< Deutéronome 16 >

1 Prends garde au mois que les épis mûrissent, et fais la Pâque à l'Eternel ton Dieu; car au mois que les épis mûrissent, l'Eternel ton Dieu t'a fait sortir de nuit hors d'Egypte.
“Tokanga ki he māhina ko ʻApipi, pea fai ai ʻae Lakaatu kia Sihova ko ho ʻOtua: koeʻuhi naʻe ʻomi koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua mei ʻIsipite ʻi he poʻuli ʻi he māhina ko ʻApipi.
2 Et sacrifie la Pâque à l'Eternel ton Dieu du gros et du menu bétail, au lieu que l'Eternel aura choisi pour y faire habiter son Nom.
Ko ia ke ke feilaulau ʻaki ʻae Lakaatu kia Sihova ko ho ʻOtua, mei he fanga manu siʻi mo e fanga manu lalahi, ʻi he potu ko ia ʻe fili ʻe Sihova ke ʻai ki ai hono huafa.
3 Tu ne mangeras point avec elle de pain levé; tu mangeras avec elle pendant sept jours des pains sans levain, pains d'affliction, parce que tu es sorti en hâte du pays d'Egypte, afin que tous les jours de ta vie tu te souviennes du jour que tu es sorti du pays d'Egypte.
‌ʻOua naʻa ke kai mo ia ʻae mā kuo fakalēvani: ke ke kai ia mo e mā taʻefakalēvani ʻi he ʻaho ʻe fitu, ʻio, ʻae mā ʻoe fakamamahi; he naʻa ke haʻu kituʻa mei he fonua ko ʻIsipite ʻi he fakatoʻotoʻo: koeʻuhi ke ke manatu ai ki he ʻaho naʻa ke haʻu ai mei he fonua ko ʻIsipite ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo hoʻo moʻui ni.
4 Il ne se verra point de levain chez toi dans toute l'étendue de ton pays pendant sept jours, et on ne gardera rien de la chair du sacrifice que tu auras fait le soir du premier jour, jusqu'au matin.
Pea ʻoua naʻa ʻilo ʻiate koe ha mā kuo fakalēvani ʻi ho fonua kotoa pē ʻi he ʻaho ʻe fitu; pea ko e kakano ʻoku feilaulau ʻaki ʻi he efiafi ʻoe ʻuluaki ʻaho, ʻoua naʻa tuku hono toe ʻi he pō ko ia ki he pongipongi.
5 Tu ne pourras point sacrifier la Pâque dans tous les lieux de ta demeure que l'Eternel ton Dieu te donne;
‌ʻOku ʻikai ngofua ke tāmateʻi ʻae Lakaatu ʻi ho ngaahi lotoʻā kotoa pē, ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko ho ʻOtua kiate koe:
6 Mais [seulement] au lieu que l'Eternel ton Dieu aura choisi pour y faire habiter son Nom; c'est là que tu sacrifieras la Pâque au soir, sitôt que le soleil sera couché, précisément au temps que tu sortis d'Egypte.
Ka ʻi he potu ko ia ʻaia ʻe fili ʻe Sihova ko ho ʻOtua ke ʻai ki ai hono huafa, ko e potu ko ia ke ke feilaulau ʻaki ʻi ai ʻae Lakaatu ʻi he efiafi, ʻi he ʻalu hifo ʻae laʻā, ʻi he feituʻu naʻa ke haʻu ai kituʻa mei ʻIsipite.
7 Et l'ayant fait cuire, tu la mangeras au lieu que l'Eternel ton Dieu aura choisi; et le matin tu t'en retourneras et t'en iras dans tes tentes.
Pea te ke toʻo ʻo kai ia ʻi he potu ʻaia ʻe fili ʻe Sihova ko ho ʻOtua: pea te ke foki ʻi he pongipongi ʻo ʻalu ki ho ngaahi fale fehikitaki.
