< 1 Rois 16 >
1 Alors la parole de l'Eternel fut adressée à Jéhu, fils de Hanani, contre Bahasa, pour lui dire:
Naʻe toki hoko mai ʻae folofola ʻa Sihova kia Sehu ko e foha ʻo Hanani, koeʻuhi ko Paʻasa, ʻo pehē,
2 Parce que je t'ai élevé de la poudre, et que je t'ai établi Conducteur de mon peuple d'Israël, et que malgré cela tu as suivi le train de Jéroboam, et as fait pécher mon peuple d'Israël, pour m'irriter par leurs péchés.
“Koeʻuhi naʻaku hakeakiʻi koe mei he efu, ʻo ngaohi koe ko e ʻeiki ki hoku kakai ko ʻIsileli; pea kuo ke ʻalu koe ʻi he hala ʻo Selopoami, pea kuo ke fakaangahalaʻi ʻa hoku kakai ʻIsileli ke nau fakatupu ʻae houhau ʻiate au ki heʻenau ngaahi angahala;
3 Voici, je m'en vais entièrement exterminer Bahasa, et sa maison, et je mettrai ta maison au même état que j'ai mis la maison de Jéroboam fils de Nébat.
Vakai, te u fetuku atu ʻae hako ʻo Paʻasa, mo e hako ʻo hono fale; pea [te u ]ngaohi ho fale ke hangē ko e fale ʻo Selopoami ko e foha ʻo Nipati.
4 Celui [de la race] de Bahasa qui mourra dans la ville, les chiens le mangeront; et celui des siens qui mourra aux champs, les oiseaux des cieux le mangeront.
Ko ia ʻia Paʻasa ʻoku mate ʻi he kolo ʻe kai ia ʻe he fanga kulī; pea ko ia ʻoku ʻaʻana ʻe mate ʻi he ngoue ʻe keina ʻe he fanga manupuna ʻoe ʻatā.”
5 Le reste des faits de Bahasa, ce qu'il a fait, et sa valeur, n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois d'Israël.
Pea ko eni ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Paʻasa, mo ia naʻa ne fai, mo ʻene mālohi, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
6 Ainsi Bahasa s'endormit avec ses pères, et fut enseveli à Tirtsa, et Ela son fils régna en sa place.
Ko ia naʻe mohe ʻa Paʻasa mo ʻene ngaahi tamai, pea naʻe fai hono putu ʻi Tilisa: pea naʻe pule ʻa Ela ko hono foha, ko hono fetongi.
7 La parole de l'Eternel fut aussi [adressée] par le moyen de Jéhu, fils de Hanani le Prophète, contre Bahasa, et contre sa maison, à cause de tout le mal qu'il avait fait devant l'Eternel, en l'irritant par l'œuvre de ses mains, [pour lui dire] qu'il en serait comme de la maison de Jéroboam; même parce qu'il l'avait frappée.
Pea naʻe ʻomi foki ʻi he nima ʻoe palōfita ko Sehu ko e foha ʻo Hanani, ʻae folofola ʻa Sihova kia Paʻasa, pea ki hono fale ʻoʻona; ʻio, ko e meʻa ʻi he kovi kotoa pē naʻa ne fai ʻe ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻi he fakatupu ʻene houhau ki he ngāue ʻa hono nima, ko e meʻa ʻi heʻene tatau mo e fale ʻo Selopoami; pea koeʻuhi ko ʻene tāmateʻi ia.
8 L'an vingt et sixième d'Asa Roi de Juda, Ela fils de Bahasa commença à régner sur Israël, et il [régna] deux ans à Tirtsa.
ʻI hono uofulu ma ono ʻoe taʻu ʻa ʻAsa ko e tuʻi ʻo Siuta naʻe kamata ʻe Ela ko e foha ʻo Paʻasa ke pule ki ʻIsileli ʻi Tilisa, ʻi he taʻu ʻe ua.
9 Et Zimri son serviteur, capitaine de la moitié des chariots, fit une conspiration contre Ela, lorsqu'il était à Tirtsa buvant et s'enivrant dans la maison d'Artsa son maître d'hôtel, à Tirtsa.
