< Actes 13 >
1 Or il y avait dans l'Eglise qui était à Antioche, des Prophètes et des Docteurs, [savoir] Barnabas, Siméon appelé Niger, Lucius le Cyrénien, Manahem, qui avait été nourri avec Hérode le Tétrarque, et Saul.
Lino muchikombelo mu Antiyokki, kwakali bamwi basinsimi abayiisi, Bakali Bbanabbasi, Simiyoni (utegwa Nayija), Lusiyasi waku Sayilini, Manayemi (mwananyina wa Helodi mu tetilaki) a Sawulo.
2 Et comme ils servaient le Seigneur dans leur ministère, et qu'ils jeûnaient, le Saint-Esprit dit: séparez-moi Barnabas et Saul, pour l'œuvre à laquelle je les ai appelés.
Nibakali kukomba Mwami Mwami akulyiimya kulya, Muuya Uusalala wakati, “Mundibambile bwanzeene Bbanabbasi a Sawulo, bachite mulimo oko nkundabayita.”
3 Alors ayant jeûné et prié, et leur ayant imposé les mains, ils les laissèrent partir.
Nibakamana kulyiimya kulya, kukomba, akubika maboko aabalumi aaba, bakabatuma kuzwa.
4 Eux donc étant envoyés par le Saint-Esprit, descendirent en Séleucie, et de là ils naviguèrent en Cypre.
Nkinkako Bbanabbasi a Sawulo, kabali batumwa kunze a Muuya Uusalala, bayinka aansi ku Selusiya; kuzwa oko bakayamba kuya ku Seyipulasi.
5 Et quand ils furent à Salamis, ils annoncèrent la parole de Dieu dans les Synagogues des Juifs; et ils avaient aussi Jean pour leur aider.
Nibakali mudolopo lya Salamasi, bakakambawuka ijwi Leza muzikombelo zyama Juuzi. Bakali a Joni Makki mbuli mugwasyi wabo.
6 Puis ayant traversé l'île jusqu'à Paphos, ils trouvèrent là un certain enchanteur, faux-Prophète Juif, nommé Bar-Jésus,
Nibakamana kwenda kasuwa koonse kusikila ku Pafosi, bakajana umwi mwalumi simusamu, musinsimi mubeji wechi Juda, wakalezina lyakuti Bbaa Jizasi.
7 Qui était avec le Proconsul Serge Paul, homme prudent, lequel fit appeler Barnabas et Saul, désirant d'ouïr la parole de Dieu.
Oyu siminsamu wakalijisini amwendelezi wachisi, Sejiyasi Pawulasi, oyo wakali mwalumi musongo loko. Oyu mwalumi wakapa mulandu kuli Bbanabbasi a Sawulo, nkambo wakali kuyanda kumvwa ijwi lya Leza.
8 Mais Elymas, [c'est-à-dire], l'enchanteur, car c'est ce que signifie ce nom d'Elymas, leur résistait, tâchant de détourner de la foi le Proconsul.
Pesi Elimasi “simisamu” (obu mbombubo mbulyakali kutolelekelwa izina lyakwe) wakabakazya; wakeezya kusanduula nzila yabeendelezi bachisi kuzwa kululusyomo.
9 Mais Saul, qui est aussi appelé Paul, étant rempli du Saint-Esprit, et ayant les yeux arrêtés sur lui, dit:
Pesi Sawulo, uutegwa Pawulo alimwi, kazwide Muuya Uusalala, wakamulangisisya kapati
10 Ô homme plein de toute fraude et de toute ruse, fils du Démon, ennemi de toute justice, ne cesseras-tu point de renverser les voies du Seigneur qui sont droites?
akwamba kuti, “Iwee mwana satani, uzwide misyobo yoonse yalweno abulozi. Nduwe sinkondonyina wayoonse misyobo yabululami. Tokoyoleka pe kumonya inzila ziluleme zya Mwami, uyoleka na?
11 C'est pourquoi, voici la main du Seigneur va être sur toi, et tu seras aveugle sans voir le soleil jusqu'à un certain temps. Et à l'instant une obscurité et des ténèbres tombèrent sur lui, et tournant de tous côtés il cherchait quelqu'un qui le conduisît par la main.
Kwaino boona, kuboko kwa Mwami kuli atala alinduwe, alimwi uyooba moofu. Tokoyobona izuba kwakayindi.” Mpawawo Elimasi wakawidwa sikunkwe amudima; nakatalika kwendeenda kuyanduula bantu kuti bamukwele kuboko.
