< Matthieu 25 >

1 Alors le royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, ayant pris leurs lampes, allèrent à la rencontre de l’époux.
“Shipindi ashi Ufalumi wa kumpindi ulifana hangu. Kuweriti na walii lilongu yawatoliti koloboyi zawu na wagenditi kumwanka mpalu gwa ndowa.
2 Cinq d’entre elles étaient folles, et cinq sages.
Wamuhanu wamu waweriti na mahala na wamuhanu wamonga waweriti wazigizigi.
3 Les folles, en prenant leurs lampes, ne prirent point d’huile avec elles;
Wazigizigi walii watoliti koloboyi zyawu pota kutola mafuta ga motu ga shigubukiru.
4 mais les sages prirent, avec leurs lampes, de l’huile dans des vases.
Kumbiti wanaluhala walii watoliti mafuta ga motu gatosha msupa zyawu.
5 Comme l’époux tardait, toutes s’assoupirent et s’endormirent.
Mpalu gwa ndowa kakawiti kwiza, su walii woseri wanjiti kusizira na wagonjiti.
6 Au milieu de la nuit, on cria: Voici l’époux, allez à sa rencontre!
“Paiweriti kala lugonu kuweriti mashowanganu, ‘Aya aya mpalu gwa ndowa! Mgendi mwakamwanki!’
7 Alors toutes ces vierges se réveillèrent, et préparèrent leurs lampes.
Walii lilongu walii wimuka na wazitandira koloboyi zyawu.
8 Les folles dirent aux sages: Donnez-nous de votre huile, car nos lampes s’éteignent.
Shakapanu wazigizigi walii wawagambira wanaluhala walii, ‘Mtupungulili mafuta ga motu, toziya koloboyi zya twenga zankugenda kutenda tiya.’
9 Les sages répondirent: Non; il n’y en aurait pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt chez ceux qui en vendent, et achetez-en pour vous.
Wanaluhala walii wawankula, ‘Ndala, toziya mafuta ga motu gatutosha ndiri twenga pamuhera na mwenga. Mgendi kuvikolija mwakahemeri maweni.’
10 Pendant qu’elles allaient en acheter, l’époux arriva; celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui dans la salle des noces, et la porte fut fermée.
Su walii wazigizigi walii pawagenditi kuhemera mafuta ga motu, mpalu gwa ndowa kasoka. Na walii wamuhanu walii yawaweriti kala wingiriti pamuhera na mpalu gwa ndowa mnumba ya msambu na shakapanu mlyangu gutatwa.
11 Plus tard, les autres vierges vinrent, et dirent: Seigneur, Seigneur, ouvre-nous.
“Shakapanu walii wamonga walii wawuya. Su womberi wabotanga, ‘Mtuwa, mtuwa! Gutuvuguliri mlyangu!’
12 Mais il répondit: Je vous le dis en vérité, je ne vousconnais pas.
Nayomberi hakawankuli, ‘Ndala, nuwamana ndiri mwenga!’”
13 Veillez donc, puisque vous ne savez ni le jour, ni l’heure.
Na Yesu kamalaliriti kwa kutakula, “Mlikali weri, toziya muvimana ndiri lishaka ama lisaa.”
14 Il en sera comme d’un homme qui, partant pour un voyage, appela ses serviteurs, et leur remit ses biens.
“Shipindi shilii Ufalumi wa Mlungu haulifani hangu. Kweniti muntu yumu yakafiriti kugenda mwanja, kawashema wantumintumi wakuwi na kawatula waloleri ulunda wakuwi.
15 Il donna cinq talents à l’un, deux à l’autre, et un au troisième, à chacun selon sa capacité, et il partit.
Kamupiti kila muntu kulawirana na uwezu wakuwi, yumu kamupiti mihaku muhanu ya mpiya na yumonga kamupiti mihaku miwili ya mpiya na yumonga kamupiti muhaku gumu gwa mpiya. Su kawuka kagenda mwanja.
16 Aussitôt celui qui avait reçu les cinq talents s’en alla, les fit valoir, et il gagna cinq autres talents.
Ntumintumi yakawankiti mihaku muhanu ya mpiya kazitendera lihengu mpiya zilii kapata mota mihaku muhanu imonga.
17 De même, celui qui avait reçu les deux talents en gagna deux autres.
Ntambu iraa ayi ntumintumi yakawankiti mihaku miwili ya mpiya kapatiti mota mihaku imonga miwili ya mpiya.
18 Celui qui n’en avait reçu qu’un alla faire un creux dans la terre, et cacha l’argent de son maître.
Kumbiti ntumini yakawankiti muhaku gumu gwa mpiya kagutula, kagenda kabawa lirindi mulitapaka, kazififa mpiya zya Mtuwa gwakuwi.
19 Longtemps après, le maître de ces serviteurs revint, et leur fit rendre compte.
“Pashipindi shivuwa mtuwa gwa wantumintumi woseri kawuyiti na kutenda mawalanga pamuhera nawomberi.
