< Actes 9 >
1 Cependant Saul, respirant encore la menace et le meurtre contre les disciples du Seigneur, se rendit chez le souverain sacrificateur,
Ri Saulo sibꞌalaj kꞌaꞌnarinaq kurayij kikamisaxik ri e tereneꞌl taq rech ri Ajawxel, rumal riꞌ xeꞌ rukꞌ ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios.
2 et lui demanda des lettres pour les synagogues de Damas, afin que, s’il trouvait des partisans de la nouvelle doctrine, hommes ou femmes, il les amenât liés à Jérusalem.
Xutoqꞌij chi kataq bꞌik wuj pa ri Sinagoga ri kꞌo pa ri tinimit Damasco, rech ketaqan che kichapik ri kojonelabꞌ che ri Jesús. Xuqujeꞌ rech we kuꞌriq achyabꞌ xuqujeꞌ ixoqibꞌ ri e kojonelabꞌ kuꞌkꞌam bꞌik pa cheꞌ je laꞌ pa Jerusalén.
3 Comme il était en chemin, et qu’il approchait de Damas, tout à coup une lumière venant du ciel resplendit autour de lui.
Ri Saulo are xopan chunaqaj ri tinimit Damasco rech kubꞌana ri rajawam ukꞌuꞌx xaq kꞌa teꞌ xril jun nimalaj tunal ri xpe cho ri kaj, xusutij rij.
4 Il tomba par terre, et il entendit une voix qui lui disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
Ri Saulo xtzaq pa ri ulew, xuta jun chꞌabꞌal, xubꞌij che: Saulo, Saulo, ¿jas che tajin kabꞌan kꞌax chwe?
5 Il répondit: Qui es-tu, Seigneur? Et le Seigneur dit: Je suis Jésus que tu persécutes. Il te serait dur de regimber contre les aiguillons.
Ri Saulo xubꞌij: ¿Jachin ri lal, Tat? Ri Jesús xubꞌij: In, in Jesús ri tajin kabꞌan kꞌax chwe.
6 Tremblant et saisi d’effroi, il dit: Seigneur, que veux-tu que je fasse? Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, entre dans la ville, et on te dira ce que tu dois faire.
Chatwaꞌjiloq, jat pa ri tinimit. Chilaꞌ kabꞌix wi chawe jas rajawaxik kabꞌano, xuchixik.
7 Les hommes qui l’accompagnaient demeurèrent stupéfaits; ils entendaient bien la voix, mais ils ne voyaient personne.
Ri achyabꞌ ri e bꞌenaq rukꞌ ri Saulo man kakiriq ta chik jas kakibꞌij rumal chi man kakil ta uwach ri tajin kachꞌawik xaq xwi kakita ri chꞌabꞌal.
8 Saul se releva de terre, et, quoique ses yeux fussent ouverts, il ne voyait rien; on le prit par la main, et on le conduisit à Damas.
Are xwaꞌjil ri Saulo, xraj xkaꞌyik man xkwin ta chi kꞌut, rumal cher xmoyirik. Xaq xtzuyex chi bꞌik che ri uqꞌabꞌ kumal ri rachiꞌl xebꞌe pa ri tinimit Damasco.
9 Il resta trois jours sans voir, et il ne mangea ni ne but.
Oxibꞌ qꞌij xkanaj chilaꞌ, moy. Maj wa maj jaꞌ xutijo.
10 Or, il y avait à Damas un disciple nommé Ananias. Le Seigneur lui dit dans une vision: Ananias! Il répondit: Me voici, Seigneur!
Kꞌo kꞌu jun kojonel pa ri tinimit Damasco ubꞌiꞌ Ananías. Xchꞌabꞌex rumal ri Dios: ¡Ananías! xuchixik. Ri Ananías xubꞌij: In kꞌolik riꞌ Ajawxel.
11 Et le Seigneur lui dit: Lève-toi, va dans la rue qu’on appelle la droite, et cherche, dans la maison de Judas, un nommé Saulde Tarse.
Ri Ajawxel xubꞌij che: Jat pa ri bꞌe ri kabꞌix wiqiqꞌabꞌ che, pa ri rachoch ri Judas, are katopanik chataꞌ jawjeꞌ kꞌo wi ri jun achi ri kape pa ri tinimit Tarso, ubꞌiꞌnam Saulo, chanim tajin kubꞌan chꞌawem.
