne tente-t-il personne.
Mubꞌij jun are kataqchix pa mak chi are ri Dios xintaqchiꞌnik, rumal cher ri Dios man kataqchiꞌx taj pa mak xuqujeꞌ makutaqchiꞌj ta chi jun pa mak.
14 Mais chacun est tenté quand il est attiré et amorcé par sa propre convoitise.
Xane ri winaq kaqaj pa mak rumal kajurux bꞌik rumal ri itzel taq urayinik.
15 Puis quand la convoitise a conçu, elle enfante le péché, et le péché étant consommé, produit la mort.
Are kakꞌiy ri urayinik jun chubꞌanik mak, kalax ri makaj pa ranimaꞌ, ri makaj are kachapleꞌx ubꞌanik, kukꞌam loq kamikal.
16 Mes frères bien-aimés ne vous abusez point:
Loqꞌalaj taq wachalal, ¡misubꞌ iwibꞌ!
17 Tout le bien qui nous est donné, et tout don parfait vient d'en haut, descendant du Père des lumières, par devers lequel il n'y a point de variation, ni d'ombre de changement.
Ronojel ri utz xuqujeꞌ tzꞌaqatalaj sipanik chikaj kape wi, rukꞌ ri Tataxel ri xtikowik ri qꞌij xuqujeꞌ ri ikꞌ xuqujeꞌ ronojel ri chꞌumil ri kaqilo xuqujeꞌ man kaqil taj. Ri Dios man kakꞌexetaj ta wi man kajunumataj ta rukꞌ ri muꞌj ri xa kakꞌexenik.
18 Il nous a de sa propre volonté engendrés par la parole de la vérité, afin que nous fussions comme les prémices de ses créatures.
Xa rumal ri urayinik ri Dios xubꞌan chaqe xujalaxik chik junmul rumal ri tzij rech qas tzij, rech je kujuxik ri tikoꞌn ri qas kꞌo kutayij.
19 Ainsi, mes frères bien-aimés, que tout homme soit prompt à écouter, lent à parler, et lent à la colère;
Loqꞌalaj taq wachalal, naꞌtaj we riꞌ chiꞌwe: Rajawaxik ix sakꞌaj chutayik ri kabꞌix chiꞌwe, xuqujeꞌ man aninaq taj kitzalij uwach xane qas chichomaj na jas ri kibꞌij, xuqujeꞌ man aninaq taj kayakataj iwoyawal.
20 Car la colère de l'homme n'acccomplit point la justice de Dieu.
Rumal cher ri royawal ri winaq man kubꞌan taj chi kape ri urayibꞌal ukꞌuꞌx ri Dios.
21 C'est pourquoi rejetant toute souillure, et toute superfluité de malice, recevez avec douceur la parole plantée en vous, laquelle peut sauver vos âmes;
Rumal kꞌu waꞌ chitzaqa kanoq ronojel makaj xuqujeꞌ etzelal ri sibꞌalaj nim kꞌo choch ri uwachulew, rech kixkwinik kikꞌamawaꞌj rukꞌ mochꞌochꞌem ri tzij ri xtik pa iwanimaꞌ, ri tzij riꞌ kakwinik kixukolo.
22 Et mettez en exécution la parole, et ne l'écoutez pas seulement, en vous décevant vous-mêmes par de vains discours.
Makakubꞌiꞌ ta ikꞌuꞌx xwi kita ri utzij ri Dios, riꞌ xaq kisubꞌ iwibꞌ xane rajawaxik kibꞌano ri kubꞌij ri utzij ri Dios.
23 Car si quelqu'un écoute la parole, et ne la met point en exécution, il est semblable à un homme qui considère dans un miroir sa face naturelle;
Ri winaq ri xaq xwi xutatabꞌej ri utzij ri Dios man kuchakubꞌej taj, kajunumataj rukꞌ ri winaq ri karil ribꞌ pa jun kaꞌyebꞌal,
24 Car après s'être considéré soi-même, et s'en être allé, il a aussitôt oublié quel il était.
are kil taj ribꞌ chupam, kasachan che jas kabꞌantajik.
25 Mais celui qui aura regardé au-dedans de la Loi parfaite, qui [est la Loi] de la liberté; et qui aura persévéré, n'étant point un auditeur oublieux, mais s'appliquant à l'œuvre [qui lui est prescrite], celui-là sera heureux dans ce qu’il aura fait.
Ri kajeqiꞌk pa ri sukꞌ taqanik ri kuya kiritajem xuqujeꞌ kuchap ukꞌuꞌx kakꞌojiꞌ chupam, man kasachan taj che ri xutatabꞌej, kukꞌamawaꞌj na ri tewechibꞌal are kuchakubꞌej ri tzij.
26 Si quelqu'un entre vous pense être religieux, et il ne tient point en bride sa langue, mais séduit son cœur, la religion d'un tel homme [est] vaine.
We kꞌo jun kubꞌij chi kojonel, man kuqꞌil ta kꞌut ribꞌ chubꞌixik etzelal, maj kutayij riꞌ ri kubꞌij.
27 La Religion pure et sans tache envers [notre] Dieu et [notre] Père, c'est de visiter les orphelins et les veuves dans leurs afflictions, et de se conserver pur des souillures de ce monde.
Ri utz laj kojonem ri man chꞌuluj taj choch ri Dios ri Tataxel, are kichajixik ri e maj kitat kinan xuqujeꞌ ri e malkaꞌn taq ixoqibꞌ, xuqujeꞌ tasoj ibꞌ che ri etzelal rech ri uwachulew.

< Jacques 1 >