< Matthieu 9 >

1 Jésus, étant monté dans une barque, traversa la mer, et alla dans sa ville.
Adudagi Jisuna hi amada tongduna pat adu lanthoklaga mahak masamakki saharda laklammi.
2 Et voici, on lui amena un paralytique couché sur un lit. Jésus, voyant leur foi, dit au paralytique: Prends courage, mon enfant, tes péchés te sont pardonnés.
Aduga mi kharana pangtha-sithaduna naba mi amabu hipnaphamda hipphalladuna Ibungogi nakta puraklammi. Amasung Jisuna makhoigi thajaba adu uba matamda pangtha-sithaduna naba mi aduda hairak-i, “Ichanupa, haraojaro; nahakki napapsing kokpire.”
3 Sur quoi, quelques scribes dirent au-dedans d’eux: Cet homme blasphème.
Maduda Wayel Yathanggi oja kharagi marakta asumna hainarammi, “Nupa asina Mapu Ibungobu thina ngangle!”
4 Et Jésus, connaissant leurs pensées, dit: Pourquoi avez-vous de mauvaises pensées dans vos cœurs?
Aduga makhoina kari khallibage haibadu Jisuna khangladuna makhoida hairak-i, “Nakhoigi thamoida karigi adugumba phattaba wakhal khallibano?
5 Car, lequel est le plus aisé, de dire: Tes péchés sont pardonnés, ou de dire: Lève-toi, et marche?
Maramdi ‘Nahakki napapsing kokpire,’ haibaga ‘Hougattuna chatlu,’ haibasiga karambana henna laibage?
6 Or, afin que vous sachiez que le Fils de l’homme a sur la terre le pouvoir de pardonner les péchés: Lève-toi, dit-il au paralytique, prends ton lit, et va dans ta maison.
Adubu Migi Machanupa aduna taibangpanda papsing kokpinaba matik lei haiba eina nakhoida utkani.” Adudagi Ibungona pangtha-sithaduna naba mi aduda hairak-i, “Hougatlu, aduga nahakki hipnapham adu loukhattuna nayumda chatlo.”
7 Et il se leva, et s’en alla dans sa maison.
Maduda nupa aduna hougatlaga mayumda chatkhirammi.
8 Quand la foule vit cela, elle fut saisie de crainte, et elle glorifia Dieu, qui a donné aux hommes un tel pouvoir.
Aduga miyam aduna madu ubada angakpa amasung akibana thallammi, amadi asigumba matik asibu mioibada pibiba Tengban Mapubu makhoina thagatcharammi.
9 De là étant allé plus loin, Jésus vit un homme assis au lieu des péages, et qui s’appelait Matthieu. Il lui dit: Suis-moi. Cet homme se leva, et le suivit.
Adudagi Jisuna mapham adu thadoktuna asum lakpada, Matthew kouba kanggat khomba nupa amana kanggat khomphamda phamduna leiba adu uraduna mangonda hairak-i, “Eigi tung illu.” Maduda Matthew-na hougattuna Ibungogi matung injare.
10 Comme Jésus était à table dans la maison, voici, beaucoup de publicains et de gens de mauvaise vie vinrent se mettre à table avec lui et avec ses disciples.
Madugi matungda nongma Jisuna Matthew-gi yumda numidanggi chaklen chaba matamda kanggat khombasing amadi inthokpiraba misingsu chaklen aduda laktuna Ibungo amadi mahakki tung-inbasingga loinana chaminnarammi.
11 Les pharisiens virent cela, et ils dirent à ses disciples: Pourquoi votre maître mange-t-il avec les publicains et les gens de mauvaise vie?
Pharisee-singna madu ubada Ibungogi tung-inbasing aduda hanglak-i, “Karigi nakhoigi ojana asigumba mising asiga chamin thakminaribano?”
12 Ce que Jésus ayant entendu, il dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades.
Makhoina hainariba adu tabada Jisuna khumlak-i, “Masa phabasinggidi layengba mi mathou tade, adubu anabasinggidi mathou tai.
13 Allez, et apprenez ce que signifie: Je prends plaisir à la miséricorde, et non aux sacrifices. Car je ne suis pas venu appeler des justes, mais des pécheurs.
Aduga Mapugi puyada hairiba, ‘Eina pambadi chanbiheiba aduni, iratpot adu natte’ hairiba asi karino haiba nakhoina chattuna tamlukho. Maramdi eina achumba chatpasingbu kouba lakpa natte adubu pap chenbasingbuni.”