12 Car il prie, et il a vu en vision un homme du nom d’Ananias, qui entrait, et qui lui imposait les mains, afin qu’il recouvrât la vue. Ananias répondit:
Xinkꞌut choch chi kꞌo jun achi ubꞌiꞌ Ananías, kopan jawjeꞌ ri kꞌo wi, kuya uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ rech katzalitaj ri ukaꞌyibꞌal.
13 Seigneur, j’ai appris de plusieurs personnes tout le mal que cet homme a fait à tes saints dans Jérusalem;
Ri Ananías xubꞌij: Ajawxel, e nutom sibꞌalaj kꞌi winaq kakitzijoj ri itzel taq jastaq ri ubꞌanom ri achi riꞌ chike ri kojonelabꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit Jerusalén.
14 et il a ici des pouvoirs, de la part des principaux sacrificateurs, pour lier tous ceux qui invoquent ton nom.
Xuqujeꞌ yaꞌtal bꞌe che kumal ri kinimaꞌqil ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios rech kuꞌchap konojel ri kakinaꞌtaj ri bꞌiꞌ la.
15 Mais le Seigneur lui dit: Va, car cet homme est un instrument que j’ai choisi, pour porter mon nom devant les nations, devant les rois, et devant les fils d’Israël;
Ri Ajawxel xubꞌij che ri Ananías: ¡Jat! waꞌ we achi riꞌ kinkoj na chutzijoxik ri nutzij chike ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xuqujeꞌ kutzijoj na ri nutzij chike ri taqanelabꞌ xuqujeꞌ chike ri tinimit Israel.
16 et je lui montrerai tout ce qu’il doit souffrir pour mon nom.
Kinkꞌut na choch jas jeꞌ uriqik kꞌax rumal ri nubꞌiꞌ.
17 Ananias sortit; et, lorsqu’il fut arrivé dans la maison, il imposa les mains à Saul, en disant: Saul, mon frère, le Seigneur Jésus, qui t’est apparu sur le chemin par lequel tu venais, m’a envoyé pour que tu recouvres la vue et que tu sois rempli du Saint-Esprit.
Xeꞌ kꞌu ri Ananías jawjeꞌ kꞌo wi ri Saulo, xuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ xubꞌij che: Wachalal Saulo, ri Ajawxel Jesús ri xukꞌut ribꞌ chawach pa ri bꞌe xinutaq loq rech katkwinik katkaꞌyik, xuqujeꞌ rech katnoj che ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel.
18 Au même instant, il tomba de ses yeux comme des écailles, et il recouvra la vue. Il se leva, et fut baptisé;
Aninaq xel nikꞌaj slot che ri ubꞌoqꞌoch ri Saulo, xkaꞌyik xuqujeꞌ xwaꞌjilik kꞌa te riꞌ xbꞌan uqasanaꞌ.
19 et, après qu’il eut pris de la nourriture, les forces lui revinrent. Saul resta quelques jours avec les disciples qui étaient à Damas.
Kꞌa te riꞌ xwaꞌik jeriꞌ xtzalij ri uchuqꞌabꞌ. Xkanaj kꞌu kan kebꞌ oxibꞌ qꞌij pa ri tinimit Damasco.
20 Et aussitôt il prêcha dans les synagogues que Jésus est le Fils de Dieu.
Ri Saulo xuchapleꞌj utzijoxik ri Jesús pa taq ri Sinagoga, xubꞌij: Qas tzij ri Jesús, are ukꞌojol ri Dios.
21 Tous ceux qui l’entendaient étaient dans l’étonnement, et disaient: N’est-ce pas celui qui persécutait à Jérusalem ceux qui invoquent ce nom, et n’est-il pas venu ici pour les emmener liés devant les principaux sacrificateurs?
Konojel ri xkita ri tzij sibꞌalaj xemayijanik xkibꞌij: ¿La man kꞌu are waꞌ ri achi ri xukoj chꞌoꞌj chikixoꞌl ri kojonelabꞌ pa ri tinimit Jerusalén? ¿La man kꞌu are waꞌ ri kuꞌyut bꞌik ri kojonelabꞌ kuꞌkꞌam bꞌik chikiwach ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ?
22 Cependant Saul se fortifiait de plus en plus, et il confondait les Juifs qui habitaient Damas, démontrant que Jésus est le Christ.
Qꞌij chi qꞌij ri Saulo xkꞌiy uchuqꞌabꞌ chutzijoxik ri utz laj tzij chike ri aꞌj Israel ri e kꞌo pa Damasco, xa jeriꞌ xkiqꞌalajisaj chi ri Jesús are Mesías.