Pea naʻe lapasi ia ʻe heʻene tamaioʻeiki ko Simili, ko e ʻeiki naʻe pule ki hono vahe ua mālie ʻo ʻene ngaahi saliote, lolotonga ʻa ʻene ʻi Tilisa, mo ʻene inu ke kona ʻi he fale ʻo ʻAlisa ko e tauhi ʻo hono fale ʻi Tilisa.
10 Zimri donc vint, et le frappa, et le tua l'an vingt et septième d'Asa Roi de Juda, et régna en sa place.
He naʻe hū atu ʻa Simili ʻo ne taaʻi ia ke ne mate, ʻi hono uofulu ma fitu ʻoe taʻu ʻa ʻAsa ko e tuʻi ʻo Siuta, mo ne fetongi ia ʻi he pule.
11 Et comme il entrait en son règne, sitôt qu'il fut assis sur son trône, il frappa toute la maison de Bahasa; il n'en laissa rien depuis l'homme jusqu'à un chien; [il ne lui laissa] ni parent, ni ami.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene kamata pule, ʻi heʻene nofo hifo leva ki hono nofoʻa fakatuʻi, naʻa ne tāmateʻi ʻae kaungā fale kotoa pē ʻo Paʻasa: naʻe ʻikai te ne fakatoe ha tangata ʻe tokotaha kiate ia, ʻi hono kāinga moʻoni, pe ʻi hono kāinga kehe.
12 Ainsi Zimri extermina toute la maison de Bahasa, selon la parole que l'Eternel avait proférée contre Bahasa, par le moyen de Jéhu le Prophète;
naʻe pehē ʻae fakaʻauha ʻe Simili ʻae fale kotoa pē ʻo Paʻasa, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki kia Paʻasa ʻia Sehu, ko e palōfita,
13 A cause de tous les péchés de Bahasa, et des péchés d'Ela son fils, par lesquels ils avaient péché, et avaient fait pécher Israël, irritant l'Eternel le Dieu d'Israël par leurs vanités.
Koeʻuhi ko e angahala kotoa pē ʻa Paʻasa, mo e angahala ʻa Ela ko hono foha, ʻaia naʻa na halaia ai, mo na fakaangahala ai ʻa ʻIsileli, ʻi he fakatupu ʻae houhau ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli ki heʻenau ngaahi meʻa vaʻinga.
14 Le reste des faits d'Ela, et même tout ce qu'il a fait, n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Ela, mo ia kotoa pē naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
15 La vingt et septième année d'Asa Roi de Juda, Zimri régna sept jours à Tirtsa; or le peuple était campé contre Guibbethon qui était aux Philistins.
ʻI hono uofulu ma fitu ʻoe taʻu ʻa ʻAsa ko e tuʻi ʻo Siuta naʻe pule ʻa Simili ʻi he ʻaho ʻe fitu ʻi Tilisa. Pea naʻe nofo ʻapitanga ʻae kakai ke tauʻi ʻa Kipitoni, ʻaia naʻe ʻoe kakai Filisitia.
16 Et le peuple qui était-là campé, entendit qu'on disait: Zimri a fait une conspiration, et il a même tué le Roi; c'est pourquoi en ce même jour tout Israël établit dans le camp pour Roi Homri, capitaine de l'armée d'Israël.
Pea naʻe fanongo ʻe he kakai ʻi he ʻapitanga, ki he talanoa, ʻo pehē, Kuo fai ʻae lapa ʻe Simili, pea kuo ne tāmateʻi foki ʻae tuʻi: ko ia naʻe fai ʻe ʻIsileli kātoa ke fakanofo ʻa Omili, ko e ʻeiki pule ʻoe kautau, ke ne tuʻi ki ʻIsileli ʻi he ʻaho ko ia ʻi he ʻapitanga.
