< 2 Corinthiens 12 >
1 Il faut se glorifier… Cela n’est pas bon. J’en viendrai néanmoins à des visions et à des révélations du Seigneur.
Qas tzij wi, man taqal ta chwe kinnaꞌ nimal, chanim kꞌut kintzijoj chiꞌwe ri xukꞌut ri Ajawxel chinuwach.
2 Je connais un homme en Christ, qui fut, il y a quatorze ans, ravi jusqu’au troisième ciel (si ce fut dans son corps je ne sais, si ce fut hors de son corps je ne sais, Dieu le sait).
Wetaꞌm uwach jun achi ri kꞌo pa Cristo chi kajlajuj junabꞌ xkꞌam bꞌik kꞌa churox kaj, we kꞌu pa ri utyoꞌjal o man pa ri utyoꞌjal ta neꞌ, man wetaꞌm taj, xaq xwi ri Dios etaꞌmaninaq.
3 Et je sais que cet homme (si ce fut dans son corps ou sans son corps je ne sais, Dieu le sait)
Xuqujeꞌ wetaꞌm chi we achi riꞌ (man wetaꞌm taj we pa ri utyoꞌjal o man pa ri utyoꞌjal ta neꞌ, xwi ri Dios etaꞌmaninaq)
4 fut enlevé dans le paradis, et qu’il entendit des paroles ineffables qu’il n’est pas permis à un homme d’exprimer.
xkꞌam bꞌik kꞌa pa ri jeꞌlalaj kꞌolibꞌal rech chikajil, xutatabꞌej tzij ri man kitzij ta winaq xuqujeꞌ man yaꞌtal ta chike ri winaq kaketaꞌmaj.
5 Je me glorifierai d’un tel homme, mais de moi-même je ne me glorifierai pas, sinon de mes infirmités.
Kinkwinik kinya uqꞌij ri achi riꞌ, ri in kꞌut man kinya ta nuqꞌij, xaq xwi kinya nuqꞌij are xaq kinbꞌaqꞌoꞌtik.
6 Si je voulais me glorifier, je ne serais pas un insensé, car je dirais la vérité; mais je m’en abstiens, afin que personne n’ait à mon sujet une opinion supérieure à ce qu’il voit en moi ou à ce qu’il entend de moi.
Pune jeriꞌ, we ta kawaj kinnaꞌ nimal, utz riꞌ we jeriꞌ kinbꞌano, rumal qas tzij ri kinbꞌij. Kinya kꞌu kan chilaꞌ rech man kꞌo ta jun kuchomaj jun jastaq chik chwij cho ri qas karilo xuqujeꞌ kuto katzijox chwij.
7 Et pour que je ne sois pas enflé d’orgueil, à cause de l’excellence de ces révélations, il m’a été mis une écharde dans la chair, un ange de Satan pour me souffleter et m’empêcher de m’enorgueillir.
Rech kꞌu man nimal taj kinnaꞌo rumal ri jastaq ri xukꞌut ri Dios chinuwach jer xkoj jun kꞌix che ri nutyoꞌjal, jun utaqoꞌn ri itzel xutaq loq chinuchꞌayik chinupalaj, rech jeriꞌ man kinnimarisaj ta wibꞌ.
8 Trois fois j’ai prié le Seigneur de l’éloigner de moi,
Oxmul xinta che ri Ajawxel chi karesaj chwe we riꞌ.
9 et il m’a dit: Ma grâce te suffit, car ma puissance s’accomplit dans la faiblesse. Je me glorifierai donc bien plus volontiers de mes faiblesses, afin que la puissance de Christ repose sur moi.
Ri Ajawxel kꞌut xubꞌij chwe: Ri nutoqꞌobꞌ xaqareꞌ chawe, rumal cher ri nukwinem qas tzꞌaqat are xaq katbꞌaqꞌoꞌtik. Rumal kꞌu riꞌ qas rukꞌ ronojel wanimaꞌ kinnaꞌ nimal rukꞌ ri nubꞌaqꞌoꞌtem rech jeriꞌ kakꞌojiꞌ ri ukwinem ri Cristo pa nuwiꞌ.
10 C’est pourquoi je me plais dans les faiblesses, dans les outrages, dans les calamités, dans les persécutions, dans les détresses, pour Christ; car, quand je suis faible, c’est alors que je suis fort.
Rumal riꞌ kinkiꞌkotik pa ri nubꞌaqꞌoꞌtem, xuqujeꞌ are kabꞌix kꞌax taq tzij chwe, are man kaya ta bꞌe kinbꞌan ri rajawaxik, are kintzukuxik rech kabꞌan kꞌax chwe, xuqujeꞌ are kinbꞌisonik, rumal cher are xaq kinbꞌaqꞌoꞌtik, kꞌa te riꞌ kꞌo nuchuqꞌabꞌ.
11 J’ai été un insensé: vous m’y avez contraint. C’est par vous que je devais être recommandé, car je n’ai été inférieur en rien aux apôtres par excellence, quoique je ne sois rien.
Are xinnaꞌ nimal, jer xinnoꞌjinik jun winaq ri man kꞌo ta retaꞌmabꞌal, ri ix kꞌut xinitaqchiꞌj rech jewaꞌ kinbꞌano. Rumal cher taqalik chi ix kiya nuqꞌij, rumal man in taj in nitzꞌ chikiwach ri sibꞌalaj e nimaq taq taqoꞌn, pune in man kꞌo ta kinuxik.
12 Les preuves de mon apostolat ont éclaté au milieu de vous par une patience à toute épreuve, par des signes, des prodiges et des miracles.