23 Au bout d’un certain temps, les Juifs se concertèrent pour le tuer,
Ikꞌowinaq chi sibꞌalaj kꞌi qꞌij ri winaq aꞌj Israel xkichomaj ukamisaxik ri Saulo.
24 et leur complot parvint à la connaissance de Saul. On gardait les portes jour et nuit, afin de lui ôter la vie.
Chi chaqꞌabꞌ chi paqꞌij xkichajij ri uchiꞌ ja rech ri tinimit rech jeriꞌ kakikamisaj, xbꞌix kꞌu che ri Saulo ri kichomanik ri winaq.
25 Mais, pendant une nuit, les disciples le prirent, et le descendirent par la muraille, dans une corbeille.
Jun chaqꞌabꞌ kꞌut nikꞌaj kojonelabꞌ xkiqasaj bꞌi ri Saulo pa jun chakach pa jun teqꞌ rech ri tapya rech ri tinimit.
26 Lorsqu’il se rendit à Jérusalem, Saul tâcha de se joindre à eux; mais tous le craignaient, ne croyant pas qu’il fût un disciple.
Are xopan ri Saulo pa ri tinimit Jerusalén, xraj xkꞌojiꞌ kukꞌ ri kojonelabꞌ. Ri kojonelabꞌ xkixiꞌj kibꞌ che, man xkikoj taj chi qas kojonel chik.
27 Alors Barnabas, l’ayant pris avec lui, le conduisit vers les apôtres, et leur raconta comment sur le chemin Saul avait vu le Seigneur, qui lui avait parlé, et comment à Damas il avait prêché franchement au nom de Jésus.
Xpe kꞌu ri Bernabé, xukꞌam bꞌik ri Saulo chkiwach ri e taqoꞌn xutzijoj chike chi ri Saulo xril ri Jesús pa ri bꞌe ri keꞌ pa ri tinimit Damasco xuqujeꞌ xchꞌabꞌex rumal. Xubꞌij xuqujeꞌ chike chi ri Saulo rukꞌ chuqꞌabꞌ xutzijoj ri ubꞌiꞌ ri Jesús je laꞌ pa ri tinimit Damasco.
28 Il allait et venait avec eux dans Jérusalem, et s’exprimait en toute assurance au nom du Seigneur.
Xaq jeriꞌ xkanaj kan ri Saulo kukꞌ ri e taqoꞌn rukꞌ chuqꞌabꞌ xkitzijoj ri utzij ri Ajawxel pa ri tinimit Jerusalén.
29 Il parlait aussi et disputait avec les Hellénistes; mais ceux-ci cherchaient à lui ôter la vie.
Ri Saulo xtzijon kukꞌ nikꞌaj winaq aꞌj Israel, we winaq ri ketzijon pa ri tzijobꞌal griego, are xkita ri xubꞌij chike xkaj xkikamisaj.
30 Les frères, l’ayant su, l’emmenèrent à Césarée, et le firent partir pour Tarse.
Are xkita ri kojonelabꞌ ri xkꞌulmatajik, xkikꞌam bꞌik ri Saulo pa tinimit Cesarea, kꞌa te riꞌ xkitaq bꞌik pa ri utinimit je laꞌ Tarso.
31 L’Église était en paix dans toute la Judée, la Galilée et la Samarie, s’édifiant et marchant dans la crainte du Seigneur, et elle s’accroissait par l’assistance du Saint-Esprit.
Ri komontyox xkꞌiyik xuqujeꞌ xuriq jaꞌmaril pa ronojel Judea, pa Galilea xuqujeꞌ pa Samaria. Ri kojonelabꞌ xkimochꞌ kibꞌ xeꞌ raqan uqꞌabꞌ ri Ajawxel xyaꞌtaj kichuqꞌabꞌ pa ri kikojobꞌal rukꞌ ri utobꞌanik ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel.
32 Comme Pierre visitait tous les saints, il descendit aussi vers ceux qui demeuraient à Lydde.
Are kꞌu ri Pedro are tajin kuꞌsolij sibꞌalaj kꞌi leꞌaj xeꞌ chikisolixik ri e kojonelabꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit Lida.
33 Il y trouva un homme nommé Énée, couché sur un lit depuis huit ans, et paralytique.
Chilaꞌ xuriq wi jun achi ubꞌiꞌ Eneas, we achi riꞌ wajxaqibꞌ junabꞌ chik qꞌoyol pa ri uchꞌat, kaminaq ri ubꞌaqil.