17 Et Homri et tout Israël montèrent de devant Guibbethon, et assiégèrent Tirtsa.
Pea naʻe ʻalu hake ʻa Omili mei Kipitoni ʻaia mo ʻIsileli kātoa mo ia, pea naʻa nau kāpui ʻa Tilisa ʻaki ʻae tau.
18 Mais dès que Zimri eut vu que la ville était prise, il entra au palais de la maison Royale, et brûla sur soi la maison Royale, et il mourut;
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene mamata ʻe Simili kuo kapa ʻae kolo, naʻa ne hū atu ki he potu māʻolunga ʻoe fale ʻoe tuʻi, pea naʻa ne tungia ʻae fale ʻoe tuʻi, pea ne mate ai,
19 A cause des péchés par lesquels il avait péché, faisant ce qui déplaît à l'Eternel, en suivant le train de Jéroboam, et son péché, qu'il avait fait pour faire pécher Israël.
Ko e meʻa ʻi heʻene ngaahi angahala ʻaia naʻa ne fai hala ai mo fai kovi ai ʻi he ʻao ʻo Sihova, mo ne ʻalu ʻi he hala ʻo Selopoami, pea ʻi heʻene angahala ʻaʻana ʻaia naʻa ne fai ke ne fakaangahalaʻi ʻa ʻIsileli.
20 Le reste des faits de Zimri, et la conspiration qu'il fit, toutes ces choses ne sont-elles pas écrites au Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Simili, pea mo ʻene angatuʻu ʻaia naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
21 Alors le peuple d'Israël se divisa en deux partis; la moitié du peuple suivait Tibni fils de Guinath, pour le faire Roi; et l'autre moitié suivait Homri.
Pea naʻe vahe ua ʻae kakai ʻIsileli: ko hono vahe ʻe taha ʻoe kakai naʻe muimui kia Tipini ko e foha ʻo Kinati, ke fakanofo ia ko e tuʻi; ka ko hono vahe ʻe taha naʻe muimui kia Omili.
22 Mais le peuple qui suivait Homri, fut plus fort que le peuple qui suivait Tibni fils de Guinath, et Tibni mourut, et Homri régna.
Ka naʻe mālohi hake ʻae kakai naʻe muimui kia Omili ki he kakai naʻe muimui kia Tipini ko e foha ʻo Kinati: pea naʻe mate ʻa Tipini kae pule ʻa Omili.
23 La trente et unième année d'Asa Roi de Juda, Homri commença à régner sur Israël, [et il régna] douze ans; il régna six ans à Tirtsa.
ʻI hono tolungofulu ma taha ʻoe taʻu ʻa ʻAsa ko e tuʻi ʻo Siuta naʻe kamata ʻae pule ʻa Omili ki ʻIsileli, ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma ua: naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe ono ʻe Tilisa.
24 Puis il acheta de Sémer la montagne de Samarie, deux talents d'argent; et il bâtit [une ville] sur cette montagne, et il nomma la ville qu'il bâtit, du nom de Sémer, Seigneur de la montagne de Samarie.
Pea naʻa ne fakatau ʻae moʻunga ʻo Samēlia meia Semeli ʻaki ʻae taleniti ʻe ua ʻoe siliva, pea naʻa ne fai ʻae langa ʻi he moʻunga, ʻo ne fakahingoa ʻae kolo naʻa ne langa, ki he hingoa ʻo Semeli ʻaia naʻe ʻoʻona ʻae moʻunga, ko Samēlia.
25 Et Homri fit ce qui déplaît à l'Eternel; il fit même pis que tous ceux qui avaient été avant lui.
Ka naʻe fai kovi ʻa Omili ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo ne fai ʻo kovi lahi hake ʻiate kinautolu kotoa pē naʻe muʻa ʻiate ia.
26 Car il suivit tout le train de Jéroboam fils de Nébat, et son péché, par lequel il avait fait pécher Israël, afin qu'ils irritassent l'Eternel le Dieu d'Israël par leurs vanités.