12 Alors le Proconsul voyant ce qui était arrivé, crut, étant rempli d'admiration pour la doctrine du Seigneur.
Musule akubona zyakachitika mweendelezi wachisi, wakasyoma, nkaambo wakagamba kukuyiisigwa aatala a Mwami.
13 Et quand Paul et ceux qui étaient avec lui furent partis de Paphos, ils vinrent à Perge, ville de Pamphylie; mais Jean s'étant retiré d'avec eux, s'en retourna à Jérusalem.
Lino Pawulo abeenzinyina bakatalika kuyamba kuzwa ku Pafosi akuza ku Pega mu Pamfuliya. Pesi Joni wakabasiya alimwi wabweeda ku Jelusalema.
14 Et eux étant partis de Perge, vinrent à Antioche, ville de Pisidie, et étant entrés dans la Synagogue le jour du Sabbat, ils s'assirent.
Pawulo abenzinyina bakeenda kuzwa ku Pega akusikila ku Antiyokki yaku Pisidiya. Oko bakanjila muchikombelo mubuzuba butegwa Sabata akukkala ansi.
15 Et après la lecture de la Loi et des Prophètes, les Principaux de la Synagogue leur envoyèrent dire: hommes frères! s'il y a de votre part quelque parole d'exhortation pour le peuple, dites-la.
Musule akubalwa kwamulawu abasinsiimi, bazuluzi bechikombelo bakabatumina mulayizyo, kabati, “Nobakwesu, kuti kamujisi mulayiizyo wakusungwazya kubantu bali aano, amuwambe.”
16 Alors Paul s'étant levé, et ayant fait signe de la main qu'on fit silence, dit: hommes Israëlites, et vous qui craignez Dieu, écoutez.
Nkiinkako Pawulo wakimikila akuumuzya akuboko kwakwe; wakati, “Nobalumi bamu Izilayeli andinywe nimulemeka Leza, amumvwe.
17 Le Dieu de ce peuple d'Israël a élu nos pères, et a distingué glorieusement ce peuple du temps qu'ils demeuraient au pays d'Egypte, et il les en fit sortir avec un bras élevé.
Leza wabantu aba ba Izilayeli wakasala bamataata akuchita bantu kuti bavule awo nibakakkede munyika ya Ijiputi, alimwi akuboko kunyampwidwe wakabazulwida kuzwa munyika njiyo.
18 Et il les supporta au désert environ quarante ans.
Kwaminyaka ilimbuli makumi oone wakakkala ambabo munkanda mulusaka. Amwi malembe aansiku awamba boobu, kwamyaaka ilimbuli makumi one wakabalela mulusaka na loonde.
19 Et ayant détruit sept nations au pays de Canaan, il leur en distribua le pays parle sort.
Musule akujaya izisi zili musanu azibili munyika ya Kkenani, wakapa bantu besu inyika yabo kuti bakkone.
20 Et environ quatre cent cinquante ans après, il leur donna des Juges, jusqu' à Samuel le Prophète.
Zyonse inchito ezi zyakachitika mumyaaka myanda yone amakumi musanu. Musule azintu zyonse ezi, Leza wakabapa babetesi mane kwazoba Samiyele musinsimi.
21 Puis ils demandèrent un Roi, et Dieu leur donna Saül fils de Kis, homme de la Tribu de Benjamin; et [ainsi] se passèrent quarante ans.
Mpawo bantu bakakumbila Mwami, alimwi Leza wakabapa Sawulo mwana wa Kkishi mulombe, mwalumi uzwa kumusyobo wa Bbenjamini, kuti aabe mwami kwamyaaka makumi one.
22 Et [Dieu] l'ayant ôté, leur suscita David pour Roi, duquel aussi il rendit ce témoignage, et dit: j'ai trouvé David fils de Jessé, un homme selon mon cœur, [et] qui fera toute ma volonté.
Musule akuti Leza wamugwisya mubwami, wakanyampula Deviti kuti abe ngomwami wabo. Kwakali atala a Deviti mwana wa Jese mulombe kali mwalumi utobela moyo wangu, kuchita zyoonse nzyendiyanda kuti achite.'
23 Ç'a été de sa semence que Dieu, selon sa promesse, a suscité Jésus pour Sauveur à Israël.
Kuzwa kulunyungu lwayooyu mwalumi Leza weeta mufutuli, Jesu, mbuli mbwakasyomezya kuyochita.
24 Jean ayant auparavant prêché le Baptême de repentance à tout le peuple d'Israël, avant la venue de Jésus.
Kakutana kuba kuboola kwa Jesu, oyo Joni ngwakakambawuka atala alubbabbatizyo lwakulilesya kubantu boonse ba Izilayeli.
