< Job 41 >

1 Prendras-tu le crocodile à l’hameçon? Saisiras-tu sa langue avec une corde?
Kabaelam kadi a banniitan ti leviatan? Wenno galutan ti sungona?
2 Mettras-tu un jonc dans ses narines? Lui perceras-tu la mâchoire avec un crochet?
Kabaelam kadi a talian ti agongna, wenno duyoken ti pangalna babaen iti banniit?
3 Te pressera-t-il de supplication? Te parlera-t-il d’une voix douce?
Agpakaasi kadi kenka daytoy? Makisao kadi kenka daytoy iti naalumamay?
4 Fera-t-il une alliance avec toi, Pour devenir à toujours ton esclave?
Makitulag kadi daytoy kenka, nga alaem isuna nga agbalin nga adipenmo iti agnanayon?
5 Joueras-tu avec lui comme avec un oiseau? L’attacheras-tu pour amuser tes jeunes filles?
Makiaay-ayamka kadi kenkuana a kas iti billit? Galutam kadi isuna para kadagiti adipenmo a babbai?
6 Les pêcheurs en trafiquent-ils? Le partagent-ils entre les marchands?
Makitinnawar kadi dagiti bunggoy ti mangngalap para kenkuana? Tadtadenda kadi isuna nga isukatda kadagiti aglaklako?
7 Couvriras-tu sa peau de dards, Et sa tête de harpons?
Kabaelam kadi a punnoen ti kudilna iti gayang wenno ti ulona iti pangkalap a pika?
8 Dresse ta main contre lui, Et tu ne t’aviseras plus de l’attaquer.
Sagidem isuna iti uray maminsan laeng, ket malaglagipmonto ti panakirangetna ket saanmonton nga uliten daytoy.
9 Voici, on est trompé dans son attente; A son seul aspect n’est-on pas terrassé?
Kitaem, ti namnama ti siasinoman a mangar-aramid iti dayta ket ubbaw; saan kadi a matuang iti daga ti siasinoman uray no makitada laeng daytoy?
10 Nul n’est assez hardi pour l’exciter; Qui donc me résisterait en face?
Awan ti narungsot a makaitured a mangriribuk iti leviatan; siasino ngarud ti makaitured a tumakder iti sangoanak?
11 De qui suis-je le débiteur? Je le paierai. Sous le ciel tout m’appartient.
Siasino ti immun-una a nakaited iti aniaman a banag kaniak tapno agsubadak koma kenkuana? Aniaman nga adda iti sirok ti sibubukel a tangatang ket kukuak.
12 Je veux encore parler de ses membres, Et de sa force, et de la beauté de sa structure.
Saanak nga agulimek maipanggep kadagiti saka ti leviatan, wenno maipapan iti pigsana, wenno ti makaay-ayo a langana.
13 Qui soulèvera son vêtement? Qui pénétrera entre ses mâchoires?
Siasino ti makaikkat iti akinruar nga akkub ti bagina? Siasino ti makasalpot iti doble a kabalna?
14 Qui ouvrira les portes de sa gueule? Autour de ses dents habite la terreur.
Siasino ti makalukat iti ruangan ti rupana - a napalikmutan kadagiti ngipenna, a nakabutbuteng?
15 Ses magnifiques et puissants boucliers Sont unis ensemble comme par un sceau;
Naaramid ti bukotna iti naintar a salaknib, nagdedekketda a kas iti nagdidinnekket a pangserra.
16 Ils se serrent l’un contre l’autre, Et l’air ne passerait pas entre eux;
Naidekket unay ti maysa iti sabali pay nga awan pulos ti angin a makastrek iti nagbabaetan dagitoy.
17 Ce sont des frères qui s’embrassent, Se saisissent, demeurent inséparables.
Nagdidinnekketda iti tunggal maysa; nagkikinnapetda, tapno saanda a mapagsisina.
18 Ses éternuements font briller la lumière; Ses yeux sont comme les paupières de l’aurore.
Adda silnag a rummuar iti panagbang-esna; maiyarig dagiti matana iti panagsingising ti init iti parbangon.
19 Des flammes jaillissent de sa bouche, Des étincelles de feu s’en échappent.
Iti ngiwatna, rumuar ti kasla umap-apuy a pagsilawan, aglalagto a rummuar dagiti rissik ti apuy.
20 Une fumée sort de ses narines, Comme d’un vase qui bout, d’une chaudière ardente.
Kadagiti abut ti agongna, rumuar ti asuk a kas iti agburburek a danum iti banga a nakasaang iti apuy a kasta unay ti pudotna.
21 Son souffle allume les charbons, Sa gueule lance la flamme.
Pasgedan ti angesna dagiti uging; apuy ti rumuar manipud iti ngiwatna.
22 La force a son cou pour demeure, Et l’effroi bondit au-devant de lui.
Iti tengngedna ket kinapigsa, ket nakabutbuteng ti lumablabas iti sangoananna.
23 Ses parties charnues tiennent ensemble, Fondues sur lui, inébranlables.
Nagdidinnekket dagiti paspaset ti lasagna; nakalaglagdada; saanda a makuti.
24 Son cœur est dur comme la pierre, Dur comme la meule inférieure.
Ti pusona ket kas katangken ti bato - pudno, katangtangken ti akinbaba a bato ti paggilingan.
25 Quand il se lève, les plus vaillants ont peur, Et l’épouvante les fait fuir.
No tumakder isuna, uray dagiti didiosen ket agbuteng; gapu iti buteng, agsanudda.
26 C’est en vain qu’on l’attaque avec l’épée; La lance, le javelot, la cuirasse, ne servent à rien.
No maiduyok ti kampilan kenkuana, awan mamaayna - ken uray ti gayang ken pana wenno uray ania a natirad nga armas.
27 Il regarde le fer comme de la paille, L’airain comme du bois pourri.
Kasla laeng garami, ti landok kenkuana, ken ti bronse ket kasla laeng narukop a kayo.
28 La flèche ne le met pas en fuite, Les pierres de la fronde sont pour lui du chaume.
Saan isuna a mapagtaray ti pana; para kenkuana, ti maipalsiit a bato ket kasla laeng taep.
29 Il ne voit dans la massue qu’un brin de paille, Il rit au sifflement des dards.
Dagiti pang-or ket ibilbilangna a kas garami; katkatawaanna dagiti agtatayab a gayang nga agturong kenkuana.
30 Sous son ventre sont des pointes aiguës: On dirait une herse qu’il étend sur le limon.
Dagiti akinbaba a pasetna ket maiyarig kadagiti natatadem a paset ti nabuong a banga; mangibati isuna iti tugot iti kapitakan a kasla maysa isuna a dakkel nga arado.
31 Il fait bouillir le fond de la mer comme une chaudière, Il l’agite comme un vase rempli de parfums.
Pagburekenna ti nauneg a baybay a kas iti maysa a banga nga adda agburburek a danumna; pagbalinenna ti baybay a kasla banga ti sapsapo.
32 Il laisse après lui un sentier lumineux; L’abîme prend la chevelure d’un vieillard.
Pagraniagenna ti pagnaanna; pagarupen ti makakita a nagbalin a puraw ti nauneg a baybay.
33 Sur la terre nul n’est son maître; Il a été créé pour ne rien craindre.
Iti rabaw ti daga, awan ti umasping kenkuana, a nagbiag nga awan pagbutnganna.
34 Il regarde avec dédain tout ce qui est élevé, Il est le roi des plus fiers animaux.
Makitkitana amin a napalangguad; isuna ti ari kadagiti amin nga annak ti kinapalangguad.”

< Job 41 >