< Daniel 6 >

1 Darius trouva bon d’établir sur le royaume cent vingt satrapes, qui devaient être dans tout le royaume.
Darius kiti Mede mipa chun, a lenggam pumpi chu gamkai ja le somni soding adeiyin, hitichun ahomkhen tai. Chuleh hiche gamkai ho’a vaipo ding in gamkai khat’a mikhat cheh apansah tai.
2 Il mit à leur tête trois chefs, au nombre desquels était Daniel, afin que ces satrapes leur rendissent compte, et que le roi ne souffrît aucun dommage.
Gamkai vaipo ho jouse chung’a avesui ding leh vaihom pipu dingin, lengpan Daniel leh midang mini jong apansah tan ahi. Amaho cheng hin lengpa lungdei aboluva, gamkai vaipo ho toh je ahil ding’u chuleh lenggam aventup ding’u ahi.
3 Daniel surpassait les chefs et les satrapes, parce qu’il y avait en lui un esprit supérieur; et le roi pensait à l’établir sur tout le royaume.
Chomlou kah in, vaihom pipu mini leh gamkai vaipo ho sangin, Daniel chu natoh thilbol athemjo tan, chuleh imalam jousea ahung minthang tan ahi. Daniel chung’a Pathen lhagao achen jing jeh chun midang ho sang in natoh thilbol thepna aneiyin, hijeh chun lengpan, alenggam vaipi po’a vetup ding in Daniel chu agong tan ahi.
4 Alors les chefs et les satrapes cherchèrent une occasion d’accuser Daniel en ce qui concernait les affaires du royaume. Mais ils ne purent trouver aucune occasion, ni aucune chose à reprendre, parce qu’il était fidèle, et qu’on n’apercevait chez lui ni faute, ni rien de mauvais.
Chuphat in, vaihom pipu mini toh gamvaipo ho chun, gamsung kivaihomna dol’a Daniel bolkhel themmo chansah nading aholuvin, ahivang in amudoh jou pouvin ahi. Ajeh chu, Daniel chu kitah tah leh thudihtah’a thilbol ahin, chuleh amopohna-a son umtah leh Pathen ging’a natong ahi.
5 Et ces hommes dirent: Nous ne trouverons aucune occasion contre ce Daniel, à moins que nous n’en trouvions une dans la loi de son Dieu.
Chuin amaho akihouvun, “Daniel themmo chansah nading chu, ama Pathen houna thudol tilouvin, thildang ima eihon ibol thei ding’u aum poi.’’ ati tauve.
6 Puis ces chefs et ces satrapes se rendirent tumultueusement auprès du roi, et lui parlèrent ainsi: Roi Darius, vis éternellement!
Hijeh chun, vaihom pipu mini toh gamkai vaipo hochu, lengpa kom’a acheuvin, ajah a: Lengpa Darius Hingsot in!
7 Tous les chefs du royaume, les intendants, les satrapes, les conseillers, et les gouverneurs sont d’avis qu’il soit publié un édit royal, avec une défense sévère, portant que quiconque, dans l’espace de trente jours, adressera des prières à quelque dieu ou à quelque homme, excepté à toi, ô roi, sera jeté dans la fosse aux lions.
Na lenggam sung’a vaihom pipuho, vaihom thuneiho, gamkai vaipo ho, thumop’a pang ho, chuleh miching mithem ho cheng in, kihou lhuhna khat kaneijun: Vo lengpa, nangman dankhat na phudoh ding, amitakip in khoutah’a juicheh ding katiuve. Hichu, ni somthum sung’a mihem kom hihen chuleh pathen houna hijong leh, koiman nangkom tilouva taona leh thumna anei theilou ding, hiche hi ajuilou leh apalkeh aum leh sakei bahkai kulsung’a selut ding, tin thupeh bolin.
8 Maintenant, ô roi, confirme la défense, et écris le décret, afin qu’il soit irrévocable, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui est immuable.
Chuleh vo lengpa, tun hiche dan kisem chu khellou dingin khut henna bolkhumin, chuleh phongdoh in, hichu Mede mite leh Persia mite danthu dungjuiya avel’a kiladoh kitlou ding ahitai,’’ atiuve.
9 Là-dessus le roi Darius écrivit le décret et la défense.
Hijeh chun Darius lengpan, hiche dan kisem chu khut-hen abol khum tai.
10 Lorsque Daniel sut que le décret était écrit, il se retira dans sa maison, où les fenêtres de la chambre supérieure étaient ouvertes dans la direction de Jérusalem; et trois fois le jour il se mettait à genoux, il priait, et il louait son Dieu, comme il le faisait auparavant.
