< Exode 4 >
1 Et Moïse répondit, et dit: mais voici, ils ne me croiront point, et n'obéiront point à ma parole; car ils diront: l'Eternel ne t'est point apparu.
Hinlah Mose avel'in akiphin kit in, “Eitahsan lel-u henlang kathusei ngai hih uleh iti tantem? 'Nangma heng'a Pakai akilah kha him him poi' tiu leh iti tantem?”
2 Et l'Eternel lui dit: Qu'est-ce [que tu as] en ta main? Il répondit: une verge.
Chuin Pakaiyin ajah a, “Nakhut a nachoi chu ipi ham?” tia adoh le, Mosen a donbut in “Tenggol ahi,” ati.
3 Et [Dieu lui] dit: jette-la par terre; et il la jeta par terre, et elle devint un serpent. Et Moïse s'enfuyait de devant lui.
Pakaiyin ajah a, “Tol'ah seplhan,” ati. Hichun Mosen tenggol chu tol'ah asep lhan, chuin gul ahung kisoh tan! Mose anung chop jeng'in ahi.
4 Et l'Eternel dit à Moïse: étends ta main, et saisis sa queue; et il étendit sa main, et l'empoigna; et il redevint une verge en sa main.
Chuin Pakaiyin aheng'a, “nakhut lhangdoh in lang ameiyin man tem'in” ati. Hichun Mosen akhut alhangdoh in aman in ahile, akhut ah kelngoi chinna tenggol ahung kinung soh doh kit tan ahi.
5 Et [cela], afin qu'ils croient que l'Eternel, le Dieu de leurs pères, le Dieu d'Abraham, le Dieu d'Isaac, et le Dieu de Jacob, t'est apparu.
Pakaiyin ajah-a, “Hiche melchih nahi nabol ding ahi. Chuteng apu apateu Pathen - Abraham Pathen, Isaac Pathen chuleh Jacob Pathen chu nangma heng'ah akilah mong'e ti ahin tahsan dingu ahi,” ati.
6 L'Eternel lui dit encore: mets maintenant ta main dans ton sein, et il mit sa main dans son sein; puis il la tira; et voici, sa main [était blanche] de lèpre comme la neige.
Chuin Pakaiyin Mose heng'ah, “Tunna khut chu na pon ah sung nadip a koiyin,” atile, Mose'n jong akhut chu apon ah sung adip a akoiyin, akhut chu alah doh kit a ahile, akhut chu avun aphah in buhbang bangin abang jeng'in ahi.
7 Et [Dieu lui] dit: remets ta main dans ton sein; et il remit sa main dans son sein; puis il la retira hors de son sein; et voici, elle était redevenue comme son autre chair.
Pakaiyin, “Tun nakhut chu napon ah sung nadip'a avel'in koikit tem in,” atin ahi. Hijeh chun Mose in jong akhut chu anung koilut kit in, chuin ala doh kit in ahile atidang bang'in atahsa adamsel tan ahi.
8 Mais s'il arrive qu'ils ne te croient point, et qu'ils n'obéissent point à la voix du premier signe, ils croiront à la voix du second signe.
Pakaiyin Mose heng'a asei jin, “ijem tia nangma natahsan lou uva chule melchih na masapen jeng'a jong atahsan theilou uva ahile, melchina anichanna a atahsan diu ahi tai.
9 Et s'il arrive qu'ils ne croient point à ces deux signes, et qu'ils n'obéissent point à ta parole, tu prendras de l'eau du fleuve, et tu la répandras sur la terre, et les eaux que tu auras prises du fleuve, deviendront du sang sur la terre.
Chule hiche melchih na teni jeng'a jong atahsan thei lou'uva ahile, Nile Vadunga kon in twi themkhat la in lang tolgo laiya sung lhan. Hichu nabol teng, Nile Vadung twi chu tolgo laiya thisan kisoh ding ahi,” ati.
10 Et Moïse répondit à l'Eternel: hélas, Seigneur! Je ne [suis] point un homme qui ait ni d'hier, ni de devant hier, la parole aisée, même depuis que tu as parlé à ton serviteur; car j'ai la bouche et la langue empêchées.
