< 1 Rois 3 >
1 Or Salomon s'allia avec Pharaon Roi d'Egypte, et prit pour femme la fille de Pharaon, et l'amena en la Cité de David, jusqu'à ce qu'il eût achevé de bâtir sa maison, et la maison de l'Eternel, et la muraille de Jérusalem tout à l'entour.
Nakikadua ni Solomon kenni Faraon nga ari ti Egipto babaen iti panagasawana iti anak ni Faraon. Inkuyogna ti anak ni Faraon ket impanna isuna iti siudad ni David agingga a nalpas ti panangipatakderna iti balayna, ti balay ni Yahweh, ken ti pader iti aglawlaw ti Jerusalem.
2 Seulement le peuple sacrifiait dans les hauts lieux, parce que jusques alors on n'avait point bâti de maison au Nom de l'Eternel.
Agidatdaton dagiti tattao kadagiti pagdaydayawan gapu ta awan pay ti balay a naipatakder para iti nagan ni Yahweh.
3 Et Salomon aima l'Eternel, marchant selon les ordonnances de David son père, seulement il sacrifiait dans les hauts lieux, et y faisait des parfums.
Ay-ayaten ni Solomon ni Yahweh, tungtungpalenna dagiti alagaden ni David nga amana, malaksid laeng iti panagidaton ken panagipuorna iti insenso kadagiti altar.
4 Le Roi donc s'en alla à Gabaon pour y sacrifier; car c'était le plus grand des hauts lieux; et Salomon sacrifia mille holocaustes sur l'autel qui était là.
Napan ti ari idiay Gibeon tapno mangidaton sadiay, ta dayta ti kalatakan nga altar. Nagidaton ni Solomon iti dayta nga altar iti sangaribu a daton a mapuoran.
5 Et l'Eternel apparut de nuit à Salomon à Gabaon dans un songe, et Dieu lui dit: Demande ce que [tu veux que] je te donne.
Nagparang ni Yahweh kenni Solomon idiay Gibeon iti maysa a rabii babaen iti tagtagainep; kinunana, “Agkiddawka! Ania ti rumbeng nga itedko kenka?”
6 Et Salomon répondit: Tu as usé d'une grande gratuité envers ton serviteur David mon père, selon qu'il a marché devant toi en vérité, en justice, et en droiture de cœur envers toi, et tu lui as gardé cette grande gratuité de lui avoir donné un fils qui est assis sur son trône, comme [il paraît] aujourd'hui.
Isu a kinuna ni Solomon, “Impakitam ti kasta unay a kinapudnom iti tulagmo iti adipenmo a ni David nga amak, gapu ta nagbiag isuna a mapagtalkan ken nalinteg iti imatangmo, ken addaan isuna iti managtulnog puso. Pinagtalinaedmo kenkuana daytoy a kinapudnom unay iti tulagmo ken inikkam isuna iti anak nga agtugaw iti tronona ita nga aldaw.
7 Or maintenant, ô Eternel mon Dieu! tu as fait régner ton serviteur en la place de David mon père, et je ne suis qu'un jeune homme, qui ne sait point comment il faut se conduire.
Ket ita, Yahweh a Diosko, insaadmo nga ari ti adipenmo a kas kasukat ni David nga amak, uray no maysaak laeng nga ubing. Saanko nga ammo no kasano ti rummuar wenno umuneg.
8 Et ton serviteur est parmi ton peuple, que tu as choisi, [et] qui est un grand peuple qui ne se peut compter ni nombrer, tant il est en grand nombre.
Ti adipenmo ket adda iti nagtetengngaan dagiti tattao a pinilim, nakaad-adu a tattao a saan a mabilang.
9 Donne donc à ton serviteur un cœur intelligent pour juger ton peuple, [et] pour discerner entre le bien et le mal; car qui pourrait juger ton peuple, qui est d'une si grande conséquence?
Ikkam koma ngarud ti adipenmo iti mannakaawat a puso a mangikeddeng kadagiti tattaom, tapno ammok a paggidiaten ti nasayaat ken dakes. Ta siasino ti makabael a mangikeddeng kadagitoy nakaad-adu unay a tattaom?”