14 Alors les disciples de Jean vinrent auprès de Jésus, et dirent: Pourquoi nous et les pharisiens jeûnons-nous, tandis que tes disciples ne jeûnent point?
Nongma Baptize toubiba John-gi tung-inbasingna Jisugi nakta laktuna hanglak-i, “Eikhoina amadi Pharisee-singnadi tattana chara helli, adubu Ibungogi tung- inbasingnadi chara hendriba karigino?”
15 Jésus leur répondit: Les amis de l’époux peuvent-ils s’affliger pendant que l’époux est avec eux? Les jours viendront où l’époux leur sera enlevé, et alors ils jeûneront.
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Luhongbada lakliba borgi marupsingna bor aduga loinaduna leiminnaringeida tengtha nao-oigadra? Adum oinamak makhoidagi bor adu pukhigadaba numit adu lakkani, aduga matam aduda makhoina chara hen-gani.
16 Personne ne met une pièce de drap neuf à un vieil habit; car elle emporterait une partie de l’habit, et la déchirure serait pire.
“Aduga mi kana amatana ahanba phi machet amabu amanba phida photchinde, maramdi ahanba phi machet aduna chingsinduna segairiba adu hennadum segairakkani.
17 On ne met pas non plus du vin nouveau dans de vieilles outres; autrement, les outres se rompent, le vin se répand, et les outres sont perdues; mais on met le vin nouveau dans des outres neuves, et le vin et les outres se conservent.
Aduga mi kana amatana anouba yubu amanba sawun-gi khaosingda khak hapnade, karigumba haplabadi sawun khaosing adu pokhaiduna yu adu heidokkani aduga sawun-gi khaosing adusu manggani. Madugi mahutta anouba yubu anouba sawun-gi khaosingda hapnei, aduga animak phana thammi.”
18 Tandis qu’il leur adressait ces paroles, voici, un chef arriva, se prosterna devant lui, et dit: Ma fille est morte il y a un instant; mais viens, impose-lui les mains, et elle vivra.
Aduga Jisuna wasing asi makhoida hairingeida, synagogue-ki phamnaiba ama laklaga Ibungogi mangda khuru khudak kulladuna Ibungoda hairak-i, “Eigi ichanupi houjikta sibada ngairi; aduna Ibungona lengbiraktuna mahakki mathakta Ibungogi khut thambiyu, adu oirabadi mahakna amuk hingba phangjagani.”
19 Jésus se leva, et le suivit avec ses disciples.
Maduda Jisuna hougattuna mahakki tung-inbasing aduga loinana mahakki matung induna chatle.
20 Et voici, une femme atteinte d’une perte de sang depuis douze ans s’approcha par derrière, et toucha le bord de son vêtement.
Aduga Jisuna chatlingei matam aduda chahi taranithoi chupna ee taduna naraklabi nupi amana Ibungogi tunglomda laktuna Ibungogi phijida sokcharammi.
21 Car elle disait en elle-même: Si je puis seulement toucher son vêtement, je serai guérie.
Maramdi “Eina Ibungogi phiji asibu sokta sokcharabadi eigi anaba asi phajagani” haina nupi aduna khanjarammi.
22 Jésus se retourna, et dit, en la voyant: Prends courage, ma fille, ta foi t’a guérie. Et cette femme fut guérie à l’heure même.
Aduga Jisuna leithorakpada nupi adubu urammi. Amasung mahakna nupi aduda hairak-i, “Haraojou, Ichanupi, nahakki thajabana nahakpu phahanbire.” Aduga mikup adumaktada nupi adugi anaba adu phajare.
23 Lorsque Jésus fut arrivé à la maison du chef, et qu’il vit les joueurs de flûte et la foule bruyante,
Madugi matungda phamnaiba adugi yumda Jisuna changlakpa matamda tengtha naoiduna langlamba miyam amadi mathou mangamgidamak basi khonglibasing adu ure.
24 il leur dit: Retirez-vous; car la jeune fille n’est pas morte, mais elledort. Et ils se moquaient de lui.
Maduda Ibungona makhoida hairak-i, “Mayam pumnamak thokpikhro, nupimacha asi siba natte, mahak tumlibani!” Maduda makhoina Ibungobu karemnaduna noknare.
