< Psaumes 105 >
1 Alléluiah! Rendez grâces au Seigneur, et invoquez son nom; annoncez ses œuvres parmi les Gentils.
E MILILANI aku ia Iehova, e kahea aku hoi i kona inoa: E hoike aku hoi i kana mau hana iwaena o na kanaka.
2 Chantez en son honneur, chantez-lui des psaumes; racontez toutes ses merveilles.
E oli aku ia ia, e hoolea aku ia ia; E hookaulana aku i kana mau hana a pau.
3 Glorifiez-vous en son saint nom; que le cœur de ceux qui cherchent le Seigneur soit réjoui.
E kaena oukou ma kona inoa hoano, E lealea hoi ka naau o ka poe imi ia Iehova.
4 Cherchez le Seigneur, et soyez forts; cherchez perpétuellement sa face.
E huli oukou ia Iehova, a me kona ikaika; E imi mau loa aku hoi i kona maka.
5 Souvenez -vous des prodiges qu'il a faits, de ses merveilles et des jugements de sa bouche.
E hoomanao i na hana mana ana i hana'i, A me kana mau mea kupanaha, A me ka hooponopono ana o kona waha:
6 Enfants d'Abraham, qui êtes ses serviteurs, fils de Jacob, qui êtes ses élus,
E na pua a Aberahama, a kana kauwa, E na mamo a Iakoba, kona mea i wae ai.
7 Le Seigneur est notre Dieu; ses jugements sont sur toute la terre.
Oia no o Iehova, ko kakou Akua: Aia ma ka honua a pau kana hoopononono ana.
8 Il s'est souvenu pour toujours de son alliance, de la parole qu'il a intimée à des milliers de générations,
Ua hoomanao mau mai oia i kona berita, I ka olelo hoi ana i kauoha mai ai i na hanauna he tausani;
9 Et qu'il a conclue avec Abraham; il s'est souvenu de son serment à Isaac.
Ka mea ana i hana mai ai ia Aberahama, A me kana hoohiki ana ia Isaaka;
10 Et cette alliance avec Jacob, il l'a érigée en commandement; et avec Israël, en testament éternel,
A hoopaa mai no hoi oia ia mea ia Iakoba i kanawai nona, A ia Iseraela hoi, i berita mau loa.
11 Disant: Je te donnerai la terre de Chanaan, comme part de votre héritage.
I mai la, E haawi aku no wau ia oe i ka aina o Kanaana, I moku no oukou e nobo hooilina ai;
12 Ils y étaient alors en petit nombre, et passagers en cette terre.
I ko lakou noho kanaka ole ana, na uuku; A he poe uuku a malihini hoi malaila.
13 Et ils allèrent d'une nation à une autre, et d'un royaume à un autre peuple.
Ia lakou i hele ai, mai kekahi aina, a i kekahi aina, A mai kekahi aupuni aku, a i kekahi lahuikanaka e;
14 Et à nul homme Dieu ne permit de leur faire tort, et, à cause d'eux, il châtiait les rois, disant:
Aole ia i kuu mai i kekahi kanaka a hana ino ia lakou; Papa mai no oia i na'lii no lakou:
15 Gardez-vous de toucher à mes oints; gardez-vous de maltraiter mes prophètes.
Mai hoopa oukou i ko'u poe i poniia, A mai hana ino hoi i ko'u poe kaula.
16 Et il appela la famine sur la terre, et il brisa la force que donnait le pain.
Kahea ae no hoi ia, i wi ma ia aina, Uhai no hoi oia i ko kookoo berena a pau.
17 Et il envoya un homme devant eux, et Joseph fut vendu comme esclave.
Hoouna ae la oia i ke kanaka mamua o lakou, A kuaiia o Iosepa i kauwa;
18 Ils l'humilièrent, en mettant à ses pieds des entraves; et le fer traversa son âme.
A hoeha lakou i kona mau wawae i ke kupee; A komo no hoi kona ola iloko o ka paahao;
19 Mais quand lui vint la parole du Seigneur, cette voix l'enflamma.
A hiki i ka manawa o kana olelo ana; Alaila, hoao ae la ka olelo a Iehova ia ia.
20 Le roi, prince des peuples, envoya des hommes pour le délier, et il le mit en liberté,
Hoouna ae la ke alii, a hookuu iho la ia ia; Na ka luna o na kanaka i wehe ae ia ia.
21 Et il le constitua maître de sa maison et prince de ses richesses,
Hoonoho iho la oia ia ia i haku maluna o kona bale, A i luna hoi maluua o kona waiwai a pau;
22 Pour qu'il instruisît les grands comme lui-même, et enseignât la sagesse à ses anciens.
E nakinaki i kona poo alii, ma kona manao iho, A e hoonaauao hoi i kana poe luna kahiko.
23 Et Israël entra en Egypte, et Jacob habita en la terre de Cham.
Hele ae la o Iseraela i Aigupita; Noho malihini iho la o Iakoba ma ka aina o Hama.