Chuin lengpan dan kisem chu khut-hen abolkhum taiti Daniel in ahetdoh phat chun, a-in lam’ah achen, a-indan chungnung’a alut in, Jerusalem lang ngan bangkot ahong in, abol jing bang chun adilsun atao tai. Aman aphat seh’a abolji bang chun, nikhat sungin a Pathen heng’a thangvahna thumvei anei jing in ahi.
11 Alors ces hommes entrèrent tumultueusement, et ils trouvèrent Daniel qui priait et invoquait son Dieu.
Hichun miphalou vaipo ho chu Daniel chenna in-ah chun acheuvin ahileh, Daniel chu, a Pathen heng’a taona aneipet agamu tauvin ahi.
12 Puis ils se présentèrent devant le roi, et lui dirent au sujet de la défense royale: N’as-tu pas écrit une défense portant que quiconque dans l’espace de trente jours adresserait des prières à quelque dieu ou à quelque homme, excepté à toi, ô roi, serait jeté dans la fosse aux lions? Le roi répondit: La chose est certaine, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui est immuable.
Chutah chun amaho jong lengpa kom ajonpaiyun, dan kisem chung chang thu aseijun, Daniel hehnan aneiyun, lengpa jah’a, “Vo lengpa, ni somthum sung’a nangkom tilouva, mihem hihen chuleh Pathen houna hijong leh, koiman taona anei theilou ding, hiche hi ajuilou leh apalkeh aumleh, sakei bahkai kulsung’a selut ding tia dan kisem chu, nangma tah in khut-henna na bolkhum hitalou ham?” atiuve. Lengpan adonbut in, “Hiche dan kiphutdoh hi, Mede mite leh Persia mite danthua umjing ding, kiladoh lou ding ahitai,’’ ati.
13 Ils prirent de nouveau la parole et dirent au roi: Daniel, l’un des captifs de Juda, n’a tenu aucun compte de toi, ô roi, ni de la défense que tu as écrite, et il fait sa prière trois fois le jour.
Hichun amahon jong lengpa chu adonbut’un, “Vo lengpa, Judah gam’a kon sohchang’a hung kikai holah’a, Daniel kitipa chun na thupeh adonse pon chuleh nakhut- hennasa dan kisem jong chu imalouvin akoiyin, nikhat sungin abolngai ngaijin, aPathen kom’a thumvei atao jing’e’’ atiuvin, aheh tauve.
14 Le roi fut très affligé quand il entendit cela; il prit à cœur de délivrer Daniel, et jusqu’au coucher du soleil il s’efforça de le sauver.
Hiche thuhi ajahdoh phat in, lengpa chu hatah in along gim tai. Aman Daniel chu huhdoh teina ding angaiton, lunggil tah in agelpan tai. Hiche boina-a kon’a Daniel lhadoh teina ding lampi aholin, nilhum keijin akigeltan ahi.
15 Mais ces hommes insistèrent auprès du roi, et lui dirent: Sache, ô roi, que la loi des Mèdes et des Perses exige que toute défense ou tout décret confirmé par le roi soit irrévocable.
Nilhah ahiphat chun, miho chu lengpa heng’a achekhomun, ajah a aseitauve, “Vo lengpa, Mede mite leh Persia mite danthu dungjuiya lengpan khut-hen abol khumsa dan chu kikhel theilou ahi, nangmatah in nahet ahi,’’atiuve.
16 Alors le roi donna l’ordre qu’on amenât Daniel, et qu’on le jetât dans la fosse aux lions. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Puisse ton Dieu, que tu sers avec persévérance, te délivrer!
Hichun alou theilouvin Daniel chu mat dingin, lengpan thu apetan, agaman tauve. Chuleh sakei bahkai kulsung’a chun aseplut tauvin ahi. Lengpan Daniel jah’a, “Kitah tah’a nahou jing na Pathen chun na huhdoh hen” ati.
17 On apporta une pierre, et on la mit sur l’ouverture de la fosse; le roi la scella de son anneau et de l’anneau de ses grands, afin que rien ne fût changé à l’égard de Daniel.
Chuin songpi khat atanglutuvin, sakei bahkai kulkot chu asing tauve. Chuleh songpi chung’a chun lengpa leh amilen milal hon Mohor in melchihna anom khum cheh tauvin ahi. Hichu koiman Daniel chu agalha dohlou nading’a abol’u ahi.
18 Le roi se rendit ensuite dans son palais; il passa la nuit à jeun, il ne fit point venir de concubine auprès de lui, et il ne put se livrer au sommeil.