10 Et ce discours plut à l'Eternel, en ce que Salomon lui avait fait une telle demande.
Naay-ayo ti Apo iti daytoy a kiddaw ni Solomon.
11 Et Dieu lui dit: Parce que tu m'as fait cette demande, et que tu n'as point demandé une longue vie, et que tu n'as point demandé des richesses, et que tu n'as point demandé la mort de tes ennemis, mais que tu as demandé de l'intelligence pour rendre la justice;
Isu a kinuna ti Dios kenkuana, “Gapu ta kiniddawmo daytoy a banag ken saanmo a kiniddaw ti atiddog a biag, kinabaknang wenno ti biag dagiti kabusormo, ngem pannakaawat a mangilasin iti kinalinteg ti kiniddawmo.
12 Voici, j'ai fait selon ta parole; voici, je t'ai donné un cœur sage et intelligent, de sorte qu'il n'y en a point eu de semblable avant toi, et il n'y en aura point après toi qui te soit semblable.
Adtoy, aramidek dagiti amin a kiniddawmo kaniak. Ikkanka iti kinasirib ken mannakaawat a puso, tapno awan ti kas kenka a nagbiag idi, ken awanto pay ti tumaud a kas kenka.
13 Et même je t'ai donné ce que tu n'as point demandé, savoir les richesses et la gloire, de sorte qu'il n'y aura point eu [de Roi] semblable à toi entre les Rois, tant que tu vivras.
Itedko met kenka ti saanmo a dinawat, kinabaknang ken dayaw tapno awanto ti siasinoman kadagiti ari ti kas kenka iti amin nga al-aldawmo.
14 Et si tu marches dans mes voies pour garder mes ordonnances et mes commandements, comme David ton père y a marché, je prolongerai aussi tes jours.
No agbiagka babaen kadagiti wagasko a tungpalem dagiti alagadek ken dagiti bilbilinko a kas iti panagbiag ni David nga amam, ngarud, paatiddogek ti al-aldawmo.”
15 Alors Salomon se réveilla, et voilà le songe. Puis il s'en retourna à Jérusalem, et se tint devant l'Arche de l'alliance de l'Eternel, et offrit des holocaustes et des sacrifices de prospérités, et fit un festin à tous ses serviteurs.
Kalpasanna, nakariing ni Solomon, ket naamirisna a daytoy ket tagtagainep. Immay isuna iti Jerusalem ket nagtakder iti sangoanan ti lakasa ti tulag ti Apo. Nangidaton isuna kadagiti daton a mapuoran amin ken daton a pakikappia, ket nagparambak isuna para kadagiti amin nga adipenna.
16 Alors deux femmes de mauvaise vie vinrent au Roi, et se présentèrent devant lui.
Kalpasanna, dua a babbai a balangkantis ti immay iti ari ket nagtakderda iti sangoananna.
17 Et l'une de ces femmes dit: Hélas, mon Seigneur! Nous demeurions cette femme-ci et moi dans une même maison, et j'ai accouché chez elle dans cette maison-là.
Kinuna ti maysa a babai, “O apok, siak ken daytoy a babai ket agnanaed iti maymaysa a balay, ket impasngayko ti maysa nga ubing a kaduak isuna iti balay.
18 Le troisième jour après mon accouchement cette femme a aussi accouché, et nous étions ensemble; il n'y avait aucun étranger avec nous dans cette maison, nous étions seulement nous deux dans cette maison.
Ket napasamak nga idi maikatlo nga aldaw kalpasan ti panagpasngayko, nagpasngay met daytoy a babai. Agkaduakami. Awan ti sabali a tao iti balay, ngem dakami laeng a dua iti balay.
19 Or l'enfant de cette femme est mort la nuit, parce qu'elle s'était couchée sur lui.
Ket iti rabii, natay ti anak daytoy a babai gapu ta naiddaanna isuna.