20 Celui qui avait reçu les cinq talents s’approcha, en apportant cinq autres talents, et il dit: Seigneur, tu m’as remis cinq talents; voici, j’en ai gagné cinq autres.
Ntumintumi yakatoliti mihaku muhanu ya mpiya kiza kajega mihaku imonga ya mpiya. Kalonga, ‘Mtuwa guloli!’ Gunupiti mihaku muhanu ya mpiya, panu kwana mihaku muhanu imonga yaiyongelekiti.
21 Son maître lui dit: C’est bien, bon et fidèle serviteur; tu as été fidèle enpeu de chose, je te confierai beaucoup; entre dans la joie de ton maître.
Mtuwa kalonga, ‘Gutenda weri, gwenga gwamuheri na ntumintumi gwaminika! Guwera mwaminika mushitwatira shididiki, su hanikutuli guloleri vitwatira vikulu. Gwizi tunemeleli pamuhera!’
22 Celui qui avait reçu les deux talents s’approcha aussi, et il dit: Seigneur, tu m’as remis deux talents; voici, j’en ai gagné deux autres.
“Shakapanu ntumini yakawankiti mihaku miwili ya mpiya kiziti na kulonga, ‘Mtuwa, gunupiti mihaku miwili ya mpiya. Guloli! Panu pana mihaku miwili imonga yaiyongelekiti.’
23 Son maître lui dit: C’est bien, bon et fidèle serviteur; tu as été fidèle en peu de chose, je te confierai beaucoup; entre dans la joie de ton maître.
Mtuwa gwakuwi kalonga, ‘Gutenda weri, gwenga gwamuheri na ntumintumi mwaminika!’ Gwenga gwaminika mushitwatila shididiki, hanukutuli guloleri vitwatira vikulu. Gwizi panu tunemeleli pamuhera!
24 Celui qui n’avait reçu qu’un talent s’approcha ensuite, et il dit: Seigneur, je savais que tu es un homme dur, qui moissonnes où tu n’as pas semé, et qui amasses où tu n’as pas vanné;
“Shakapanu ntumintumi yakawankiti muhaku gumu gwa mpiya kiza na kulonga, ‘Mtuwa, nuvimana kuwera gwenga gwa muntu gukalipa, gubena shilii shaguyala ndiri na gujonjonira vyagukwetiti ndiri.
25 j’ai eu peur, et je suis allé cacher ton talent dans la terre; voici, prends ce qui est à toi.
Ntiriti, su ng'enditi na nugufifa muhaku gwa mpiya zyaku.’
26 Son maître lui répondit: Serviteur méchant et paresseux, tu savais que je moissonne où je n’ai pas semé, et que j’amasse où je n’ai pas vanné;
“Mtuwa gwakuwi kamgambira, ‘Gwenga gwa ntumintumi mdoda na mleri! Guvimana handa neni mbena pota na kuyala na njojinira pota na kukweta.
27 il te fallait donc remettre mon argent aux banquiers, et, à mon retour, j’aurais retiré ce qui est à moi avec un intérêt.
Sawa, ifiruwitwi gutuli mpiya ya neni mubenki na neni mentoliti mpiya zyangu pamuhera na mbotu yakuwi!
28 Otez-lui donc le talent, et donnez-le à celui qui a les dix talents.
Vinu, mumpoki mpiya azi mumpanani ulii yakana mihaku lilongu ya mpiya.
29 Car on donnera à celui qui a, et il sera dans l’abondance, mais à celui qui n’a pas on ôtera même ce qu’il a.
Toziya muntu yoseri yakawera na shintu hawamupanani na kumwongera, kumbiti ulii yakahera shintu, ata shididini shilii shakaweriti nashu hawampoki.
30 Et le serviteur inutile, jetez-le dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.
Na kuusu ntumintumi ulii yakahera mana, mumwasi kunja muntiti, aku hakalili na kuyagaya menu gakuwi.’”
31 Lorsque le Fils de l’homme viendra dans sa gloire, avec tous les anges, il s’assiéra sur letrône de sa gloire.
“Mwana gwa Muntu ndomweni Mfalumi pakiza muukwisa wakuwi pamuhera na wantumintumi wa kumpindi wakuwi wananagala, hakalivagi mushibanta shakuwi sha shifalumi muukwisa wakuwi.
32 Toutes les nations seront assemblées devant lui. Il séparera les uns d’avec les autres, comme le berger sépare les brebis d’avec les boucs;
Wantu wa isi zoseri hawajojiniki kulongolu kwakuwi. Na yomberi hakawatuli muvipinga viwili, gambira mlolera mifugu ntambu yakawatulaga gweka wakondolu kulawa mushipinga sha wambuzi.
33 et il mettra les brebis à sa droite, et les boucs à sa gauche.