Ahin Mose Pakai heng'a ataovin, “O Pakai, keima thusei them kahipoi. Achesa phat hihen, chule tujeng in jong, kahenga thu nasei nung hijong leh, ka lei a-oh jin, chule kathusei a-ngongkai jie,” ati.
11 Et l'Eternel lui dit: qui [est-ce] qui a fait la bouche de l'homme? ou qui a fait le muet, ou le sourd, ou le voyant, ou l'aveugle? n'est-ce pas moi, l'Eternel?
Hichun Pakaiyin Mose adong paijin, “Koiham mihem kam sem? Koi ham mihem apaothei ahilou leh apaomo, kho jathei ahilou leh ana ngong, kho muthei ahilou leh micho umsah nadia gellhuh na sem ji? Hichu Keima, na Pakai kahi hilou ham?
12 Va donc maintenant, et je serai avec ta bouche, et je t'enseignerai ce que tu auras à dire.
Tun chen! napao doh na chan'a Ka umpi ding, chule na thusei na chan'a Keiman kalamhil ding nahi,” ati.
13 Et [Moïse] répondit: hélas! Seigneur, envoie, je te prie, celui que tu dois envoyer.
Ahinlah Mose avel in Pakai heng'a ataovin, “Pakai, lungset tah in! midang khattou sol tan,” ati.
14 Et la colère de l'Eternel s'embrasa contre Moïse, et il lui dit: Aaron le Lévite n'est-il pas ton frère? je sais qu'il parlera très-bien, et même le voilà qui sort à ta rencontre, et quand il te verra, il se réjouira dans son cœur.
Chuin Pakai Mose chung'a alung hang tan, “Aphai,” ati. “Na sopipa Levi mi Aaron um'a hilou ham? Aman lei kileh pel'in thu aseitheiye ti keiman kahei. Chule vetan! Tun nang toh kimuto ding in ahung tai. Nang toh kimu ding lung thanop na'a dim ahi,” ati.
15 Tu lui parleras donc et tu mettras ces paroles en sa bouche; et je serai avec ta bouche et avec la sienne, et je vous enseignerai ce que vous aurez à faire.
Ama chu houlim pin lang, thuho hi akamsung'a mop in. Keiman napao doh na chan lhon'a ka umpi ding, na ni lhon'a nathilbol nachan lhon'a nalamhil lhon nang'e, ati.
16 Et il parlera pour toi au peuple, et ainsi il te sera pour bouche, et tu lui seras pour Dieu.
“Aaron hi nangma ding'a miho lah a thuseija pang ding ahi. Nangma ding'a nakam sung'a pang ding chule ama ding'a nangma hi Pathen khel'a na din ding, aman ipi asei ding nahil ding ahi,” ati.
17 Tu prendras aussi en ta main cette verge, avec laquelle tu feras ces signes-là.
Na kelngoi tenggol hi kichoiyin lang, melchih na bol ding'a ka thumop chengse bol nading'in mang chan,” ati.
18 Ainsi Moïse s'en alla, et retourna vers Jéthro son beau-père, et lui dit: je te prie, que je m'en aille, et que je retourne vers mes frères qui [sont] en Egypte, pour voir s'ils vivent encore. Et Jéthro lui dit: Va en paix.
Hijeh chun Mose in lam anu-pa-pa Jethro heng lam'a akile tan ahi. “Lungset tah in kasopi ho heng lam Egypt gam'a kile tange,” tin Mosen aseiyin, “Hing nalaiyu hinauvam tijong hepha lou kahi,” ati in ahile, Jethro in “lungmong in chen,” tin adonbut in ahi.
19 Or l'Eternel dit à Moïse au pays de Madian: Va, [et] retourne en Egypte; car tous ceux qui cherchaient ta vie sont morts.
Mose in Median adalhah masang'in Pakaiyin aheng'a aseiyin, “Egypt a kile tan, ijeh-inem itileh nangma nathat nom ho abonchauvin athi gam tauve,” ati.
20 Ainsi Moïse prit sa femme, et ses fils, et les mit sur un âne, et retourna au pays d'Egypte. Moïse prit aussi la verge de Dieu en sa main.
Hijeh chun Mose in ajinu leh achate akipuiyin, sangan chunga atousah in, chuin Egypt gam'a akile tauvin ahi. Akhut a Pathen tenggol chu achoiyin ahi.
