< Jérémie 2 >

1 La parole de l’Éternel me fut adressée, en ces mots:
Immay ti sao ni Yahweh kaniak a kinunana,
2 Va, et crie aux oreilles de Jérusalem: Ainsi parle l’Éternel: Je me souviens de ton amour lorsque tu étais jeune, De ton affection lorsque tu étais fiancée, Quand tu me suivais au désert, Dans une terre inculte.
“Mapanmo iwaragawag kadagiti lapayag ti Jerusalem. Kunaem, 'Kastoy ti kuna ni Yahweh: Linagipko para iti apgsayaatam ti kinapudnom iti katulaganta idi agtutuboka, ti ayatmo idi tiempo a nagtulagta nga agasawata, idi sinurotnak idiay let-ang, a daga a saan a namulaan.
3 Israël était consacré à l’Éternel, Il était les prémices de son revenu; Tous ceux qui en mangeaient se rendaient coupables, Et le malheur fondait sur eux, dit l’Éternel.
Naidaton kenni Yahweh ti Israel, ti immuna a bunga ti apit! Amin a nangan manipud kadagiti immuna a bunga ket nakabasol! Dakesto ti mapagtengda—kastoy ti pakaammo ni Yahweh.'”
4 Écoutez la parole de l’Éternel, maison de Jacob, Et vous toutes, familles de la maison d’Israël!
Denggenyo ti sao ni Yahweh, O balay ni Jacob ken tunggal pamilia iti balay ti Israel.
5 Ainsi parle l’Éternel: Quelle iniquité vos pères ont-ils trouvée en moi, Pour s’éloigner de moi, Et pour aller après des choses de néant et n’être eux-mêmes que néant?
Kastoy ti kuna ni Yahweh, “Ania aya ti biddut a nasarakan dagiti ammayo kaniak, ta immadayoda iti panangsurotda kaniak? Ta sinurotda dagiti awan serserbina a didiosen ket nagbalinda met nga awan serserbina?
6 Ils n’ont pas dit: Où est l’Éternel, Qui nous a fait monter du pays d’Égypte, Qui nous a conduits dans le désert, Dans une terre aride et pleine de fosses, Dans une terre où règnent la sécheresse et l’ombre de la mort, Dans une terre par où personne ne passe, Et où n’habite aucun homme?
Saanda man laeng a sinaludsod, 'Sadino ti ayan ni Yahweh, a nangiruar kadatayo iti daga ti Egipto? Sadino ti ayan ni Yahweh, a nangidalan kadatayo idiay let-ang, iti daga ti Araba, iti abut iti daga a namaga ken kasta unay ti kinasipngetna, daga nga awan iti lumablabas ken awan iti agnanaed?'
7 Je vous ai fait venir dans un pays semblable à un verger, Pour que vous en mangiez les fruits et les meilleures productions; Mais vous êtes venus, et vous avez souillé mon pays, Et vous avez fait de mon héritage une abomination.
Ngem impankayo iti daga ti Carmel, tapno kanenyo ti bunga daytoy ken dagiti dadduma a nasayaat a banbanag! Ngem idi immaykayo, tinulawanyo ti dagak, pinagbalinyo a makarimon ti tawidko!
8 Les sacrificateurs n’ont pas dit: Où est l’Éternel? Les dépositaires de la loi ne m’ont pas connu, Les pasteurs m’ont été infidèles, Les prophètes ont prophétisé par Baal, Et sont allés après ceux qui ne sont d’aucun secours.
Saan a sinaludsod ti padi, 'Sadino ti ayan ni Yahweh?' ken saan nga inkankano dagiti nalalaing iti linteg! Nagbasol kaniak dagiti agpaspastor. Nagipadto dagiti profeta para kenni Baal ken nagdaydayawda kadagiti awan mamaayna a banbanag.
9 C’est pourquoi je veux encore contester avec vous, dit l’Éternel, Je veux contester avec les enfants de vos enfants.
Isu nga akusarankayo latta—kastoy ti pakaammo ni Yahweh—ken akusarak dagiti annak dagiti annakyo.