25 Et comme Jean achevait sa course, il disait: qui pensez-vous que je sois? je ne suis point [le Christ], mais voici, il en vient un après moi, dont je ne suis pas digne de délier le soulier de ses pieds.
Awo Joni nakali kumaninsya mulimo wakwe, wakati, 'Muyeeya kuti ndimeni? Teensi ndime oyo pe. Pesi muswilizye, nguumwi uza musule lyangu uuli aansapato zyakumawulu nzyesyeleli kumwangununa pe.'
26 Hommes frères! enfants qui descendez d'Abraham, et ceux d'entre vous qui craignez Dieu, c'est à vous que la parole de ce salut a été envoyée.
Nobakwesu, bana bamulongo wa Abbulahamu, abaabo bali mukati kenu balemeka Leza, zili kuli ndiswe kuti mulumbe walufutuko olu watumizigwa.
27 Car les habitants de Jérusalem et leurs Gouverneurs ne l'ayant point connu, ont même en le condamnant accompli les paroles des Prophètes, qui se lisent chaque Sabbat.
Nkaambo aabo bakkala mu Jelusalemu abazuluzi abasinsimi tebakamuziba pe, alimwi bakazuzikizya ayo majwi abasinsimi ayo abalwa mumasabata woonse akumuniaka.
28 Et quoiqu'ils ne trouvassent rien en lui qui fût digne de mort, ils prièrent Pilate de le faire mourir.
Nikuba kuti tebakajana kaambo kamwelo wakujiigwa bakayita Pilato kuti amujaye.
29 Et après qu'ils eurent accompli toutes les choses qui avaient été écrites de lui, on l'ôta du bois, et on le mit dans un sépulcre.
Nibakamaninsya zyonse zintu zyakalembedwe atala anguwe, bakamuseluzya amunsamu akumulazika muchuumbwe.
30 Mais Dieu l'a ressuscité des morts.
Pesi Leza wakamubusya kuzwa kubafu.
31 Et il a été vu durant plusieurs jours par ceux qui étaient montés avec lui de Galilée à Jérusalem, qui sont ses témoins devant le peuple.
Wakaboneka kwamazuba miingi ababo bakali baza awe kuzwa ku Galili kuya ku Jelusalemu. Aba bantu lino baba bakamboni bakwe kubantu.
32 Et nous vous annonçons quant à la promesse qui a été faite à nos pères,
Nkiinkako tuli kumwambila makani mabotu, ichisyomezyo chakaza kumataata
33 Que Dieu l'a accomplie envers nous qui sommes leurs enfants; ayant suscité Jésus, selon qu'il est écrit au Psaume second: tu es mon Fils, je t'ai aujourd'hui engendré.
watuzuzikizizya iswe, abana babo, mukubusya Jesu. Mbuli mbukulembedwe muli Ntembawuzyo: 'Uli mwana wangu mulombe, sunu ndaba Wuso.'
34 Et [pour montrer] qu'il l'a ressuscité des morts, pour ne devoir plus retourner au sépulcre, il a dit ainsi: je vous donnerai les saintetés de David assurées.
Mukuti wakamubusya kuzwa kubafu tachibwedeli pe, Leza wakambuula muli eyi inzila: 'Ndiyomupa izisalala alimwi zyanchoonzyo zilongezyo zyakasyomezegwa kuli Deviti.'
35 C'est pourquoi il a dit aussi dans un autre endroit: tu ne permettras point que ton Saint sente la corruption.
Nkinkako nchawamba lubo muli imwi Intembawuzyo, 'Tokoyozumizya Musalalai wako pe kuti akabone kubola.'
36 Car certes David, après avoir servi en son temps au conseil de Dieu, s'est endormi, et a été mis avec ses pères, et a senti la corruption.
Nkambo awo Daviti nakali wabelekela ziyandisyo zya Leza muzyalane lyakwe mwini, wakoona ing'onzi; wakalazikwa amwi awisi alimwi mubili wakwe wakamvwa kubola.
37 Mais celui que Dieu a ressuscité n'a point senti de corruption.
Pesi kuloyo ngwakabusya Leza takwepe nakamvwa kubola.
38 Sachez donc, hommes Frères! que c'est par lui que vous est annoncée la rémission des péchés;
Nkinkako leka chizibinkane kuli ndinywe, bakwesu, kuti kwinda muli oyu mwalumi kuli kambawukidwe kuli ndinywe ilu lekelelo lwa zibi.
39 Et que de tout ce dont vous n'avez pu être justifiés par la Loi de Moïse, quiconque croit est justifié par lui.
Kuli nguwe woonse muntu usyoma ulilulamikidwe kuzwa kuzintu zyonse ezyo mulawu wa Mozesi nziwakakachilwa kukululamika.