21 Et L'Eternel avait dit à Moïse: quand tu t'en iras pour retourner en Egypte, tu prendras garde à tous les miracles que j'ai mis en ta main; et tu les feras devant Pharaon; mais j'endurcirai son cœur, et il ne laissera point aller le peuple.
Pakaiyin Mose heng'a aseiyin, “Egypt gamsung nalelhun teng, Pharaoh henga chen lang keiman bol ding'a thuneina kapeh bang'in thil kidang ho jouse abonchan gabol'in, ati. Ahinlah Keiman alungthim kasuh tah ding chuteng miho chedoh ding aphal lou ding ahi.”
22 Tu diras donc à Pharaon, ainsi a dit L'Eternel: Israël est mon fils, mon premier-né.
“Chuteng nangman aheng'a nasei ding, “Hiche hi Pakai thusei ahiye: Israel hi keima chapa peng masapen ahi.”
23 Et je t'ai dit: laisse aller mon fils, afin qu'il me serve; mais tu as refusé de le laisser aller. Voici, je m'en vais tuer ton fils, ton premier-né.
Keiman thu kapeh nahi, “Ka chapa soldoh tan, chuti leh aman keima eihou thei ding ahi.”'Ahivanga nangman nah sah louva na koi jeh in, tua hi keiman nang chapa amasapen katha ding ahi tai!”' ati.
24 Or il arriva que [comme Moïse était] en chemin dans l'hôtellerie, l'Eternel le rencontra, et chercha de le faire mourir.
Egypt gam ajot laiyun Mose leh a insung mite jan geh din ngahmun khat'a akinga tauvin, Pakaiyin amapa chu akimaitopin, amapa chu atha pai ding ahitai.
25 Et Séphora prit un couteau tranchant, et en coupa le prépuce de son fils, et le jeta à ses pieds, et dit: certes tu m'[es] un époux de sang.
Amavang Mose jinu Zipporah, in songiel chem alan achapa chep atan peh in ahi. Amanun chep chu amapa keng atohkhah sah in hiti hin aseiye, “Tua hi nangma hiche thisan jal'a kei dia moulang nahitai,” ati.
26 Alors [l'Eternel] se retira de lui; et elle dit: époux de sang; à cause de la circoncision.
(Amanun “thisan jal'a moulang” tia asei chu chep tan chu aseina ahi.) Chujou chun Pakaiyin amapa chu adalhatai.
27 Et l'Eternel dit à Aaron: va-t'en au devant de Moïse au désert. Il y alla donc, et le rencontra en la montagne de Dieu et le baisa.
Tun Pakaiyin Aaron henga, “Mose kimupi din Gamthip lam'a khun chedoh in,” ati. Hijeh chun Aaron Pathen molsang lam'a achen Mose aga kimupi in, a angkoiyin ahi.
28 Et Moïse raconta à Aaron toutes les paroles de l'Eternel qui l'avait envoyé, et tous les signes qu'il lui avait commandés [de faire].
Hichun Mose in jong Aaron jah a Pakaiyin sei dinga athupeh jouse ajah a asei peh tan ahi. Chule bol dinga athupeh thil kidang melchih naho chung chang ho chu aseipeh tan ahi.
29 Moïse donc poursuivit son chemin avec Aaron; et ils assemblèrent tous les anciens des enfants d'Israël.
Chuin Mose le Aaron Egypt gam ahung kile lhon'in Israel upa jouse abonchan akoukhom lhon tan ahi.
30 Et Aaron dit toutes les paroles que l'Eternel avait dit à Moïse; et fit les signes devant les yeux du peuple.
Aaron in Pakaiyin Mose athumop chengse chu abonchan amaho jah a aseipeh soh keiyin, Chule Mose in melchihna thil kidang hochu aheng uvah abol in avetsah soh kei uve.
31 Et le peuple crut; et ils apprirent que l'Eternel avait visité les enfants d'Israël, et qu'il avait vu leur affliction; et ils s'inclinèrent, et se prosternèrent.
Hichun Israel miten Mose leh Aaron chu Pathen in ahin sol mong ahi ti atahsan tauve. Pakaiyin amaho chung chang agelkhoh in agim hesoh nau amu taiti ajahdoh phat un, abohkhup uvin ahou tauvin ahi.