8 Pendant six jours tu mangeras des pains sans levain, et au septième jour, qui est l'assemblée solennelle à l'Eternel ton Dieu, tu ne feras aucune œuvre.
Ko e ʻaho ʻe ono ke ke kai mā taʻefakalēvani: pea ke fai ʻi hono fitu ʻoe ʻaho ʻae fakataha māʻoniʻoni kia Sihova ko ho ʻOtua: ʻoua naʻa ke fai ai ha ngāue ʻe taha.
9 Tu te compteras sept semaines; tu commenceras à compter [ces] sept semaines, depuis que tu auras commencé à mettre la faucille en la moisson.
“Ke ke lau kiate koe ʻae uike ʻe fitu ke ke kamata hoʻo lau ʻae uike ʻe fitu mei he ʻaho ʻoku ke fuofua ʻai ʻae helepiko [ke tuʻusi ]ʻae uite.
10 Puis tu feras la fête solennelle des semaines à l'Eternel ton Dieu, en présentant l'offrande volontaire de ta main, laquelle tu donneras, selon que l'Eternel ton Dieu t'aura béni.
Pea ke tauhi ʻae kātoanga ʻoe ngaahi uike kia Sihova ko ho ʻOtua ʻaki ʻae feilaulau ʻoe meʻa loto lelei mei ho nima, ʻaia ke ke ʻatu ʻo fakatatau ki he tāpuakiʻi koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua:
11 Et tu te réjouiras en la présence de l'Eternel ton Dieu, toi, ton fils, ta fille, ton serviteur, ta servante, et le Lévite qui est dans tes portes; l'étranger, l'orphelin, et la veuve qui sont parmi toi, au lieu que l'Eternel ton Dieu aura choisi pour y faire habiter son Nom.
Pea te ke fiefia ko e ʻi he ʻao ʻo Sihova ko ho ʻOtua, ʻa koe, mo ho foha, mo ho ʻofefine, mo hoʻo tamaioʻeiki, mo hoʻo kaunanga, mo e Livai ʻaia ʻoku ʻi hoʻo kolo, mo e muli, mo e tamai mate, mo e uitou, ʻaia ʻoku ʻiate kimoutolu, ʻi he potu ʻaia ʻe fili ʻe Sihova ko ho ʻOtua ke ʻai ki ai hono huafa.
12 Et tu te souviendras que tu as été esclave en Egypte, et tu prendras garde à observer ces statuts.
Pea te ke manatu naʻa ke pōpula koe ʻi ʻIsipite: pea te ke tokanga mo fai ʻae ngaahi tuʻutuʻuni ko eni.
13 Tu feras la fête solennelle des Tabernacles pendant sept jours, après que tu auras recueilli [les revenus] de ton aire et de ta cuve.
“Ke ke tokanga ki he kātoanga ʻoe ngaahi fale fehikitaki ʻi he ʻaho ʻe fitu, ʻi he hili hoʻo tānaki hoʻo uite mo hoʻo uaine.
14 Et tu te réjouiras en ta fête solennelle, toi, ton fils, ta fille, ton serviteur et ta servante, le Lévite, l'étranger, l'orphelin, et la veuve qui sont dans tes portes.
Pea te ke fiefia ʻi hoʻo kātoanga, ʻa koe, mo ho foha, mo ho ʻofefine, mo hoʻo tamaioʻeiki, mo hoʻo kaunanga, mo e Livai, mo e muli, mo e tamai mate, mo e fefine paea, ʻaia ʻoku ʻi ho lotoʻā.
15 Tu célébreras pendant sept jours la fête solennelle à l'Eternel ton Dieu, au lieu que l'Eternel aura choisi, quand l'Eternel ton Dieu t'aura béni dans toute ta récolte, et dans tout l'ouvrage de tes mains; et tu seras dans la joie.
