< 2 Samuel 10 >

1 Or il arriva après cela que le Roi des enfants de Hammon mourut, et Hanun son fils régna en sa place.
Pea hili eni naʻe hoko ʻo pehē, naʻe pekia ʻae tuʻi ʻoe fānau ʻa ʻAmoni, pea naʻe hoko mo ia ʻi he pule ʻa hono foha ko Hanuni.
2 Et David dit: J'userai de gratuité envers Hanun, fils de Nahas, comme son père a usé de gratuité envers moi; ainsi David lui envoya ses serviteurs pour le consoler de la mort de son père. Et les serviteurs de David vinrent au pays des enfants de Hammon.
Pea naʻe pehē ai ʻe Tevita, “Te u fakahā ʻae ʻofa kia Hanuni ko e foha ʻo Naʻasi, koeʻuhi ko e fakahā ʻae ʻofa kiate au ʻe heʻene tamai.” Pea naʻe fekau atu ʻe Tevita ʻa ʻene kau tamaioʻeiki ke nau fakafiemālieʻi ia koeʻuhi ko ʻene tamai. Pea naʻe haʻu [ai ]ʻae kau tamaioʻeiki ʻa Tevita ki he fonua ʻoe fānau ʻa ʻAmoni.
3 Mais les principaux d'entre les enfants de Hammon dirent à Hanun leur Seigneur: Penses-tu que ce soit pour honorer ton père, que David t'a envoyé des consolateurs? N'est-ce pas pour reconnaître exactement la ville, et pour l'épier afin de la détruire, que David a envoyé ses serviteurs vers toi?
Pea naʻe pehē ʻe he houʻeiki ʻoe fānau ʻo Hanuni ko honau ʻeiki, “ʻOku ke mahalo, kuo fai fakaʻapaʻapa ʻa Tevita ki hoʻo tamai, ʻi heʻene fekau mai ʻae kau fakafiemālie kiate koe? ʻIkai kuo fekau mai ʻe Tevita ʻa ʻene kau tamaioʻeiki kiate koe, koeʻuhi ke nau hakule ʻae kolo, pea mamata ki ai, pea ke nau lavaʻi ia?”
4 Hanun donc prit les serviteurs de David, et fit raser la moitié de leur barbe, et couper la moitié de leurs habits jusqu'aux hanches; puis il les renvoya.
Ko ia naʻe puke ʻe Hanuni ʻae kau tamaioʻeiki ʻa Tevita, mo ne tele fakapotu taha ʻa honau fakapau, mo ne tuʻusi fakavaeua ʻa honau ngaahi kofu vala, [ʻo fai ]mei he tuʻungaiku, mo ne toki fekau ke nau ʻalu.
5 Et ils le firent savoir à David, lequel envoya au devant d'eux; car ces hommes étaient fort confus: et le Roi leur fit dire: Tenez-vous à Jéricho jusqu'à ce que votre barbe soit revenue, [et] alors vous retournerez.
Pea ʻi heʻenau hoko ʻo fakahā ia kia Tevita, naʻa ne fekau atu [ha niʻihi ]ke fakafetaulaki atu kiate kinautolu, he naʻa nau mā lahi ʻaupito: pea naʻe pehē ʻe he tuʻi, “Mou tatali ʻi Seliko kaeʻoua ke toe tupu ʻa homou kava, pea mou toki haʻu.”
6 Or les enfants de Hammon voyant qu'ils s'étaient mis en mauvaise odeur auprès de David, envoyèrent pour lever à leurs dépens vingt mille fantassins des Syriens de Beth-réhob, et des Syriens de Tsoba, et mille hommes du Roi de Mahaca, et douze mille hommes de ceux de Tob.
Pea ʻi he vakai ʻe he fānau ʻa ʻAmoni kuo nau namukū ʻi he ʻao ʻo Tevita, naʻe fekau atu ʻe he fānau ʻa ʻAmoni, mo nau totongi ki he kakai Silia naʻe [nofo ]ʻi Pete-Lehopi, mo e kakai Silia ʻi Sopa, ko e kau tangata hāʻele ʻe toko ua mano, pea mei he tuʻi ko Meaka ʻae kau tangata ʻe toko taha afe, pea mo e kau tangata ʻe tokotaha mano mo e toko ua afe meia Isitopi.
7 Ce que David ayant appris, il envoya Joab et toute l'armée, [savoir] les plus vaillants.
Pea ʻi heʻene fanongo ki ai ʻa Tevita, naʻa ne fekau atu ʻa Soape, pea mo ʻene kau tangata tau kotoa pē.
8 Et les enfants de Hammon sortirent, et se rangèrent en bataille à l'entrée de la porte; et les Syriens de Tsoba, et de Réhob, et ceux de Tob et de Mahaca étaient à part dans la campagne.
Pea naʻe hū mai kituʻa ʻae fānau ʻa ʻAmoni, pea naʻa nau fakanofo ʻae tau ʻi he hūʻanga ʻoe matanikolo: ka naʻe tuʻu kehe fakataha ʻi he ʻataʻatā ʻae kakai Silia ʻo Sopa, pea mo Lehopi, pea mo Isitopi, pea mo Meaka.
