< Actes 16 >
1 Et il arriva à Derbe et à Lystre, et voici, il y avait là un disciple, nommé Timothée, fils d'une femme Juive, fidèle; mais d'un père Grec;
A Pauli gubhaishe ku shilambo sha Debhe na ku Lishitila, kweneko bhatendaga tama bhaajiganywa bhamo bhashemwa a Timoteo. Anyinabhabho nabhalabho pubhaaliji bhaakulupalila na pubahaaliji Bhayaudi, ikabheje ainabhabho pubhaaliji Bhagiliki.
2 Lequel avait un bon témoignage des frères qui étaient à Lystre, et à Iconie.
A Timoteo bhatendaga shuma uguja ku bhakilishitu bhatamanganaga ku Lishitila na ku Ikonio.
3 [C'est pourquoi] Paul voulut qu'il allât avec lui; et l'ayant pris avec soi, il le circoncit, à cause des Juifs qui étaient en ces lieux-là: car ils savaient tous que son père était Grec.
A Pauli gubhapinjile bhalongane na a Timoteo, kwa nneyo gubhaatajile unyago. Bhashinkutenda nneyo kwa ligongo lya Bhayaudi bhatamanganaga jene mmbali jila bhashinkumumanyanga kuti a Timoteo ainabhabho pubhaaliji Bhagiliki.
4 Eux donc passant par les villes les instruisaient de garder les ordonnances décrétées par les Apôtres, et par les Anciens de Jérusalem.
Pubhapitanganaga muilambo mula, a Pauli na a Timoteo bhashinkwapanganga bhandunji malajilo gakopweshe ku Yelushalemu kwa ashimitume bha a Yeshu na bhanangulungwa, gubhaakomelesheyenje bhagatolelelanje.
5 Ainsi les Eglises étaient affermies dans la foi, et croissaient en nombre chaque jour.
Kwa nneyo bhandunji bha yene nyumba ya jujila Nnungu ila gubhapundilenje kwiishimilika nngulupai na bhandunji bha kwiilunda bhakujenjeshekangaga.
6 Puis ayant traversé la Phrygie et le pays de Galatie, il leur fut défendu par le Saint-Esprit d'annoncer la parole en Asie.
A Pauli na ashajabhonji gubhapitilenje mmbali ya ku Piligia na ku Galatia, pabha Mbumu jwa Ukonjelo ashinkwaibhililanga bhanalunguyanje gwene ntengago muilambo ya ku Ashiya.
7 Et étant venus en Mysie, ils essayaient d'aller en Bithynie; mais l'Esprit de Jésus ne le leur permit point.
Bhakaikangananjeje mu mpika gwa shilambo sha Mishia, gubhalinjilenje kujinjila kushilambo sha ku Bhishinia, ikabheje Mbumu jwa a Yeshu gwabhalimbiyenje.
8 C'est pourquoi ayant passé la Mysie, ils descendirent à Troas.
Bhai, gubhapitilenje ku Mishia, gubhaelelenje mpaka ku Toloa.
9 Et Paul eut de nuit une vision, d'un homme Macédonien qui se présenta devant lui, et le pria, disant: passe en Macédoine, et nous aide.
Shilo, a Pauli gubhaagamile, gubhammweni mundu jumo jwa ku Makedonia ajimi alikwaajuga “Nnjomboshe nnjiye ku bhandunji bha ku Makedonia kuntujangute.”
10 Quand donc il eut vu cette vision, nous tâchâmes aussitôt d'aller en Macédoine, concluant de là que le Seigneur nous avait appelés pour leur évangéliser.
Shangupe a Pauli bhakaagamileje nneyo, twangakabha gutupanganishe kwenda ku Makedonia, tulikumumanya kuti a Nnungu bhashikutushema tukaalungushiyanje Ngani ja Mmbone.