34 Pierre lui dit: Énée, Jésus-Christ te guérit; lève-toi, et arrange ton lit. Et aussitôt il se leva.
Ri Pedro xubꞌij che: Eneas, chatwaꞌjiloq. Ri Jesucristo katukunaj, chayaka bꞌik ri achꞌat. Are xbꞌiꞌtaj we riꞌ che, aninaq xutzirik.
35 Tous les habitants de Lydde et du Saron le virent, et ils se convertirent au Seigneur.
Ri winaq ri e kꞌo pa ri tinimit Lida, xuqujeꞌ ri e kꞌo pa ri tinimit Sarón, are xkilo chi ri Eneas xbꞌinik xekojon che ri Ajawxel.
36 Il y avait à Joppé, parmi les disciples, une femme nommée Tabitha, ce qui signifie Dorcas: elle faisait beaucoup de bonnes œuvres et d’aumônes.
Kꞌo kꞌu jun ixoq kojonel pa ri tinimit Jope ubꞌiꞌ Tabita, (pa ri chꞌabꞌal griego kel kubꞌij Dorcas). We chuchuꞌ riꞌ amaqꞌel kubꞌan utz laj taq jastaq xuqujeꞌ kuꞌtoꞌ ri e mebꞌaibꞌ.
37 Elle tomba malade en ce temps-là, et mourut. Après l’avoir lavée, on la déposa dans une chambre haute.
Xyawaj kꞌu che taq ri qꞌij riꞌ kꞌa te riꞌ xkamik. Xchꞌaj kꞌu ri utyoꞌjal xya pa uwiq jun ja.
38 Comme Lydde est près de Joppé, les disciples, ayant appris que Pierre s’y trouvait, envoyèrent deux hommes vers lui, pour le prier de venir chez eux sans tarder.
Ri kojonelabꞌ are xkito chi ri Pedro naqaj kꞌo wi chike xeꞌkitaq bꞌik kebꞌ achyabꞌ rukꞌ xeꞌkibꞌij che: Chabꞌana jun toqꞌobꞌ, jat qukꞌ aninaq.
39 Pierre se leva, et partit avec ces hommes. Lorsqu’il fut arrivé, on le conduisit dans la chambre haute. Toutes les veuves l’entourèrent en pleurant, et lui montrèrent les tuniques et les vêtements que faisait Dorcas pendant qu’elle était avec elles.
Ri Pedro xeꞌ kukꞌ. Are xoꞌpanik xkikꞌam bꞌik pa ri ja ri kꞌo chikaj. Pa ri ja e nojinaq malkaꞌnibꞌ koꞌqꞌik kakikꞌut cho ri Pedro ri katzꞌyaq ri ubꞌanom ri Dorcas are xkꞌojiꞌ kukꞌ.
40 Pierre fit sortir tout le monde, se mit à genoux, et pria; puis, se tournant vers le corps, il dit: Tabitha, lève-toi! Elle ouvrit les yeux, et ayant vu Pierre, elle s’assit.
Ri Pedro xeꞌresaj loq konojel ri e kꞌo pa ri ja kꞌa te riꞌ xukiꞌk xubꞌan chꞌawem. Xukaꞌyej ri kaminaq, xubꞌij che: Tabita, chatwaꞌjiloq. Ri Tabita xujaq ri ubꞌoqꞌoch, are xril ri Pedro, xwaꞌjilik, xtꞌuyiꞌk.
41 Il lui donna la main, et la fit lever. Il appela ensuite les saints et les veuves, et la leur présenta vivante.
Ri Pedro xuchap che ri uqꞌabꞌ, xutoꞌo xwaꞌjilik. Kꞌa te riꞌ xuꞌsikꞌij ri e malkaꞌnibꞌ xuqujeꞌ konojel ri kojonelabꞌ xukꞌut chikiwach chi ri Tabita kꞌaslik.
42 Cela fut connu de tout Joppé, et beaucoup crurent au Seigneur.
Xtzijox kꞌu ri kꞌulmatajem pa ronojel ri tinimit, e kꞌi xekojon che ri Ajawxel.
43 Pierre demeura quelque temps à Joppé, chez un corroyeur nommé Simon.
Naj kꞌut xkꞌojiꞌ na kan ri Pedro pa ri tinimit Jope cho rachoch ri Simón ri kachakun che taq tzꞌuꞌm.