20 Mais elle s'est levée à minuit, et a pris mon fils d'auprès de moi, pendant que ta servante dormait, et l'a couché dans son sein, et elle a couché dans mon sein son fils mort.
Isu a bimmangon isuna iti katengngaan ti rabii ket innalana ti anakko iti abayko bayat a nakaturog ti adipenmo, ket impaiddana iti barukongna, ket impaiddana ti natay nga anakna iti barukongko.
21 Et m'étant levée le matin pour allaiter mon fils, voilà, il était mort, mais l'ayant exactement considéré au matin, voilà, ce n'était point mon fils, que j'avais enfanté.
Idi bimmangonak iti bigat tapno pasusoek ti anakko, natayen isuna. Ngem idi miningmingak a nalaing isuna iti kaagsapaanna, saan nga isuna ti anakko nga impasngayko.”
22 Et l'autre femme répondit: Cela n'est pas [ainsi], mais celui qui vit est mon fils, et celui qui est mort est ton fils. Mais l'autre dit: Cela n'est pas [ainsi]; mais celui qui est mort est ton fils, et celui qui vit est mon fils. Elles parlaient ainsi devant le Roi.
Ket kinuna ti maysa a babai, “Saan, ti sibibiag ti anakko, ket ti natay ti anakmo.” Kinuna ti immuna a babai, “Saan, ti natay ti anakmo, ket ti sibibiag ti anakko.” Kastoy ti panagsinnaritada iti sangoanan ti ari.
23 Et le Roi dit: Celle-ci dit, celui-ci qui est en vie est mon fils, et celui qui est mort est ton fils; et celle-là dit, cela n'est pas [ainsi]; mais celui qui est mort est ton fils, et celui qui vit est mon fils.
Ket kinuna ti ari, “Ibagbaga ti maysa kadakayo, 'Daytoy nabiag ti anakko, ket anakmo ti natay,' ket kunkuna met ti maysa, 'Saan, daydiay natay ti anakmo, ket ti sibibiag ti anakko.'”
24 Alors le Roi dit: Apportez-moi une épée. Et on apporta une épée devant le Roi.
Kinuna ti ari, “Iyegandak iti kampilan.” Nangiyegda ngarud iti kampilan iti sangoanan ti ari.
25 Et le Roi dit: Partagez en deux l'enfant qui vit, et donnez-en la moitié à l'une et la moitié à l'autre.
Ket kinuna ti ari, “Guduaenyo ti sibibiag nga ubing, ket itedyo ti kagudua iti daytoy a babai ket itedyo met ti kaguduana iti sabali pay a babai.”
26 Alors la femme dont le fils était vivant, dit au Roi; car ses entrailles furent émues de compassion envers son fils: Hélas! mon Seigneur, qu'on donne à celle-ci l'enfant qui vit, et qu'on se garde bien de le faire mourir! Mais l'autre dit: Il ne sera ni à moi ni à toi; qu'on le partage.
Ket kinasao ti babai nga akin-anak iti nabiag nga ubing ti ari, ta napnoan iti asi ti pusona para iti anakna, ket kinunana, “O apok, itedyo kenkuana ti sibibiag nga ubing, saanyo a patpatayen isuna.” Ngem kinuna ti maysa a babai, “Saanto isuna a maited kaniak wenno maited kenka. Guduaenyo isuna.”
27 Alors le Roi répondit, et dit: Donnez à celle-ci l'enfant qui vit, et qu'on se garde bien de le faire mourir; celle-ci est la mère.
Ket simmungbat ti ari a kunana, “Itedyo ti sibibiag nga ubing iti umuna a babai, ket saanyo a patpatayen. Isuna ti ina ti ubing.”
28 Et tous ceux d'Israël ayant entendu parler du jugement que le Roi avait rendu, craignirent le Roi; car ils reconnurent qu'il y avait en lui une sagesse divine pour rendre la justice.
Idi nangngeg ti entero nga Israel ti panangngeddeng nga inaramid ti ari, nagbutengda iti ari, gapu ta nakitada nga adda kenkuana ti kinasirib ti Dios iti panangikeddeng.