He naʻa ne ʻalu ʻi he hala ʻo Selopoami ko e foha ʻo Nipati, pea ki heʻene angahala ʻaʻana ʻaia naʻa ne fakaangahala ai ʻa ʻIsileli, ke fakatupu ai ʻae houhau ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli ʻi heʻenau ngaahi meʻa vaʻinga.
27 Le reste des faits de Homri, tout ce qu'il a fait, et les exploits qu'il fit, ne sont-ils pas écrits aux Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Omili ʻaia naʻa ne fai, mo ʻene mālohi naʻa ne fakahā, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
28 Ainsi Homri s'endormit avec ses pères, et fut enseveli à Samarie, et Achab son fils régna en sa place.
Pea pehē, naʻe mohe ʻa Omili mo ʻene ngaahi tamai, pea naʻe fai hono putu ʻi Samēlia: pea naʻe pule ʻa ʻEhapi ko hono foha, ko hono fetongi.
29 Achab fils de Homri commença à régner sur Israël la trente-huitième année d'Asa Roi de Juda; et Achab fils de Homri régna sur Israël à Samarie vingt et deux ans.
Pea ʻi hono tolungofulu ma valu ʻoe taʻu ʻa ʻAsa ko e tuʻi ʻo Siuta, naʻe kamata pule ki ʻIsileli ʻa ʻEhapi ko e foha ʻo Omili: pea naʻe pule ʻa ʻEhapi ko e foha ʻo Omili ki ʻIsileli, ʻi Samēlia, ʻi he taʻu ʻe uofulu ma ua.
30 Et Achab fils de Homri fit ce qui déplaît à l'Eternel, plus que tous ceux qui avaient été avant lui.
Pea naʻe fai kovi ʻa ʻEhapi ko e foha ʻo Omili ʻi he ʻao ʻo Sihova ʻo lahi hake ʻiate kinautolu kotoa pē naʻe muʻa ʻiate ia.
31 Et il arriva que, comme si ce lui eût été peu de chose de marcher dans les péchés de Jéroboam fils de Nébat, il prit pour femme Izebel, fille d'Eth-bahal, Roi des Sidoniens, puis il alla, et servit Bahal, et se prosterna devant lui.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, hangē ko e meʻa maʻamaʻa ia ʻa ʻene ʻalu ʻi he ngaahi angahala ʻa Selopoami ko e foha ʻo Nipati, he naʻa ne fili mai ke mali mo ia ʻa Sisipeli, ko e ʻofefine ʻo ʻEtipeali ko e tuʻi ʻoe kakai Saitoni, ʻo ne ʻalu ʻo tauhi kia Peali, ʻo ne lotu ki ai.
32 Et il dressa un autel à Bahal, en la maison de Bahal, qu'il bâtit à Samarie.
Pea naʻa ne fokotuʻu hake ha feilaulauʻanga kia Peali ʻi he fale ʻo Peali ʻaia naʻa ne langa hake ʻi Samēlia.
33 Et Achab fit un bocage; de sorte qu'Achab fit encore pis que tous les Rois d'Israël qui avaient été avant lui, pour irriter l'Eternel le Dieu d'Israël.
Pea naʻe ngaohi ʻe ʻEhapi ha vao tapu; pea naʻe lahi hake ʻae meʻa naʻe fai ʻe ʻEhapi ke fakatupu ʻae houhau ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli [ʻi he meʻa naʻe fai ]ʻe he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻo ʻIsileli naʻe ʻi muʻa ʻiate ia.
34 En son temps Hiel de Bethel bâtit Jérico, laquelle il fonda sur Abiram son premier-né, et posa ses portes sur Ségub son puîné, selon la parole que l'Eternel avait proférée par le moyen de Josué, fils de Nun.
ʻI hono ngaahi ʻaho ʻoʻona naʻe langa hake ʻa Seliko ʻe Ieli ko e tangata Peteli: naʻa ne ʻai hono tuʻunga kae mate ʻa ʻApilami ko hono ʻuluaki fānau, pea naʻa ne fokotuʻu ʻa hono ngaahi matapā kae mate ʻa hono foha ki mui ko Sikupi, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki ʻia Siosiua ko e foha ʻo Nuni.