25 Quand la foule eut été renvoyée, il entra, prit la main de la jeune fille, et la jeune fille se leva.
Aduga miyam adubu mapanda thok-hankhraba matungda, Ibungona nupimacha adugi kada changlaga nupimacha adugi makhut adu paikhatpire, adudagi nupimacha adu hougatlakle.
26 Le bruit s’en répandit dans toute la contrée.
Aduga pao asina lam adu sinba thungna sandokkhre.
27 Étant parti de là, Jésus fut suivi par deux aveugles, qui criaient: Aie pitié de nous, Fils de David!
Adudagi Jisuna mapham adu thadoklamlaga lambida asum lakpada, mamit tangba nupa anina “He David-ki Machanupa, eikhoibu chanbiyu!” haina laora- laoraduna Ibungogi matung innaraklammi.
28 Lorsqu’il fut arrivé à la maison, les aveugles s’approchèrent de lui, et Jésus leur dit: Croyez-vous que je puisse faire cela? Oui, Seigneur, lui répondirent-ils.
Aduga Jisuna imungda changlaba matungda mamit tangba nupa ani adu mahakki manakta lakle. Maduda Ibungona makhoida hairak-i, “Eina nakhoibu phahanbiba ngammi haibasi nakhoi thajabra?” Makhoina Ibungoda khumjarak-i, “Hoi, Ibungo.”
29 Alors il leur toucha les yeux, en disant: Qu’il vous soit fait selon votre foi.
Adudagi Ibungona makhoigi mamitta sokladuna hairak-i, “Nakhoigi thajabagi matung inna madumak nakhoida oirasanu.”
30 Et leurs yeux s’ouvrirent. Jésus leur fit cette recommandation sévère: Prenez garde que personne ne le sache.
Aduga makhoina uba phangjare. Adudagi Jisuna makhoida, “Masigi maramda mi kana amatada haiganu” haiduna akanba yathang pire.
31 Mais, dès qu’ils furent sortis, ils répandirent sa renommée dans tout le pays.
Adubu makhoina chatkhraga Ibungogi maramda lam adu sinba thungna sandokle.
32 Comme ils s’en allaient, voici, on amena à Jésus un démoniaque muet.
Aduga makhoina mapham adudagi hek thokkhibaga mi kharana lai phattaba changba marol thoktaba nupa ama Jisugi nakta puraklammi.
33 Le démon ayant été chassé, le muet parla. Et la foule étonnée disait: Jamais pareille chose ne s’est vue en Israël.
Amasung Jisuna lai phattaba adu hek tanthokkhibaga marol thoktaba nupa adu wa ngangba hourakle. Maduda mipum khudingmakna ngakpaga loinana hairak-i, “Eikhoina asigumba thoudok amata Israel leibakta amukta ukhidri.”
34 Mais les pharisiens dirent: C’est par le prince des démons qu’il chasse les démons.
Adubu Pharisee-singnadi asumna hairak-i, “Mahakna lai phattabasing tanthokliba asidi lai phattabasinggi makok adugi mapalnani.”
35 Jésus parcourait toutes les villes et les villages, enseignant dans les synagogues, prêchant la bonne nouvelle du royaume, et guérissant toute maladie et toute infirmité.
Adudagi Jisuna mapham adugi saharsing amadi khunggangsing sinba thungna koina chattuna synagogue-singda tambirammi amadi ningthou leibakki aphaba pao sandoklammi. Amasung Ibungona laina khuding amadi anaba khudingmakpu phahanbirammi.
36 Voyant la foule, il fut ému de compassion pour elle, parce qu’elle était languissante et abattue, comme des brebis qui n’ont point de berger.
Aduga Ibungona miyam adu ubada mahakki thamoida makhoibu nungsiba pokle. Maramdi makhoi senbinaba leitaba yaosinggumna kangaonaraba amasung pangbinaba leitabasing oirammi.
37 Alors il dit à ses disciples: La moisson est grande, mais il y a peu d’ouvriers.
Adudagi Ibungona mahakki tung-inbasing aduda hairak-i, “Lou lokkadabadi yammi, adubu thabak subinaba midi yamde.
38 Priez donc le maître de la moisson d’envoyer des ouvriers dans sa moisson.
Maram aduna nakhoina Ibungo mahakki lou lokphamda thabak suba mi henna thabiraknaba lougi mapuda haijou.”

< Matthieu 9 >