< Luc 24 >
1 Le premier jour de la semaine, elles se rendirent au sépulcre de grand matin, portant les aromates qu’elles avaient préparés.
Na tongo-tongo ya mokolo ya liboso ya poso, basi bakendeki na kunda mpe bamemaki mafuta ya solo kitoko oyo balambaki.
2 Elles trouvèrent que la pierre avait été roulée de devant le sépulcre;
Libanga oyo ekangaki ekotelo ya kunda, bakutaki yango etindikama mosika na ekotelo ya kunda.
3 et, étant entrées, elles ne trouvèrent pas le corps du Seigneur Jésus.
Bakotaki, kasi bamonaki te nzoto ya Nkolo Yesu.
4 Comme elles ne savaient que penser de cela, voici, deux hommes leur apparurent, en habits resplendissants.
Wana bazalaki nanu komitungisa mpo na likambo yango, bato mibale babimelaki bango, balata bilamba oyo ezali kongenga makasi.
5 Saisies de frayeur, elles baissèrent le visage contre terre; mais ils leur dirent: Pourquoi cherchez-vous parmi les morts celui qui est vivant?
Basi yango babangaki, bakitisaki bilongi na bango na ngambo ya mabele; kasi bato wana mibale balobaki na bango: — Mpo na nini bozali koluka kati na bakufi Ye oyo azali na bomoi?
6 Il n’est point ici, mais il est ressuscité. Souvenez-vous de quelle manière il vous a parlé, lorsqu’il était encore en Galilée,
Azali lisusu awa te, asekwi. Bokanisa makambo oyo ayebisaki bino, wana azalaki nanu kati na Galile:
7 et qu’il disait: Il faut que le Fils de l’homme soit livré entre les mains des pécheurs, qu’il soit crucifié, et qu’il ressuscite le troisième jour.
« Esengeli ete bakaba Mwana na Moto na maboko ya bato ya masumu; esengeli ete babaka Ye na ekulusu; mpe esengeli ete asekwa sima na mikolo misato. »
8 Et elles se ressouvinrent des paroles de Jésus.
Boye, bakanisaki maloba ya Yesu.
9 A leur retour du sépulcre, elles annoncèrent toutes ces choses aux onze, et à tous les autres.
Tango bazongaki longwa na kunda, bayebisaki makambo wana nyonso epai ya bayekoli zomi na moko mpe epai ya baninga na bango nyonso.
10 Celles qui dirent ces choses aux apôtres étaient Marie de Magdala, Jeanne, Marie, mère de Jacques, et les autres qui étaient avec elles.
Ezalaki: Mari, moto ya mboka Magidala; Jane mpe Mari, mama ya Jake. Baninga na bango mosusu ya basi bayebisaki mpe makambo yango epai ya bantoma,
11 Ils tinrent ces discours pour des rêveries, et ils ne crurent pas ces femmes.
kasi bazwaki maloba ya basi yango lokola maloba ezanga tina, mpe bandimaki bango te.
12 Mais Pierre se leva, et courut au sépulcre. S’étant baissé, il ne vit que les linges qui étaient à terre; puis il s’en alla chez lui, dans l’étonnement de ce qui était arrivé.
Kasi Petelo atelemaki mpe apotaki mbangu kino na kunda. Agunzamaki mpo na kotala, amonaki kaka biteni ya elamba ya lino elala yango moko. Alongwaki kuna mpe azongaki, akamwaki makasi makambo oyo ewutaki kosalema.
13 Et voici, ce même jour, deux disciples allaient à un village nommé Émmaüs, éloigné de Jérusalem de soixante stades;
Nzokande, kaka na mokolo yango, mibale kati na bango bazalaki kokende na mboka moko oyo kombo na yango ezalaki « Emausi. » Mboka yango ezalaki mosika na Yelusalemi, na bakilometele pene zomi na mibale.
14 et ils s’entretenaient de tout ce qui s’était passé.
Bazalaki kosolola na tina na makambo nyonso oyo ewuti kosalema.
15 Pendant qu’ils parlaient et discutaient, Jésus s’approcha, et fit route avec eux.
Wana bazalaki kosolola mpe kotiana tembe mpo na makambo yango, Yesu asanganaki na bango mpe akomaki kokende na bango nzela moko.
16 Mais leurs yeux étaient empêchés de le reconnaître.
Kasi lokola miso na bango ezalaki ya kozipama, bakokaki te kososola ete ezali Yesu.
17 Il leur dit: De quoi vous entretenez-vous en marchant, pour que vous soyez tout tristes?
Alobaki na bango: — Makambo nini bozali kotiana na yango tembe na kotambola? Batelemaki, bilongi mawa-mawa.
18 L’un d’eux, nommé Cléopas, lui répondit: Es-tu le seul qui, séjournant à Jérusalem ne sache pas ce qui y est arrivé ces jours-ci?