Hakawatuli wantu yawatenda ntambu yakafiriti Mlungu uwega wakuwi wa kumliwu na yawatenditi vidoda uwega wakuwi wa kumshigi.
34 Alors le roi dira à ceux qui seront à sa droite: Venez, vous qui êtes bénis de mon Père; prenez possession du royaumequi vous a été préparé dès la fondation du monde.
Shakapanu Mfalumi hakawagambiri wantu walii wa uwega wakuwi wa kumliwu, Mwizi, mwenga mtekeleritwi na Tati gwangu! Mwizi na muwuwanki ufalumi yawakutandirani kwanjira pakunyawa pasipanu.
35 Car j’ai eu faim, et vous m’avez donné à manger; j’ai eu soif, et vous m’avez donné à boire; j’étais étranger, et vous m’avez recueilli;
Pahweriti na njala mwenga munupiti shiboga, panyumuluwiti mwenga mnupiti mashi, nweriti muhenga mwenga mshemera ukaya kwenu,
36 j’étaisnu, et vous m’avez vêtu; j’étais malade, et vous m’avez visité; j’étaisen prison, et vous êtes venus vers moi.
nweriti shivula hera munvalasiya, nweriti ndwala mwenga munwaziya, nweriti wantatira mushibetubetu mwenga mwiza kutyangira.”
37 Les justes lui répondront: Seigneur, quand t’avons-nous vu avoir faim, et t’avons-nous donné à manger; ou avoir soif, et t’avons-nous donné à boire?
“Shakapanu wantu yawamfiriziya Mlungu hamwankuli, ‘Mtuwa, tukuwona koshi gwana njala na twenga tukupiti shiboga, ama guweriti guyumuluwa na twenga tukulandasiya mashi?
38 Quand t’avons-nous vu étranger, et t’avons-nous recueilli; ou nu, et t’avons-nous vêtu?
Ndii tukuwoniti gwamuhenga na twenga tukushemera ukaya, ama gwashivula na twenga tukuvalasiya?
39 Quand t’avons-nous vu malade, ou en prison, et sommes-nous allés vers toi?
Tukuwoniti ndii gulwala ama gwamushibetubetu na twenga twiza kukulola?’
40 Et le roi leur répondra: Je vous le dis en vérité, toutes les fois que vous avez fait ces choses à l’un de ces plus petits de mes frères, c’est à moi que vous les avez faites.
Mfalumi hakawankuli, ‘Nukugambirani nakaka, kila shintu shammutendiriti yumu gwa wapusu wangu awa muntendera neni!’
41 Ensuite il dira à ceux qui seront à sa gauche: Retirez-vous de moi, maudits; allez dans le feu éternel qui a été préparé pour le diable et pour ses anges. (aiōnios g166)
“Shakapanu hakawagambiri walii yawaweriti uwega wa kumshigi, ‘Muwuki kulongolu kwa neni, mwenga mpangirwiti na Mlungu! Mgendi mumotu gwa gutenda tiya ndiri gwawamtandiriti Shetani na wantumintumi wakuwi! (aiōnios g166)
42 Car j’ai eu faim, et vous ne m’avez pas donné à manger; j’ai eu soif, et vous ne m’avez pas donné à boire;
Nweriti na njala, mwenga mnupa ndiri shiboga, nweriti nyumluwa, mwenga mnupa ndiri mashi.
43 j’étais étranger, et vous ne m’avez pas recueilli; j’étais nu, et vous ne m’avez pas vêtu; j’étais malade et en prison, et vous ne m’avez pas visité.
Nweriti namuhenga, mwenga munshemiriti ndiri ukaya kwenu, nweriti shivula hera, mwenga munvalasiya ndiri, nweriti ndwaliti na wantatira mushibetubetu, mwenga mwiza ndiri kuntyangira.’
44 Ils répondront aussi: Seigneur, quand t’avons-nous vu ayant faim, ou ayant soif, ou étranger, ou nu, ou malade, ou en prison, et ne t’avons-nous pas assisté?
“Shakapanu wamwankula, ‘Ndii, Mtuwa, tukuwoniti gwana njala ama guyumluwa, na gwamuhenga ama gwashivula ama gulwala ama gwamushibetubetu, na twenga twiza ndiri kukutanga?’
45 Et il leur répondra: Je vous le dis en vérité, toutes les fois que vous n’avez pas fait ces choses à l’un de ces plus petits, c’est à moi que vous ne les avez pas faites.
Mfalumi hakawankuli, ‘Nuwagambirani, kila pamlemiti kumtanga yumu gwa wapusu awa, mlemiti kuntanga neni.’
46 Et ceux-ci iront au châtiment éternel, mais les justes à la vie éternelle. (aiōnios g166)
Shakapanu womberi, hawagendi muntabiku ya mashaka goseri, kumbuti wantu yawamfiriziya Mlungu hawagendi muukomu wa mashaka goseri.” (aiōnios g166)

< Matthieu 25 >