10 Passez aux îles de Kittim, et regardez! Envoyez quelqu’un à Kédar, observez bien, Et regardez s’il y a rien de semblable!
Ta bumallasiwkayo kadagiti igid ti baybay ti Kitim ket kitaenyo. Mangibaonkayo kadagiti mensahero a mapan idiay Kedar ket ammoen ken kitaenyo no adda iti kas iti daytoy a napasamak idi.
11 Y a-t-il une nation qui change ses dieux, Quoiqu’ils ne soient pas des dieux? Et mon peuple a changé sa gloire contre ce qui n’est d’aucun secours!
Adda aya nasion a nangisukat kadagiti diosna, nupay saan a pudno a dios dagitoy? Ngem insukat dagiti tattaok ti dayagda iti awan maitulongna kadakuada.
12 Cieux, soyez étonnés de cela; Frémissez d’épouvante et d’horreur! Dit l’Éternel.
Agkintayegkayo, dakayo a langlangit gapu iti daytoy! Makigtot ken agbutengkayo—kastoy ti pakaammo ni Yahweh.
13 Car mon peuple a commis un double péché: Ils m’ont abandonné, moi qui suis une source d’eau vive, Pour se creuser des citernes, des citernes crevassées, Qui ne retiennent pas l’eau.
Ta nakaaramid kaniak dagiti tattaok iti dua a kita iti kinadakes: Pinanawanda dagiti ubbog iti sibibiag a danum gapu iti panagkalida kadagiti bubon para kadakuada, nadadael a bubon a saan a makargaan iti danum!
14 Israël est-il un esclave acheté, ou né dans la maison? Pourquoi donc devient-il une proie?
Tagabu kadi ni Israel? Saan kadi a naipasngay isuna iti pagtaengan? Apay ngarud a nagbalin isuna a samsam?
15 Contre lui les lionceaux rugissent, poussent leurs cris, Et ils ravagent son pays; Ses villes sont brûlées, il n’y a plus d’habitants.
Nagngernger dagiti urbon a leon kenkuana. Nagariwawada iti kasta unay ket pinagbalinda a nakabutbuteng ti dagana! Nadadael dagiti siudadna ket awan ti agnanaed.
16 Même les enfants de Noph et de Tachpanès Te briseront le sommet de la tête.
Kasta met a kinalboandaka dagiti tattao ti Memfis ken Tafanes ken pinagbalindaka a tagabu!
17 Cela ne t’arrive-t-il pas Parce que tu as abandonné l’Éternel, ton Dieu, Lorsqu’il te dirigeait dans la bonne voie?
Saan kadi a sika met laeng ti nangaramid iti daytoy iti bagim idi immadayoka kenni Yahweh a Diosmo, kabayatan nga idaldalannaka?
18 Et maintenant, qu’as-tu à faire d’aller en Égypte, Pour boire l’eau du Nil? Qu’as-tu à faire d’aller en Assyrie, Pour boire l’eau du fleuve?
Ita ngarud, apay a magnaka iti dalan nga agturong idiay Egipto ken uminomka iti danum ti Sihor? Apay a magnaka iti dalan nga agturong idiay Asiria ken uminomka iti danum ti Karayan Eufrates?
19 Ta méchanceté te châtiera, et ton infidélité te punira, Tu sauras et tu verras que c’est une chose mauvaise et amère D’abandonner l’Éternel, ton Dieu, Et de n’avoir de moi aucune crainte, Dit le Seigneur, l’Éternel des armées.
Matubtubngarka gapu iti kinadangkesmo, ken madusdusaka gapu iti panangtallikudmo kaniak. Isu a panunotem ti maipapan iti daytoy ket amirisem a nadangkes ken nasaem ti ipaay kenka ti panangtallikudmo kaniak, Siak, a ni Yahweh a Diosmo, ken ti saanmon a panagbuteng kaniak—kastoy ti pakaammo ni Yahweh nga Apo a Mannakabalin amin.