Moko kati na bango, kombo na ye « Kleopasi, » alobaki na Ye: — Kati na bavandi nyonso ya Yelusalemi, yo moko kaka oyebi te makambo oyo ewuti kosalema mikolo oyo!
19 Quoi? leur dit-il. Et ils lui répondirent: Ce qui est arrivé au sujet de Jésus de Nazareth, qui était un prophète puissant en œuvres et en paroles devant Dieu et devant tout le peuple,
Yesu atunaki bango: — Makambo nini? Bazongisaki: — Ezali makambo oyo etali Yesu ya Nazareti: azalaki mosakoli moko ya nguya, na misala mpe na maloba, liboso ya Nzambe mpe liboso ya bato nyonso.
20 et comment les principaux sacrificateurs et nos magistrats l’ont livré pour le faire condamner à mort et l’ont crucifié.
Kasi bakonzi ya Banganga-Nzambe mpe bakambi na biso bakabaki Ye mpo ete bakatela Ye etumbu ya kufa, mpe babakaki Ye na ekulusu.
21 Nous espérions que ce serait lui qui délivrerait Israël; mais avec tout cela, voici le troisième jour que ces choses se sont passées.
Tozalaki kolikya ete Ye nde akokangola Isalaele. Kasi longola nyonso wana, lelo ezali mokolo ya misato wuta makambo wana esalemaki.
22 Il est vrai que quelques femmes d’entre nous nous ont fort étonnés; s’étant rendues de grand matin au sépulcre
Lisusu, ndambo ya basi kati na biso bakamwisi biso makasi; bakendeki na kunda na tongo-tongo,
23 et n’ayant pas trouvé son corps, elles sont venues dire que des anges leur sont apparus et ont annoncé qu’il est vivant.
kasi bamonaki nzoto na Ye te, mpe bayaki koyebisa biso ete bamonaki ba-anjelu kobimela bango mpe koyebisa bango ete Yesu azali na bomoi.
24 Quelques-uns de ceux qui étaient avec nous sont allés au sépulcre, et ils ont trouvé les choses comme les femmes l’avaient dit; mais lui, ils ne l’ont point vu.
Ndambo kati na baninga na biso bakendeki na kunda, mpe makambo oyo bamonaki kuna ekokani penza na oyo basi balobaki, kasi bamonaki Yesu te.
25 Alors Jésus leur dit: O hommes sans intelligence, et dont le cœur est lent à croire tout ce qu’ont dit les prophètes!
Yesu alobaki na bango: — Ah! Bozali penza bazoba! Tala ndenge mitema na bino ezali penza mabanga! Bozali penza kondima te makambo nyonso oyo basakoli baloba!
26 Ne fallait-il pas que le Christ souffrît ces choses, et qu’il entrât dans sa gloire?
Boni, Klisto asengelaki te komona pasi ndenge wana mpo ete akota kati na nkembo na Ye?
27 Et, commençant par Moïse et par tous les prophètes, il leur expliqua dans toutes les Écritures ce qui le concernait.
Bongo Yesu alimbolelaki bango makambo nyonso oyo ekomama kati na Makomi, kobanda na Moyize kino na basakoli nyonso.
28 Lorsqu’ils furent près du village où ils allaient, il parut vouloir aller plus loin.
Tango bakomaki pene ya mboka epai wapi bazalaki kokende, Yesu asalaki lokola nde azali kokende mosika.
29 Mais ils le pressèrent, en disant: Reste avec nous, car le soir approche, le jour est sur son déclin. Et il entra, pour rester avec eux.
Kasi bango babondelaki Ye makasi: — Vanda elongo na biso, pamba te pokwa esili kokoma, mpe butu elingi kokota. Boye Yesu akotaki na ndako mpo na kovanda elongo na bango.
30 Pendant qu’il était à table avec eux, il prit le pain; et, après avoir rendu grâces, il le rompit, et le leur donna.
Tango avandaki na mesa elongo na bango, akamataki lipa, azongisaki matondi epai ya Nzambe, akataki yango na biteni, mpe apesaki bango yango.
31 Alors leurs yeux s’ouvrirent, et ils le reconnurent; mais il disparut de devant eux.
Mbala moko, miso na bango efungwamaki mpe basosolaki ete ezali Yesu, kasi alimwaki na miso na bango.
32 Et ils se dirent l’un à l’autre: Notre cœur ne brûlait-il pas au-dedans de nous, lorsqu’il nous parlait en chemin et nous expliquait les Écritures?
Batunanaki: — Boni, mitema na biso etondaki na esengo te wana azalaki kosolola na biso na nzela mpe kolimbolela biso Makomi?
33 Se levant à l’heure même, ils retournèrent à Jérusalem, et ils trouvèrent les onze, et ceux qui étaient avec eux, assemblés
Kaka na tango yango, batelemaki mpe bazongaki na Yelusalemi epai wapi bakutaki bayekoli zomi na moko basangana elongo na baninga na bango,
34 et disant: Le Seigneur est réellement ressuscité, et il est apparu à Simon.
oyo balobaki na bango: — Ezali ya solo, Nkolo asekwi; abimelaki Simona!