9 Et Joab voyant que leur armée était tournée contre lui, devant et derrière, prit des hommes d'élite d'entre tous ceux d'Israël et les rangea contre les Syriens;
Pea ʻi heʻene mamata ʻe Soape kuo fakanofo mai ʻae tau mei muʻa pea mei mui, naʻa ne fili mai ʻae kau toʻa kotoa pē ʻo ʻIsileli naʻe ongoongoa, mo ne tuku [ʻakinautolu ]ke tauʻi ʻae kakai Silia:
10 Et il donna la conduite du reste du peuple à Abisaï son frère, qui le rangea contre les enfants de Hammon.
Pea ko hono toe ʻoe kakai naʻa ne tuku ki he nima ʻo hono tokoua ko ʻApisai, koeʻuhi ke ne tauʻi ʻaki [ʻakinautolu ]ʻae fānau ʻa ʻAmoni.
11 Et [Joab lui] dit: Si les Syriens sont plus forts que moi, tu me viendras délivrer; et si les enfants de Hammon sont plus forts que toi, j'irai aussi pour te délivrer.
Pea naʻa ne pehē, “Kapau ʻe mālohi fau ʻae kakai Silia kiate au, te ke toki tokoni mai ʻe koe: pea kapau ʻe mālohi fau kiate koe ʻae fānau ʻa ʻAmoni, te u toki haʻu au ʻo tokoni kiate koe.
12 Sois vaillant, et portons-nous vaillamment pour notre peuple, et pour les villes de notre Dieu; et que l'Eternel fasse ce qu'il lui semblera bon.
Mou lototoʻa, pea ke tau fai ʻo ngalingali tangata koeʻuhi ko hotau kakai, pea mo e ngaahi kolo ʻo hotau ʻOtua: pea ke fai ʻe Sihova ʻaia ʻoku lelei kiate ia.”
13 Alors Joab et le peuple qui était avec lui s'approchèrent pour donner bataille aux Syriens; et [les Syriens] s'enfuirent de devant lui.
Pea naʻe ʻunuʻunu atu ʻa Soape, pea mo e kakai naʻe ʻiate ia, ke[nau ]tauʻi ʻae kakai Silia: pea naʻa nau hola mei hono ʻao.
14 Et les enfants de Hammon voyant que les Syriens avaient pris la fuite, s'enfuirent aussi de devant Abisaï, et entrèrent dans la ville; et Joab s'en retourna [de la guerre contre] les enfants de Hammon, et vint à Jérusalem.
Pea ʻi he sio ʻae fānau ʻa ʻAmoni ʻoku hola ʻae kakai Silia, naʻa nau toki hola foki mei he ʻao ʻo ʻApisai, ʻonau hū ki he kolo. Ko ia naʻe foki mai ʻa Soape mei he fānau ʻa ʻAmoni, ʻo ne haʻu ki Selūsalema.
15 Mais les Syriens voyant qu'ils avaient été battus par ceux d'Israël, se rallièrent ensemble.
Pea ʻi he vakai ʻe he kakai Silia kuo teʻia ʻakinautolu ʻi he ʻao ʻo ʻIsileli, naʻa nau tānaki fakataha ʻakinautolu.
16 Et Hadadhézer envoya, et fit venir des Syriens de delà le fleuve, lesquels vinrent à Hélam, et Sobac, Chef de l'armée de Hadadhézer, les conduisait.
Pea naʻe fekau atu ʻe Hetatesa, ʻo ne ʻomi ʻae kakai Silia naʻe nofo ʻi he tuʻa vaitafe: pea naʻa nau haʻu ki ʻElami; pea naʻe tataki ʻakinautolu ʻe Sopaki ko e ʻeiki pule ki he kau tau ʻa Hetatesa.
17 Ce qui ayant été rapporté à David, il assembla tout Israël, et passa le Jourdain, et vint à Hélam; et les Syriens se rangèrent en bataille contre David, et combattirent contre lui.
Pea ʻi hono fakahā eni kia Tevita, naʻa ne tānaki fakataha ʻa ʻIsileli kātoa, pea naʻa nau āʻa atu ʻi Sioatani, ʻonau hoko atu ki ʻElami. Pea naʻe teuteuʻi ʻae tau ʻae kakai Silia kia Tevita, pea naʻa nau tau mo ia.
18 Mais les Syriens s'enfuirent de devant Israël; et David défit sept cents chariots des Syriens, et quarante mille hommes de cheval; il frappa aussi Sobac Chef de leur armée, qui mourut là.
Pea naʻe feholaki ʻae kakai Silia mei he ʻao ʻo Tevita: pea naʻe tāmateʻi ʻe Tevita ʻa e [kau tangata ]naʻe heka ʻi he ngaahi saliote ʻe fitungeau ʻoe kakai Silia, pea mo e kau heka hoosi ʻe toko fā mano, pea naʻa ne taaʻi ʻa Sopaki ko e ʻeiki pule ʻo ʻenau kau tau, ʻaia naʻe mate ʻi ai.
19 Et quand tous les Rois serviteurs de Hadadhézer eurent vu qu'ils avaient été battus par ceux d'Israël, ils firent la paix avec Israël, et leur furent assujettis; et les Syriens craignirent de plus secourir les enfants de Hammon.
Pea ʻi he sio ʻae haʻa tuʻi kotoa pē naʻe toka kia Hetatesa, kuo teʻia ʻakinautolu ʻi he ʻao ʻo ʻIsileli, naʻa nau alea kenau melino mo ʻIsileli, pea naʻa nau toka mai kiate kinautolu. Ko ia naʻe manavahē ai ʻae kakai Silia ke toe tokoni ki he fānau ʻa ʻAmoni.

< 2 Samuel 10 >