Ke ke tauhi ʻae kātoanga māʻoniʻoni ʻi he ʻaho ʻe fitu kia Sihova ko ho ʻOtua ʻi he potu ʻaia ʻe fili ʻe Sihova: koeʻuhi ʻe tāpuakiʻi koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua ʻi hoʻo tupu meʻa kotoa pē, pea ʻi he ngaahi ngāue kotoa pē ʻa ho nima, ko ia ke ke fiefia moʻoni ai.
16 Trois fois l'an tout mâle d'entre vous se présentera devant l'Eternel ton Dieu, au lieu qu'il aura choisi; [savoir] à la fête solennelle des pains sans levain, et à la fête solennelle des Semaines, et à la fête solennelle des Tabernacles. Mais nul ne se présentera devant la face de l'Eternel à vide.
“ʻE liunga tolu ʻi he taʻu ʻae fakahā ʻa hoʻo kakai tangata kotoa pē ʻi he ʻao ʻo Sihova ko ho ʻOtua ʻi he potu ʻaia ʻe fili ʻe ia; ʻi ho kātoanga ʻoe mā taʻefakalēvani, pea ʻi he kātoanga ʻoe ngaahi uike, pea ʻi he kātoanga ʻoe ngaahi fale fehikitaki: pea ʻoua naʻa mou haʻu mola pe ʻakimoutolu ʻi he ʻao ʻo Sihova:
17 [Mais] chacun donnera à proportion de ce qu'il aura, selon la bénédiction de l'Eternel ton Dieu, laquelle il t'aura donnée.
‌ʻE foaki ʻe he tangata kotoa pē ʻo fakatatau mo ʻene mafai, ʻo taau mo e tāpuaki ʻa Sihova ko ho ʻOtua ʻaia kuo ne foaki kiate koe.
18 Tu t'établiras des juges et des prévôts dans toutes tes villes, lesquelles l'Eternel ton Dieu te donne, selon tes Tribus; afin qu'ils jugent le peuple par un jugement droit.
“Ke ke fakanofo ʻae kau fakamaau mo e kau matāpule kiate koe ʻi hoʻo ngaahi kolo kotoa pē, ʻaia ʻoku tuku kiate koe ʻe Sihova ko ho ʻOtua, ʻi ho ngaahi faʻahinga kotoa pē: pea kenau fakamaau ʻae kakai ʻi he fakamaau angatonu.
19 Tu ne te détourneras point de la justice et tu n'auras point égard à l'apparence des personnes. Tu ne prendras aucun présent; car le présent aveugle les yeux des sages, et corrompt les paroles des justes.
‌ʻOua naʻa ke fakahalaʻi ʻae fakamaau; ʻoua naʻa ke filifilimānako ki he tangata, pe maʻu ha tukungoue: he ʻoku fakakui ʻe he meʻa foaki ʻae mata ʻoe poto, mo ne fakahalaʻi ʻae lea ʻae angatonu.
20 Tu suivras exactement la justice, afin que tu vives, et que tu possèdes le pays que l'Eternel ton Dieu te donne.
Ko ia ʻoku mātuʻaki angatonu ke ke muimui ki ai, koeʻuhi ke ke moʻui ai koe, pea maʻu ʻae fonua ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko ho ʻOtua kiate koe.
21 Tu ne planteras point de bocage, de quelque arbre que ce soit, auprès de l'autel de l'Eternel ton Dieu, lequel tu te seras fait.
“ʻE ʻikai te ke tō ʻe koe ha ngaahi ʻakau ke ofi ki he feilaulauʻanga ʻo Sihova ko ho ʻOtua, ʻaia te ke ngaohi kiate koe.
22 Tu ne te dresseras point non plus de statue; l'Eternel ton Dieu hait ces choses.
Pea ʻe ʻikai te ke fokotuʻu kiate koe ha meʻa fakatātā; ʻaia ʻoku fehiʻa ki ai ʻa Sihova ko ho ʻOtua.

< Deutéronome 16 >