< Actes 22 >

1 Hommes frères et pères, écoutez ce que j’ai maintenant à vous dire pour ma défense!
Loqꞌalaj taq qachalal, ix ix kꞌamal taq qabꞌe, chitampe ri kinbꞌij chiꞌwe.
2 Lorsqu’ils entendirent qu’il leur parlait en langue hébraïque, ils redoublèrent de silence. Et Paul dit:
Are xkita ri winaq chi ri Pablo xuꞌchꞌabꞌej pa ri tzijobꞌal hebreo, xaq jun xekꞌojiꞌ wi, xkitatabꞌej ri kubꞌij:
3 je suis Juif, né à Tarse en Cilicie; mais j’ai été élevé dans cette ville-ci, et instruit aux pieds de Gamaliel dans la connaissance exacte de la loi de nos pères, étant plein de zèle pour Dieu, comme vous l’êtes tous aujourd’hui.
Ri in in iwinaqil, in aj Israel. Xinalax pa ri tinimit Tarso, tinimit rech Cilicia. Waral kꞌut pa Jerusalén xinkꞌiy wi. Qas utz nutijoxik xbꞌanik puꞌwiꞌ ri taqanik ke ri qamam ojer rumal ri nim achi Gamaliel amaqꞌel xintij nuchuqꞌabꞌ chupatanixik ri Dios, jetaq ri kibꞌan ix iwonojel kamik.
4 J’ai persécuté à mort cette doctrine, liant et mettant en prison hommes et femmes.
Nabꞌe kanoq in xinbꞌan kꞌax chike konojel ri e kojoninaq che ri Jesús, xwaj xeꞌnkamisaj. Xeꞌnchap bꞌik achyabꞌ, ixoqibꞌ, xeꞌnkoj pa cheꞌ.
5 Le souverain sacrificateur et tout le collège des anciens m’en sont témoins. J’ai même reçu d’eux des lettres pour les frères de Damas, où je me rendis afin d’amener liés à Jérusalem ceux qui se trouvaient là et de les faire punir.
Ri kinimal chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq xuqujeꞌ konojel ri kinimaꞌqil ri winaq kekwinik kakiqꞌalajisaj chi qas tzij ri kinbꞌij. Rumal cher aꞌreꞌ xkiya bꞌik jujun wuj chwe. Xaq jeriꞌ xineꞌ pa ri tinimit Damasco xubꞌentzukuj ri kojonelabꞌ rech keꞌnchapo, keꞌnkꞌam loq waral pa Jerusalén, chukꞌajisaxik kiwach.
6 Comme j’étais en chemin, et que j’approchais de Damas, tout à coup, vers midi, une grande lumière venant du ciel resplendit autour de moi.
Bꞌenam kꞌu we pa ri bꞌe, opanem kinbꞌan pa ri tinimit Damasco, qas pa ri nikꞌaj qꞌij, xaq kꞌa teꞌ xtunan jun nimalaj tunal chwij ri xpe chikaj.
7 Je tombai par terre, et j’entendis une voix qui me disait: Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu?
Xintzaq puꞌlew, kꞌa te riꞌ xinta jun chꞌabꞌal xpe chikaj xubꞌij chwe: Saulo, Saulo, ¿jas che kabꞌan we nimalaj kꞌax riꞌ chwe?
8 Je répondis: Qui es-tu, Seigneur? Et il me dit: Je suis Jésus de Nazareth, que tu persécutes.
“¿Jachin ri lal, Tat?” xincha che. Xubꞌij chwe: In riꞌ ri Jesús aj Nazaret. Ri tajin kabꞌan kꞌax chwe.
9 Ceux qui étaient avec moi virent bien la lumière, mais ils n’entendirent pas la voix de celui qui parlait. Alors je dis: Que ferai-je, Seigneur?
Ri e kꞌo wukꞌ xkil ri tunal, sibꞌalaj kꞌu xkixiꞌj kibꞌ. Man xkita ta kꞌu ri uchꞌabꞌal ri tajin kachꞌaw wukꞌ.
10 Et le Seigneur me dit: Lève-toi, va à Damas, et là on te dira tout ce que tu dois faire.
Ri in kꞌut xinbꞌij: Tat, ¿jas kaj la kinbꞌano? Xubꞌij kꞌu ri Ajawxel Jesús chwe: Chatwaꞌjiloq, chataqej ri abꞌe ri ke pa ri tinimit Damasco. Chilaꞌ kꞌut kabꞌix wi na chawe jas ri rajawaxik kabꞌano.