11 Ainsi étant partis de Troas, nous tirâmes droit à Samothrace, et le lendemain à Néapolis.
Tukajabhuleje ku Toloa, gutukwelile meli kwenda ku Shamotalake na malabhi gakwe gutuishe ku Neapoli.
12 Et de là à Philippes, qui est la première ville du quartier de Macédoine, et est une colonie; et nous séjournâmes quelque temps dans la ville.
Tukajabhuleje penepo, gutuishe mpaka ku Pilipi shilambo sha ku Makedonia, shilambo shikulungwa sha Bhaloma jene mmbali jila. Gutulonjeye shene shilambosho mobha gowepe.
13 Et le jour du Sabbat nous sortîmes de la ville, [et allâmes] au lieu où on avait accoutumé de faire la prière, près du fleuve, et nous étant là assis nous parlâmes aux femmes qui y étaient assemblées.
Lyubha lya Pumulila gutukopweshe palanga shilambo, gutupite nnyenje lushi nkuloleya pa jujila Nnungu, gututemi nkukunguluka na bhanabhakongwe bhaimenenje penepo.
14 Et une femme, nommée Lydie, marchande de pourpre, qui était de la ville de Thyatire, et qui servait Dieu [nous] ouit, et le Seigneur lui ouvrit le cœur, afin qu'elle se rendît attentive aux choses que Paul disait.
Munkumbi gwa bhatupilikanishiyangaga bhala, bhashinkupagwa bhakongwe bhamo bhaajogopaga a Nnungu bhashemwaga a Lidia, bha shilambo sha ku Tiatila bhaaliji na upindi gwa nngubho ya galama. Bhakulungwa bhashinkwaugulila ntima, bhagaposhele malobhe gubhabheleketaga a Pauli.
15 Et après qu'elle eut été baptisée, avec sa famille, elle nous pria, disant: Si vous m'estimez être fidèle au Seigneur, entrez dans ma maison, et y demeurez. Et elle nous y contraignit.
Bhakabhatishweje bhenebho na bhandunji bha nnyumba jabho, gubhatushemile kungwabho bhalinkuti, “Ibhaga kweli nnjibhweninji ngulupai jangu ku Bhakulungwa, nnjiangananje kumui kuntamangananje.” Gubhatushondelesheye kwa kaje.
16 Or il arriva que comme nous allions à la prière, nous fûmes rencontrés par une servante qui avait un esprit de Python, et qui apportait un grand profit à ses maîtres en devinant.
Lyubha limo tulikwenda pa kwaajujila a Nnnugu, gutuimene naka mwali jumo akwete lioka lya londola. Jwene mwalijo atendaga kwaapatilanga mmbiya yaigwinji ashinangologwe kwa liengo lyakwe lya londola.
17 Et elle se mit à nous suivre, Paul et nous, en criant, et disant: ces hommes sont les serviteurs du Dieu souverain, et ils vous annoncent la voie du salut.
Bhai, mwali jula gwabhakagwile a Pauli na uwe, alijobhela alinkuti, “Abha bhandunjibha nibhaakamula maengo bha a Nnungu bha kunnungu. Bhanakungulushilanga mpanda gwa patila ntapulo!”
18 Et elle fit cela durant plusieurs jours; mais Paul en étant importuné, se tourna, et dit à l'esprit: je te commande au Nom de Jésus-Christ de sortir de cette fille; et il en sortit.
Gwatendile nneyo kwa mobha gamagwinji mpaka lyubha limo a Pauli guyaashimile, gubhatendebhwishe gubhammalanjile lioka jula, “Ngunakuamulisha kwa lina lya a Yeshu Kilishitu gunshoshe aju!” Shangupe lioka jula gwanshoshile mwali jula.
19 Mais ses maîtres voyant que l'espérance de leur gain était perdue, se saisirent de Paul et de Silas, et les traînèrent dans la place publique devant les Magistrats.