40 Prenez donc garde qu'il ne vous arrive ce qui est dit dans les Prophètes:
Elyo nkinkaako mubone kuti chakaambwa abasinsimi tazichitiki pe kuli ndinywe.
41 Voyez, contempteurs, et vous en étonnez, et soyez dissipés: car je m'en vais faire une œuvre en votre temps, une œuvre que vous ne croirez point, si quel- qu'un vous la raconte.
'Amubone, nobadyamizi, alimwi mugambe alimwi mufwe mpawo: Nkambo ndili kweeta mulimo mumazuba eenu, imulimo ngomutakabule kusyoma pe, nikuba kuti umwi muntu wawambilizya kuli ndinywe.”
42 Puis étant sortis de la Synagogue des Juifs, les Gentils les prièrent qu'au Sabbat suivant ils leur annonçassent ces paroles.
Awo Pawulo a Bbanabbasi nibakeenda, bantu bakabakumbila kuti bazowambe lubo majwi nyayaayo musabata iitobela.
43 Et quand l'assemblée fut séparée, plusieurs des Juifs et des prosélytes qui servaient Dieu, suivirent Paul et Barnabas, qui en leur parlant les exhortaient à persévérer en la grâce de Dieu.
Niwakamana muswangano wachikombelo, bwingi bwaba Juda abasikulipeda bakatobela Pawulo a Bbanabbasi, aabo bakambuula abo akubasungwazya kuti bayinkilile anumbo muluzyalo lwa Leza.
44 Et le Sabbat suivant, presque toute la ville s'assembla pour ouïr la parole de Dieu.
Mubuzuba ibutegwa Sabata yakatobela, kubanga idolopo lyonse lyakali bungene antoomwe kuti bamvwe ijwi lya Mwami.
45 Mais les Juifs voyant toute cette multitude, furent remplis d'envie, et contredisaient à ce que Paul disait, contredisant et blasphémant.
Awo ba Juda nibakabona lubunga lwabantu, bakazula bbivwe akwambuula kabakazya zintu zyakaambwa a Pawulo akumutukila.
46 Alors Paul et Barnabas s'étant enhardis, leur dirent: c'était bien à vous premièrement qu'il fallait annoncer la parole de Dieu, mais puisque vous la rejetez, et que vous vous jugez vous-mêmes indignes de la vie éternelle, voici, nous nous tournons vers les Gentils. (aiōnios )
Pesi Pawulo a Bbanabbasi bakambuula chamanguzu kabti, “Kwakeelede kuti ijwi lya Leza kalyaambwa kusanguna kuli ndinywe. Mukubona kuti mula litabulula kuzwa kulindinywe akulibona kamuteeledwe buumi bulakujulu, amubone, tuyobweeda kuli basizibi. (aiōnios )
47 Car le Seigneur nous l'a ainsi commandé, [disant]: je t'ai établi pour être la lumière des Gentils, afin que tu sois en salut jusques aux bouts de la terre.
Nkambo mbombubo mbatulayilila Mwami, wati, “Ndasala mbuli mumuni wabasizibi, kuti mweete lufutuko kumasena akunze anyika.”
48 Et les Gentils entendant cela, s'en réjouissaient, et ils glorifiaient la parole du Seigneur; et tous ceux qui étaient destinés à la vie éternelle, crurent. (aiōnios )
Awo basizibi nibakamvwa echi, bakabotelwa akusalazya ijwi lya Mwami. Mbuli biingi bakasalwa kubuumi bwakujulu bakasyoma. (aiōnios )
49 Ainsi la parole du Seigneur se répandait par tout le pays.
Ijwi lya Mwami lyakendelezegwa muchengelelo choonse.
50 Mais les Juifs excitèrent quelques femmes dévotes et distinguées, et les principaux de la ville, et ils émurent une persécution contre Paul et Barnabas, et les chassèrent de leurs quartiers.
Pesi ba Juda bakeenena banakazi balipedelede kubwime bwajulu abalumi bazuluzi badolopo. Bakasungwaazya kusyonsegwa kwa Pawulo a Bbanabbasi akubagwisya muchenelelo chabo.
51 Mais eux ayant secoué contre eux la poudre de leurs pieds, s'en vinrent à Iconie.
Pesi Pawulo a Bbanabbasi bakakunkumuna lusuko kuzwa kumawulu aabo mukukazyania ambabo. Mpawo bakaya kudolopo lyaku Ikkoniyamu.
52 Et les disciples étaient remplis de joie et du Saint-Esprit.
Alimwi basikwiiya bakazuzigwa alukondo alimwi a Muuya Uusalala.