Chuin lengpa jong lung oilou tahin a-inpia akile tai. Ajan chun an angolin, imutheilouvin akhovah tai. Chuleh angaina-a kibolji golnop jong abol tapouve.
19 Le roi se leva au point du jour, avec l’aurore, et il alla précipitamment à la fosse aux lions.
Ajing jingkah matah in, lengpa chu athoudohloijin, sakei bahkai kul langchu kinotah in ajontai.
20 En s’approchant de la fosse, il appela Daniel d’une voix triste. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Daniel, serviteur du Dieu vivant, ton Dieu, que tu sers avec persévérance, a-t-il pu te délivrer des lions?
Chuin amun alhunphat chun, aman lung natah in apeng jah in, “Vo Daniel, Pathen hingjing sohpa! Kitahtah’a nahou jing na Pathen chun sakei bahkai lah’a kon’a na huhdoh hinam?’’ ati.
21 Et Daniel dit au roi: Roi, vis éternellement?
Daniel in adonbut in, “Vo lengpa hingsot in!”
22 Mon Dieu a envoyé son ange et fermé la gueule des lions, qui ne m’ont fait aucun mal, parce que j’ai été trouvé innocent devant lui; et devant toi non plus, ô roi, je n’ai rien fait de mauvais.
“Ka Pathen chun a vantil ahinsol lhan, sakei bahkai ho kam asippeh in, eisu khapouve. Ajeh chu Pakai mitmun keima nolna beijin ka um’e, chuleh nangma angsung’a jong suhkhel ka neipoi, Vo! lengpa’’ ahinti.
23 Alors le roi fut très joyeux, et il ordonna qu’on fît sortir Daniel de la fosse. Daniel fut retiré de la fosse, et on ne trouva sur lui aucune blessure, parce qu’il avait eu confiance en son Dieu.
Chutah chun lengpa jong akipah behseh jeng in, Daniel chu sakei bahkai kul sung’a kon’a lahdoh loi dingin thu apetai. Aman a Pathen dettah’a atahsan jal chun, atahsa chung’a maha imacha aum poi.
24 Le roi ordonna que ces hommes qui avaient accusé Daniel fussent amenés et jetés dans la fosse aux lions, eux, leurs enfants et leurs femmes; et avant qu’ils fussent parvenus au fond de la fosse, les lions les saisirent et brisèrent tous leurs os.
Chuin lengpan thupeh abolin, Daniel chunga dihlou tah’a hehsetna anabol hochu amandoh un, amaho leh ajite chuleh achate jouse jong abon’un, sakei bahkai kul sung’a chun alehlut tauve. Hichun, tol’a achuh masang’un, sakei bahkai hon aman’un, abottel tel gamset tauvin ahi.
25 Après cela, le roi Darius écrivit à tous les peuples, à toutes les nations, aux hommes de toutes langues, qui habitaient sur toute la terre: Que la paix vous soit donnée avec abondance!
Chuin Darius lengpan, leiset pumpia chitin namtin’a miho leh pao tintang tho ho heng’a, hiche thuhi athot tai, “Na chunguva cham leh kipana chuleh khantouna umhen!”
26 J’ordonne que, dans toute l’étendue de mon royaume, on ait de la crainte et de la frayeur pour le Dieu de Daniel. Car il est le Dieu vivant, et il subsiste éternellement; son royaume ne sera jamais détruit, et sa domination durera jusqu’à la fin.
Keiman hiche thugahna hi kabol ahi, kalenggam sung pumpia amitakip’in, Daniel Pathen chu gingsoh hen chuleh kihot hot pumin jabol cheh hen. Ajeh chu amahi Pathen Hingjing ahin, Chuleh a tonsot geija thohjou jing Pathen ahi. Alenggam jong a itih’a kisumang louding, Chuleh alengvai pohna jong beitih umlou ding ahi.
27 C’est lui qui délivre et qui sauve, qui opère des signes et des prodiges dans les cieux et sur la terre. C’est lui qui a délivré Daniel de la puissance des lions.
Aman amite aholdohjin chuleh ahuhhing ji'e. Chuleh aman van leh leiset chung’a melchihna kidang ho leh bolmo kidang ho aboljin ahi. Aman sakei bahkai ho lah’a konin Daniel jong ana huhdoh’e.
28 Daniel prospéra sous le règne de Darius, et sous le règne de Cyrus, le Perse.
Hiche jeh chun, Darius lengvaipoh sung leh Persia mi Cyrus lengvaipoh sung chun, Daniel chu akhangtou jing jeng tai.

< Daniel 6 >