Ri chak ri kakꞌutuwik chi jun qas taqoꞌn, xbꞌanik chiꞌxoꞌl, jacha ta ne ri etal, mayijabꞌal taq jastaq ri xkꞌulmataj iwukꞌ ix.
13 En quoi avez-vous été traités moins favorablement que les autres Églises, sinon en ce que je ne vous ai point été à charge? Pardonnez-moi ce tort.
¿Jas xixkꞌexen wi ix kukꞌ ri nikꞌaj taq komontyox chik? Xaq xwi chi man xinux ta jun eqaꞌn chiꞌwe. Chikuyuꞌ we man utz kita ri kinbꞌij.
14 Voici, pour la troisième fois je suis prêt à aller chez vous, et je ne vous serai point à charge; car ce ne sont pas vos biens que je cherche, c’est vous-mêmes. Ce n’est pas, en effet, aux enfants à amasser pour leurs parents, mais aux parents pour leurs enfants.
Qas tzij ronojel chik nusukꞌuman rech kixeꞌnsolij churox mul, man kinux ta kꞌu jun eqaꞌn chiꞌwe che waꞌ, rumal cher man are ta kawaj kinta chiꞌwe ri kꞌo iwukꞌ rumal cher man are ta ri aꞌlkꞌwaꞌlaxelabꞌ kakiyak jastaq rech kakikoj ri e tat nan, xane are ri tat nan kakiyak jastaq rech kakikoj ri aꞌlkꞌwaꞌlaxelabꞌ.
15 Pour moi, je dépenserai très volontiers, et je me dépenserai moi-même pour vos âmes, dussé-je, en vous aimant davantage, être moins aimé de vous.
Xaq jeriꞌ qas rukꞌ kiꞌkotemal kinsach ri jastaq we, xuqujeꞌ in kinjarisaj wibꞌ xa rumal iwe. Pune man qꞌalaj taj chi kiniloqꞌaj jetaq ri kinbꞌan in che iloqꞌaxik.
16 Soit! Je ne vous ai point été à charge; mais, en homme astucieux, je vous ai pris par ruse!
We bꞌa ne jeriꞌ man in jun eqaꞌn ta chiꞌwe, xane rumal sibꞌalaj kachoman ri nujolom rumal ri xinkoj jun kꞌaꞌmabꞌal pa ri ibꞌe.
17 Ai-je tiré du profit de vous par quelqu’un de ceux que je vous ai envoyés?
¿La xa kꞌu xixinsubꞌu rumal ri jun nutaqoꞌn ri xintaq bꞌik iwukꞌ?
18 J’ai engagé Tite à aller chez vous, et avec lui j’ai envoyé le frère: est-ce que Tite a exigé quelque chose de vous? N’avons-nous pas marché dans le même esprit, sur les mêmes traces?
Xinta toqꞌobꞌ che ri Tito rech kixeꞌrila xuqujeꞌ xintaq bꞌik ri jun alaxik rukꞌ ¿la xa kꞌu xixusubꞌ ri Tito? ¿La man kꞌu xa che jun uxlabꞌal uj petinaq wi xuqujeꞌ junam bꞌe ujbꞌininaq wi rukꞌ ri Tito?
19 Vous vous imaginez depuis longtemps que nous nous justifions auprès de vous. C’est devant Dieu, en Christ, que nous parlons; et tout cela, bien-aimés, nous le disons pour votre édification.
¿Teꞌq piꞌkꞌuꞌx chi ronojel we qꞌotaj ri uj petinaq loq, xaq tajin kaqatzukuj jas kaqabꞌij chiꞌwe? Qas cho ri Dios, pa Cristo kujtzijonik. Loqꞌalaj taq qachalal, ronojel ri kaqabꞌano, kaqabꞌano che itoꞌik.
20 Car je crains de ne pas vous trouver, à mon arrivée, tels que je voudrais, et d’être moi-même trouvé par vous tel que vous ne voudriez pas. Je crains de trouver des querelles, de la jalousie, des animosités, des cabales, des médisances, des calomnies, de l’orgueil, des troubles.
Kinxiꞌj wibꞌ, rukꞌ jubꞌiqꞌ man kixeꞌnriqa taj jetaq ri kawaj, xuqujeꞌ rukꞌ jubꞌiqꞌ man je ta kinnoꞌjinik jetaq ri kiwaj ix are kinopanik. Kinxiꞌj wibꞌ rukꞌ jubꞌiqꞌ kꞌo chꞌoꞌj kꞌax kinaꞌ chike nikꞌaj chik, oyawal, paꞌin taq ibꞌ, etzelal, tzijtaꞌlik, nimal xuqujeꞌ man tajin ta kabꞌan ri jastaq pa ucholajil, chiꞌxoꞌl.
21 Je crains qu’à mon arrivée mon Dieu ne m’humilie de nouveau à votre sujet, et que je n’aie à pleurer sur plusieurs de ceux qui ont péché précédemment et qui ne se sont pas repentis de l’impureté, de l’impudicité et des dissolutions auxquelles ils se sont livrés.
Kinxiꞌj wibꞌ, are kinchomaj rukꞌ jubꞌiqꞌ kubꞌan chwe ri Dios chi kinmochꞌ wibꞌ rumal iwe are kinopan iwukꞌ, wine kinoqꞌ kumal ke e kꞌi ri e makuninaq kanoq nabꞌe, xuqujeꞌ man kikꞌexom ta kikꞌuꞌx rumal ri ketzelal xuqujeꞌ ri mak kibꞌanom ri itzel taq kirayinik kukꞌ taq achyabꞌ xuqujeꞌ kukꞌ taq ixoqibꞌ je xuqujeꞌ ri kꞌarkꞌatik ri kijachom wi kibꞌ.