20 Tu as dès longtemps brisé ton joug, Rompu tes liens, Et tu as dit: Je ne veux plus être dans la servitude! Mais sur toute colline élevée Et sous tout arbre vert Tu t’es courbée comme une prostituée.
Ta dinadaelko ti sangol nga adda kenka idi un-unana nga al-aldaw; pinugsatko dagiti kawarmo. Ngem kinunam latta, 'Saanak nga agserbi!' agsipud ta nagrukbabka iti tunggal nangato a turod ken iti sirok ti tunggal nalangto a kayo, sika a mannakikamalala.
21 Je t’avais plantée comme une vigne excellente Et du meilleur plant; Comment as-tu changé, Dégénéré en une vigne étrangère?
Ngem siak a mismo ti nangimula kenka a kas iti napili nga ubas, maysa a napintas a bukel. Ngem anian ta nagbalbaliwka kaniak, nagbalinka a kasla nalungtot nga ubas nga awan serserbina!
22 Quand tu te laverais avec du nitre, Quand tu emploierais beaucoup de potasse, Ton iniquité resterait marquée devant moi, Dit le Seigneur, l’Éternel.
Ta uray no dalusam ti bagim iti karayan wenno agusarka iti napigsa a sabon, ti basolmo ket mansa latta iti sangoanak—daytoy ti pakaammo ti Apo a ni Yahweh.
23 Comment dirais-tu: Je ne me suis point souillée, Je ne suis point allée après les Baals? Regarde tes pas dans la vallée, Reconnais ce que tu as fait, Dromadaire à la course légère et vagabonde!
Kasano a maibagam, 'Saanak a natulawan! Saanak a nagdayaw kadagiti Baal?' Kitaem ti kababalinmo kadagiti tanap! Ammirisem ti inaramidmo, sika a napartak a kamelio a taray a taray!
24 Anesse sauvage, habituée au désert, Haletante dans l’ardeur de sa passion, Qui l’empêchera de satisfaire son désir? Tous ceux qui la cherchent n’ont pas à se fatiguer; Ils la trouvent pendant son mois.
Naatapka nga asno, a naruam iti let-ang, agtartarigagay iti biag ken agal-al-al iti awan serserbina nga angin! Siasino ti makapasardeng iti daytoy inton agmaya? Siasinoman nga agsapul iti daytoy ket saan a mabannog. Mapanda iti daytoy iti kabulanan ti panagmayana.
25 Ne t’expose pas à avoir les pieds nus, Ne dessèche pas ton gosier! Mais tu dis: C’est en vain, non! Car j’aime les dieux étrangers, je veux aller après eux.
Masapul a lappedam dagiti sakam nga agsakasaka ken ti karabukobmo iti pannakawaw! Ngem kinunam, 'Awan namnama! Saan, pagaayatko dagiti ganggannaet ket surotek ida!”
26 Comme un voleur est confus lorsqu’il est surpris, Ainsi seront confus ceux de la maison d’Israël, Eux, leurs rois, leurs chefs, Leurs sacrificateurs et leurs prophètes.
Kas iti pannakaibabain iti agtatakaw no kasta a matakuatan isuna, kastanto met ti pannakaibabain ti balay ti Israel—isuda, dagiti arida, dagiti prinsipeda, ken dagiti papadi ken profetada!
27 Ils disent au bois: Tu es mon père! Et à la pierre: Tu m’as donné la vie! Car ils me tournent le dos, ils ne me regardent pas. Et quand ils sont dans le malheur, ils disent: Lève-toi, sauve-nous!
Isuda dagiti nangibaga iti kayo, 'Sika ti amak,' ken iti bato, 'Impasngaynak.' Gapu ta ti likudda ti nakasango kaniak a saan ket a dagiti rupada. Nupay kasta, ibagbagada iti tiempo ti riribuk, 'Tumakderka ket isalakannakami!'