24 Et Dieu multiplia extrêmement son peuple; et il l'affermit contre ses ennemis.
Hookawowo nui iho la kela i kona poe kanaka, A hoomahuahua ae la i ko lakou ikaika imua o ko lakou poe enemi.
25 Puis il changea le cœur de ceux-ci, afin qu'ils haïssent son peuple et usassent de fraude contre ses serviteurs.
Hoohuli aku la oia i ko lakou naau, I inaina mai ai i kona poe kanaka, A e hana maalea hoi i kana poe kanwa,
26 Et il envoya Moïse son serviteur, et Aaron, son élu.
Hoouna mai la oia ia Mose, i kana kanwa, Ia Aarona hoi, ka mea ana i wae mai ai
27 Il mit en eux les paroles de ses signes et de ses prodiges en la terre de Cham.
Hoike mai la laua i kona hoailona no lakou, A me kana mau hana kupanaha ma ka aina o Hama.
28 Il envoya les ténèbres et l'obscurité; et ils s'irritèrent de ses paroles,
Hoouna mai la oia i ka pouli, a ua pouli iho la, Aole hoi laua i kipi aku i kana olelo.
29 Il changea leurs eaux en sang, et il fit mourir leurs poissons.
Hoolilo mai la oia i ko lakou wai i koko, A hoopau hoi i ka lakou ia i ka make.
30 Leur terre produisit des grenouilles, jusqu'aux chambres les plus retirées des princes.
Hookawowo mai la ko lakou aina i na rana, Aia no iloko o na keena o ko lakou poe alii.
31 Il dit, et des mouches de chien et des moucherons vinrent dans toute leur contrée.
Olelo mai oia a hiki mai la na makika, O na uku hoi kekahi ma ko lakou mokuna a pau.
32 Il fit tourner leur pluie en grêle, et le feu dévora leur terre.
Haawi mai la oia i ko lakou ua, he huahekili, I ke ahi hoi, e lapalapa ana ma ko lakou aina,
33 Et il frappa leurs vignes et leurs figuiers, et brisa tous les arbres sur leur territoire.
Hahau mai la oia i ko lakou mau kumu waina, a me na laau fiku, o lakou; A uhai mai la hoi i na laau o ko, lakou mokuna.
34 Il dit, et des sauterelles et des chenilles vinrent en quantité innombrable;
Olelo mai la oia, a hiki mai la na uhini, A me na enuhe huluhulu pau ole i ka helu.
35 Et elles rongèrent toute l'herbe de la terre et en mangèrent tous les fruits.
A ai iho la lakou i na mea uliuli a pau o ko lakou aina, A hoopau no hoi i ka hua o ka lakou mahinaai.
36 Et il frappa tout premier-né de leur terre, prélude de toutes leurs peines.
Pepehi no hoi oia i na makahiapo a pau o ko lakou aina, I ke pookela hoi o ko lakou ikaika a pau.
37 Et il fit sortir les Hébreux avec de l'argent et de l'or, et parmi leurs tribus il n'y avait pas un infirme.
Hoopuka mai la oia ia lakou iwaho, me ke kala a me ke gula; Aohe mea nawaliwali mawaena o ko lakou mau ohana.
38 L'Egypte se réjouit de leur départ, parce que la crainte qu'elle avait d'eux était retombée sur elle.
Olioli no ko Aigupita i ko lakou puka ana iwaho; No ka mea, kau mai la ka makau ia lakou maluna o ia poe.
39 Le Seigneur étendit une nuée pour les couvrir, et un feu pour les éclairer la nuit.
Hohola ae la oia i ke ao e uhi ai ia lakou, I ke ahi hoi, e hoomalamalama mai i ka po.
40 Ils demandèrent, et des cailles vinrent; et il les rassasia d'un pain venu du ciel.
Nonoi aku la lakou, a lawe mai la ia i na silo, A hoomaona mai la oia ia lakou i ka berena o ka lani.
41 Il fendit le rocher, et les eaux jaillirent; des fleuves coulèrent sur une terre aride,
Wahi ae la oia i ka pohaku, a poha mai la na wai; Kahe ae la lakou ma kahi maloo, he muliwai.
42 Parce que le Seigneur se souvint de sa parole sainte, qu'il avait donnée à Abraham, son serviteur;
No ka mea, hoomanao ae la ia i kana olelo hoano, A me Aberahama hoi, i kana kauwa.
43 Et il délivra son peuple dans l'allégresse, et ses élus dans la joie.
Hoopuka mai oia i kona poe kanaka me ka olioli, A me kona poe i waeia me ka hauoli.
44 Et il leur donna les régions des Gentils, et ils héritèrent des travaux des peuples;
Haawi mai la oia i ka aina o ko na aina e no lakou, A loaa mai ia lakou ka mea a na kanaka i hooikaika'i:
45 Afin qu'ils gardassent ses commandements, et recherchassent sa loi.
I mea e malama'i lakou i kana mau kauoha, A e hana pono hoi i kona mau kanawai. E halelu aku oukou ia Iehova.