Ashinangologwe mwali jula bhakabhonanjeje ngulupai jabhonji jaapatilangaga mmbiya jiobhile, gubhaakamwilenje a Pauli na a Shila, nikwaakwakwatilanga mpaka kubhaushiyanga indu kubhakulungwanji bha shilambo.
20 Et ils les présentèrent aux Gouverneurs, en disant: ces hommes-ci, qui sont Juifs, troublent notre ville:
Gubhaalugwilenje ku bhaaukumulanga bhalinkutinji, “Abha bhandunjibha Bhayaudi, na bhananyatyanga shilambo shetu.
21 Car ils annoncent des maximes qu'il ne nous est pas permis de recevoir, ni de garder, vu que nous sommes Romains.
Bhanalunguyanga ngani ja ikubho ikaapinjikwa kuiposhela uwe wala kuikagula, pabha uwe tu Bhaloma.”
22 Le peuple aussi se souleva ensemble contre eux, et les Gouverneurs leur ayant fait déchirer leurs robes, commandèrent qu'ils fussent fouettés.
Lugwinjili lowe lwa bhandu gulwaajendelenje kukwakomanga a Pauli na a Shila, nabhalabhonji bhaaukumulanga gubhaulilenje ngubho yabhonji kwa mashili, gubhaamulishenje bhakomwanje ibhoko.
23 Et après leur avoir donné plusieurs coups de fouet, ils les mirent en prison, en commandant au geôlier de les garder sûrement.
Bhakakomwanjeje kwa kaje gubhaugalilwenje nnigelesha, gubhannajilenje linjola jwa ligelesha kubhika ulinda gwa kajekaje.
24 Et le [geôlier] ayant reçu cet ordre, les mit au fond de la prison, et leur serra les pieds dans des ceps.
Linjolajo akapateje gene malajilogo, gwabhaugalilenje a Pauli na a Shila kati ja nkati ligelesha lila bhali bhaatabhilenje makongono na makono nnipoto.
25 Or sur le minuit Paul et Silas priaient, en chantant les louanges de Dieu; en sorte que les prisonniers les entendaient.
Tome na pakati shilo a Pauli na a Shila bhatendaga juganga Nnungu akuno bhalijimbanga nyimbo ya kwainiya, bhaatabhwanga bhananji bhalikwaapilikanishiyanga.
26 Et tout d'un coup il se fit un si grand tremblement de terre, que les fondements de la prison croulaient; et incontinent toutes les portes s'ouvrirent, et les liens de tous furent détachés.
Shangupe, litaka likutetemelaga kwa jogoya na mubhaolelenje makumba ga lijumba lya ligeleshalila mukutenganyikaga, shangupe milango jowe ja ligelesha lila jikuugukaga na mindondolo jibhatabhilwenje jila jikugopokaga.
27 Sur quoi le geôlier s'étant éveillé, et voyant les portes de la prison ouvertes, tira son épée, et se voulait tuer, croyant que les prisonniers s'en fussent fuis.
Linjola jwa ulinda jula akajumusheje nikujibhona milango ja ligelesha jiugwishe, gwaganishiye kuti bhaatabhwanga bhowe bhabhutekenje, kwa nneyo gwaolomwele upanga gwakwe nkupinga aibhulaje.
28 Mals Paul cria à haute voix, en disant: ne te fais point de mal: car nous sommes tous ici.
Ikabheje a Pauli gubhautiye lilobhe bhalinkuti, “Unaipoteshe, pabha uwe tubhowe tupali pano.”
29 Alors ayant demandé de la lumière, il courut dans [le cachot], et tout tremblant, se jeta [aux pieds] de Paul et de Silas.
Gwashemiye kandili, jikaisheje linjola jula gwabhutushile nkati, gwaigwishiye pamakongono ga a Pauli na a Shila akuno alitetemela kwa jogopa.
30 Et les ayant menés dehors, il leur dit: Seigneurs, que faut-il que je fasse pour être sauvé?
Kungai gwabhakopoyenje palanga, nigwashite, “Ndende bhuli niitapule?”