28 Où donc sont tes dieux que tu t’es faits? Qu’ils se lèvent, s’ils peuvent te sauver au temps du malheur! Car tu as autant de dieux que de villes, ô Juda!
Ngem sadino ti ayan dagiti didiosen nga inaramidmo para kenka? Tumakderda koma ngarud a no tarigagayda nga isalakandaka kadagiti tiempo a mariribukanka, ta agpada ti bilang dagiti didiosem kadagiti siudadmo, sika Juda!
29 Pourquoi contesteriez-vous avec moi? Vous m’avez tous été infidèles, dit l’Éternel.
Isu nga apay nga akusarandak a nakaaramidak iti biddut? Aminkayo ket nagbasol kaniak—kastoy ti pakaammo ni Yahweh.
30 En vain ai-je frappé vos enfants; Ils n’ont point eu égard à la correction; Votre glaive a dévoré vos prophètes, Comme un lion destructeur.
Awan serserbina ti panangdusak kadagiti tattaoyo. Saanda nga awaten ti panangiwanwanko. Inalun-on ti kampilanyo dagiti profetayo a kas iti naranggas a leon!
31 Hommes de cette génération, considérez la parole de l’Éternel! Ai-je été pour Israël un désert, Ou un pays d’épaisses ténèbres? Pourquoi mon peuple dit-il: Nous sommes libres, Nous ne voulons pas retourner à toi?
Dakayo a maibilang iti daytoy a henerasion! Ipangagyo ti saok, a sao ni Yahweh! Nagbalinak kadi a let-ang iti Israel? Wenno daga a kasta unay iti kinasipngetna? Apay nga ibaga dagiti tattaok, 'Mapankami iti sadinoman a kaykayatmi, saankamin nga umay kenka'?
32 La jeune fille oublie-t-elle ses ornements, La fiancée sa ceinture? Et mon peuple m’a oublié Depuis des jours sans nombre.
Malipatan kadi ti birhen ti alahasna, ti nobia dagiti belona? Ngem nalipatannak dagiti tattaok iti saan a mabilang nga aldaw!
33 Comme tu es habile dans tes voies pour chercher ce que tu aimes! C’est même au crime que tu les exerces.
Anian a panangaramidmo iti amin a kabaelam nga agbirok iti ayat. Insurom pay dagiti wagasmo kadagiti nadangkes a babbai.
34 Jusque sur les pans de ton habit se trouve Le sang de pauvres innocents, Que tu n’as pas surpris faisant effraction.
Ti dara nga isu ti biag dagiti awan nakabasolanna, a napanglaw a tattao ket nasarakan kadagiti kawesmo. Dagitoy a tattao ket saan a nasarakan nga agar-aramid iti panagtakaw.
35 Malgré cela, tu dis: Oui, je suis innocente! Certainement sa colère s’est détournée de moi! Voici, je vais contester avec toi, Parce que tu dis: Je n’ai point péché.
Ngem ketdi, iti laksid amin dagitoy a banbanag, ibagbagam latta, 'Awan basolko. Awan duadua a bimmaawen ti pungtot ni Yahweh kaniak.' Ngem kitaem! Maukomkanto agsipud ta kunam, 'Saanak a nagbasol.'
36 Pourquoi tant d’empressement à changer ton chemin? C’est de l’Égypte que viendra ta honte, Comme elle est venue de l’Assyrie.
Apay a nalag-an laeng ti panangibilangmo iti daytoy a panagbaliw kadagiti wagasmo? Paayennakanto met ti Egipto, a kas iti pannakapaaymo iti Asiria.
37 De là aussi tu sortiras, les mains sur la tête; Car l’Éternel rejette ceux en qui tu te confies, Et tu ne réussiras pas auprès d’eux.
Rummuarkanto met sadiay a naliday, a nakaparabaw dagiti imam iti ulom, ta linaksid ni Yahweh dagiti pagtaltalkam, isu a saandaka a matulongan dagitoy.”

< Jérémie 2 >