11 Comme je ne voyais rien, à cause de l’éclat de cette lumière, ceux qui étaient avec moi me prirent par la main, et j’arrivai à Damas.
Man xinkwin ta chi kꞌut xinkaꞌyik rumal ri tunal, ri sibꞌalaj kajuluwik. Rumal riꞌ xa xintzuyex bꞌik che ri nuqꞌabꞌ kumal ri wachiꞌl, xinkikꞌam bꞌik pa ri tinimit Damasco.
12 Or, un nommé Ananias, homme pieux selon la loi, et de qui tous les Juifs demeurant à Damas rendaient un bon témoignage, vint se présenter à moi,
Kꞌo kꞌu jun achi chilaꞌ, ubꞌiꞌ Ananías. Kojoninaq che ri Dios, kunimaj ri utaqanik ri Moisés. Konojel ri winaq aꞌj Israel ri e kꞌo chilaꞌ pa Damasco kakibꞌij chi sibꞌalaj utz we achi riꞌ.
13 et me dit: Saul, mon frère, recouvre la vue. Au même instant, je recouvrai la vue et je le regardai.
We achi riꞌ xopan che nuchꞌabꞌexik, xubꞌij kꞌu chwe: “Wachalal Saulo, chatkaꞌy chi junmul.” Aninaq kꞌut xutzir ri nubꞌoqꞌoch, xinkwinik xinkaꞌyik, xinwil ri achi.
14 Il dit: Le Dieu de nos pères t’a destiné à connaître sa volonté, à voir le Juste, et à entendre les paroles de sa bouche;
Xubꞌij kꞌu chwe: “At chaꞌtal rumal ri qaDios, ri kiDios ri qamam, rech kawetaꞌmaj jas ri urayinik, xuqujeꞌ rech katuxik patanil rech ri Dios, xuqujeꞌ rech kata ri chꞌabꞌal.
15 car tu lui serviras de témoin, auprès de tous les hommes, des choses que tu as vues et entendues.
Katok kꞌu na che qꞌalajisal rech ri Dios chkiwach ri winaq, katzijoj na ronojel ri atom xuqujeꞌ awilom.
16 Et maintenant, que tardes-tu? Lève-toi, sois baptisé, et lavé de tes péchés, en invoquant le nom du Seigneur.
Jas kꞌu awayeꞌm, chatwaꞌjiloq, chabꞌana aqasanaꞌ jeqel akꞌuꞌx chrij ri Ajawxel Jesús, chata toqꞌobꞌ che rech kasach taj ri amak, kachꞌajchꞌojir kꞌu ri awanimaꞌ.”
17 De retour à Jérusalem, comme je priais dans le temple, je fus ravi en extase,
Ri Pablo xubꞌij: Are xintzalij loq pa we tinimit Jerusalén, xineꞌ kꞌu pa ri Templo. Tajin kinbꞌan chꞌawem chilaꞌ.
18 et je vis le Seigneur qui me disait: Hâte-toi, et sors promptement de Jérusalem, parce qu’ils ne recevront pas ton témoignage sur moi.
Pa jun kꞌutbꞌal kꞌut xinwil ri Ajawxel Jesús, xubꞌij chwe: “Chakowij, chatel bꞌik chanim waral pa Jerusalén, rumal chi ri winaq ri e kꞌo waral man kakikoj ta ri nutzij ri kabꞌij chike.”
19 Et je dis: Seigneur, ils savent eux-mêmes que je faisais mettre en prison et battre de verges dans les synagogues ceux qui croyaient en toi, et que,
Ri in kꞌut xinbꞌij che: “Ajawxel, aꞌreꞌ ketaꞌm chi nabꞌe kanoq xineꞌ pa taq ri Sinagoga. Xeꞌnchap konojel ri kekojon che la, xeꞌnkoj pa cheꞌ, xuqujeꞌ xeꞌnchꞌayo.
20 lorsqu’on répandit le sang d’Étienne, ton témoin, j’étais moi-même présent, joignant mon approbation à celle des autres, et gardant les vêtements de ceux qui le faisaient mourir.
Are tajin kakikamisaj ri Esteban ri patanil e la, ri kaqꞌalajisan tzij la, ri in in kꞌo kukꞌ. Sibꞌalaj utz kꞌut xinwilo xkamisaxik, in xinchajin ri katzꞌyaq ri tajin kekamisanik.”