35 Et ils racontèrent ce qui leur était arrivé en chemin, et comment ils l’avaient reconnu au moment où il rompit le pain.
Bango mibale mpe bayebisaki makambo oyo ekomelaki bango na nzela mpe ndenge nini basosolaki Yesu tango akataki lipa na biteni.
36 Tandis qu’ils parlaient de la sorte, lui-même se présenta au milieu d’eux, et leur dit: La paix soit avec vous!
Wana bazalaki nanu kosolola na tina na makambo yango, Yesu ayaki kotelema na kati-kati na bango mpe alobaki: — Tika ete kimia ezala na bino!
37 Saisis de frayeur et d’épouvante, ils croyaient voir un esprit.
Babangaki mpe somo ekangaki bango, pamba te bakanisaki ete bamoni elima.
38 Mais il leur dit: Pourquoi êtes-vous troublés, et pourquoi pareilles pensées s’élèvent-elles dans vos cœurs?
Yesu atunaki bango: — Mpo na nini bozali kobanga? Mpe mpo na nini bozali na tembe kati na mitema na bino?
39 Voyez mes mains et mes pieds, c’est bien moi; touchez-moi et voyez: un esprit n’a ni chair ni os, comme vous voyez que j’ai.
Botala maboko mpe makolo na Ngai; ezali penza Ngai. Bosimba Ngai mpe botala! Elima ezalaka na mosuni te, ezalaka mpe na mikuwa te; nzokande, bozali komona malamu ete, Ngai, nazali na yango.
40 Et en disant cela, il leur montra ses mains et ses pieds.
Wana azalaki koloba bongo, alakisaki bango maboko mpe makolo na Ye.
41 Comme, dans leur joie, ils ne croyaient point encore, et qu’ils étaient dans l’étonnement, il leur dit: Avez-vous ici quelque chose à manger?
Lokola bakokaki nanu kondima te mpo ete batondisamaki na esengo mpe bazalaki kokamwa mingi, Yesu atunaki bango: — Bozali awa na eloko ya kolia?
42 Ils lui présentèrent du poisson rôti et un rayon de miel.
Bapesaki Ye eteni ya mbisi bakalinga.
43 Il en prit, et il mangea devant eux.
Azwaki yango mpe aliaki yango na miso na bango.
44 Puis il leur dit: C’est là ce que je vous disais lorsque j’étais encore avec vous, qu’il fallait que s’accomplît tout ce qui est écrit de moi dans la loi de Moïse, dans les prophètes, et dans les psaumes.
Bongo alobaki na bango: — Yango nde makambo oyo nayebisaki bino tango nazalaki nanu elongo na bino: « Makambo nyonso oyo ekomama na tina na Ngai kati na Mobeko ya Moyize, kati na mikanda ya basakoli mpe kati na banzembo, esengeli kokokisama. »
45 Alors il leur ouvrit l’esprit, afin qu’ils comprissent les Écritures.
Bongo afungolaki bango mayele mpo ete bakoka kososola Makomi.
46 Et il leur dit: Ainsi il est écrit que le Christ souffrirait, et qu’il ressusciterait des morts le troisième jour,
Alobaki na bango: — Tala makambo oyo ekomama: « Klisto akomona pasi, mpe akosekwa kati na bakufi na mokolo ya misato;
47 et que la repentance et lepardon des péchés seraient prêchés en son nom à toutes les nations, à commencer par Jérusalem.
mpe, na Kombo na Ye, bakoteya bato ya bikolo nyonso, kobanda na Yelusalemi, ete babongola mitema mpo ete bazwa bolimbisi ya masumu. »
48 Vous êtes témoins de ces choses.
Bino nde bozali batatoli ya makambo yango.
49 Et voici, j’enverrai sur vous ce que mon Père a promis; mais vous, restez dans la ville jusqu’à ce que vous soyez revêtus de la puissance d’en haut.
Ngai nakotindela bino Molimo oyo Tata na Ngai alakaki; boye bino, botikala awa, kati na engumba oyo, kino bokotondisama na nguya ya Likolo.
50 Il les conduisit jusque vers Béthanie, et, ayant levé les mains, il les bénit.
Yesu amemaki bango na libanda ya engumba, pene ya Betani; mpe kuna, atombolaki maboko mpe apambolaki bango.
51 Pendant qu’il les bénissait, il se sépara d’eux, et fut enlevé au ciel.
Wana azalaki kopambola bango, akabwanaki na bango mpe amemamaki kati na Likolo.
52 Pour eux, après l’avoir adoré, ils retournèrent à Jérusalem avec une grande joie;
Bongo bagumbamelaki Ye mpe bazongaki na Yelusalemi na esengo makasi.
53 et ils étaient continuellement dans le temple, louant et bénissant Dieu.
Mpe kuna na Yelusalemi, bazalaki kovanda tango nyonso kati na lopango ya Tempelo mpo na kokumisa Nzambe.