31 Ils dirent: crois au Seigneur Jésus-Christ; et tu seras sauvé, toi et ta maison.
Gubhannjangwilenje, “Gwaakulupalile a Yeshu shiutapulwe ugwe na likaja lyako.”
32 Et ils lui annoncèrent la parole du Seigneur, et à tous ceux qui étaient en sa maison.
Bhai, gubhannungushiyenje lilobhe lya Bhakulungwa jwenejo na bhandunji bhowe bha likaja lyakwe.
33 Après cela, les prenant en cette même heure de la nuit, il lava leurs plaies, et aussitôt après il fut baptisé, avec tous ceux de sa maison.
Linjola jula gwabhatolilenje malanga ga shilo pegala gwabhaukengenje ilonda yabhonji, kungai jwenejo na bhandunji bha nnyumba jakwe bhowe gubhabhatishwenje gwanakamope.
34 Et les ayant amenés en sa maison, il leur servit à manger, et se réjouit, parce qu'avec toute sa maison il avait cru en Dieu.
Gwabhapelekenje a Pauli na a Shila kunngwakwe, gwabhapelenje shalya. Jwalakwe na bhandunji bha nnyumba jakwe gubhainonyelenje, pabha nnaino bhaakulupalilenje a Nnungu.
35 Et quand il fut jour, les Gouverneurs envoyèrent des huissiers pour lui dire: élargis ces gens-là.
Kukasheje lyamba, bhaukumulanga gubhaatumilenje bhakulungwanji bha manjola bhalinkutinji, “Nkaagopolanje bhandunji bhala bhajendangane.”
36 Et le geôlier rapporta ces paroles à Paul, [disant]: les Gouverneurs ont envoyé dire qu'on vous élargît; sortez donc maintenant, et allez-vous-en en paix.
Linjola jula akwaalugulilaga a Pauli jene nganijo alinkuti. “Bhaukumulanga bhashitumanga ntenga nkupinga nngopolwanje. Bhai, nnaino nkopokangane nnjendangane kwa ulele.”
37 Mais Paul dit aux huissiers: après nous avoir fouettés publiquement, sans forme de jugement, nous qui sommes Romains, ils nous ont mis en prison; et maintenant ils nous mettent dehors en secret? Il n'en sera pas ainsi, mais qu'ils viennent eux-mêmes, et qu'ils nous mettent dehors.
Ikabheje a Pauli gubhannjangwile, “Bhashikutukomanga ibhoko palugwinjili gwangali kutuukumula na uwe Tubhaloma. Na kabhili bhashikutuugalilanga nnigelesha na nnaino bhanapinganga kutugopolanga kwa nng'iyo! Nngabha nneyo, ikabheje bhajiyangananje ashaayene kubhatukopoyanje.”
38 Et les huissiers rapportèrent ces paroles aux Gouverneurs, qui craignirent, ayant entendu qu'ils étaient Romains.
Bhakulungwanji bha manjola gubhapitenje kwaalugulilanga bhaukumulanga jene nganijo, bhakapilikananjeje kuti a Pauli na a Shila ni Bhaloma, gubhajogopenje.
39 C'est pourquoi ils vinrent vers eux, et les prièrent; puis les ayant élargis, ils les supplièrent de partir de la ville.
Kwa nneyo, gubhapite kwaagwilanga pa makongono, bhakaakopoyanjeje palanga gubhaajujilenje bhashokangananje pa shilambo pala.
40 Alors étant sortis de la prison, ils entrèrent chez Lydie, et ayant vu les frères, ils les consolèrent, et [ensuite] ils partirent.
A Pauli na a Shila gubhakopokenje nnigelesha, gubhapitengenenje kumui kwa a Lidia. Kweneko gubhaimenenje na bhakilishitu na bhakaataganjeje ntima gubhajabhulenje.