21 Alors il me dit: Va, je t’enverrai au loin vers les nations…
Ri Ajawxel Jesús xubꞌij chwe: “Jat, rumal cher rajawaxik katintaq bꞌik naj kukꞌ ri nikꞌaj winaq chik ri man aꞌj Israel taj.”
22 Ils l’écoutèrent jusqu’à cette parole. Mais alors ils élevèrent la voix, disant: Ote de la terre un pareil homme! Il n’est pas digne de vivre.
Are xubꞌij ri Pablo chike ri winaq aꞌj Israel, chi keꞌ kukꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj, xkichap uraqik kichiꞌ, xkibꞌij: ¡Kamisax we achi riꞌ! ¡Man yaꞌtal ta che kakꞌasiꞌk!
23 Et ils poussaient des cris, jetaient leurs vêtements, lançaient de la poussière en l’air.
Xkichapleꞌj uraqik kichiꞌ, xkiroqij ri katzꞌyaq pa ri ulew, xkijopij ulew chikaj.
24 Le tribun commanda de faire entrer Paul dans la forteresse, et de lui donner la question par le fouet, afin de savoir pour quel motif ils criaient ainsi contre lui.
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xuya taqanik rech kokisax ri Pablo pa ri ja ri e kꞌo wi ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, xuqujeꞌ xuya taqanik rech karapuxik, kꞌa te riꞌ kakꞌot uchiꞌ rech kubꞌij jas rumal ri winaq kakiraq kichiꞌ chrij.
25 Lorsqu’on l’eut exposé au fouet, Paul dit au centenier qui était présent: Vous est-il permis de battre de verges un citoyen romain, qui n’est pas même condamné?
Are kꞌu yuttal chik rech kakichꞌayo, ri Pablo xubꞌij che ri kinimal ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit ri takꞌal chilaꞌ chuchajixik: ¿La yaꞌtal chiꞌwe kichꞌay jun winaq rech ri tinimit Roma, la man nabꞌe kaqꞌat tzij puꞌwiꞌ?
26 A ces mots, le centenier alla vers le tribun pour l’avertir, disant: Que vas-tu faire? Cet homme est Romain.
Are xuta ri ajchꞌoꞌj chajil tinimit ri xubꞌij ri Pablo, xuꞌbꞌij che ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit: ¿Jas ri tajin kabꞌan che we achi riꞌ? Areꞌ jun winaq rech ri tinimit Roma.
27 Et le tribun, étant venu, dit à Paul: Dis-moi, es-tu Romain? Oui, répondit-il.
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xeꞌ rukꞌ ri Pablo, xuta che: ¿La qas tzij chi at aj Roma? Ri Pablo xubꞌij: Jeꞌ, qas tzij.
28 Le tribun reprit: C’est avec beaucoup d’argent que j’ai acquis ce droit de citoyen. Et moi, dit Paul, je l’ai par ma naissance.
Ri ajchꞌoꞌj chajil tinimit xubꞌij che ri Pablo: Ri in xintoj nimalaj pwaq rech xya nuwuj rumal ri tinimit Roma. Ri Pablo xubꞌij: Ri in, in aj Roma pa nukꞌojiꞌkal.
29 Aussitôt ceux qui devaient lui donner la question se retirèrent, et le tribun, voyant que Paul était Romain, fut dans la crainte parce qu’il l’avait fait lier.
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit man xkichꞌay ta chi ri Pablo. Are kꞌu ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit, are xretaꞌmaj chi ri Pablo aj Roma, sibꞌalaj xuxiꞌj ribꞌ rumal cher xujatꞌij rukꞌ chꞌichꞌ jatꞌibꞌal.
30 Le lendemain, voulant savoir avec certitude de quoi les Juifs l’accusaient, le tribun lui fit ôter ses liens, et donna l’ordre aux principaux sacrificateurs et à tout le sanhédrin de se réunir; puis, faisant descendre Paul, il le plaça au milieu d’eux.
Ri achi ri kataqan pa kiwiꞌ ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xraj xretaꞌmaj jas ri qas umak ri Pablo, ri tajin kakibꞌij ri winaq aꞌj Israel che. Xaq jeriꞌ chukabꞌ qꞌij xresaj ri chꞌichꞌ ximbꞌal che ri Pablo, kꞌa te riꞌ xtaqan che ki mulixik ri kinimaꞌqil ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq aꞌj Israel xuqujeꞌ konojel ri kinimaꞌqil ri winaq. Xresaj kꞌu loq ri Pablo, xutakꞌabꞌa chkiwach.

< Actes 22 >