< Proverbes 27 >
1 Ne te glorifie pas des choses de demain; car tu ne sais pas ce qu'enfantera le jour qui va venir.
Saanmo nga ipaspasindayag ti maipapan inton bigat, ta saanmo nga ammo ti mabalin a maiyeg ti maysa nga aldaw.
2 Que ton prochain te loue, et non ta bouche; qu'un étranger fasse ton éloge, et non tes lèvres.
Bay-am a sabali ti mangidayaw kenka ket saan a ta bukodmo a ngiwat; maysa a ganggannaet ket saan a dagiti bukodmo a bibig.
3 La pierre est lourde et le sable est difficile à transporter; la colère de l'insensé est plus pesante que la pierre et le sable.
Panunotem ti kinadagsen ti maysa a bato ken ti dagsen ti darat, ket nadagdagsen ngem kadagitoy a dua ti parikut nga ipaay ti maysa a maag.
4 Le courroux est sans pitié, la colère pénétrante; mais l'envie ne peut rien supporter.
Adda kinaranggas iti pungtot ken layus iti unget, ngem siasino ti makatakder iti sangoanan ti imon?
5 Mieux vaut le blâme à découvert que des amitiés cachées.
Nasaysayaat ti nabatad a panangtubngar ngem iti nalimed a panagayat.
6 Les blessures faites par un ami sont plus dignes de confiance que les baisers d'un ennemi.
Napudno dagiti sugat nga impaay ti maysa a gayyem, ngem mabalin nga agkannaka iti kasta unay ti maysa a kabusor.
7 L'âme dans la satiété ne fait aucun cas d'un rayon de miel; à l'âme affamée tout semble doux, même les choses amères.
Ti tao a napnek a nangan ket saannna a pagan-ano uray ti diro, ngem iti mabisin a tao, agbalin a nasam-it dagiti amin a napait.
8 L'homme qui s'est expatrié est réduit en esclavage, comme le petit oiseau tombé de son nid.
Ti billit nga umadayo manipud iti umukna ket maiyarig iti tao a maiyaw-awan manipud iti pagnanaedanna.
9 Le cœur se réjouit du vin, des parfums et de l'encens; mais l'âme est déchirée par les malheurs.
Ti bangbanglo ken insenso ket pagrag-oenda ti puso, ngem nasay-sayaat ti kinadungngo ti gayyem ngem iti balakadna.
10 N'abandonne point ton ami ni l'ami de ton père; si tu es en détresse, n'entre point dans la maison de ton frère; mieux vaut un ami auprès de toi qu'un frère qui demeure au loin.
Saanmo a baybay-an ti gayyemmo ken ti ama ti gayyemmo, ken saanka a mapmapan iti balay ti kabsatmo iti aldaw ti panagrigatmo. Nasaysayaat ti kaarruba nga adda iti asidegmo ngem iti kabsatmo nga adda iti adayo.
11 Sois sage, ô mon fils, afin que ton cœur se réjouisse; éloigne de toi les paroles de blâme.
Agbalinka koma a masirib, anakko, ket pagrag-oem ti pusok; ket sungbatakto ti tao a manglalais kaniak.
12 L'homme habile, à l'approche d'un malheur, se tient caché; mais les insensés courent au-devant, et en portent la peine.
Ti naannad a tao ket makitana ti riribuk ket aglemmeng isuna, ngem agtuloy dagiti awanan kapadasan a tattao ken agsagabada gapu iti daytoy.
13 Ôte son manteau à quiconque ravage le champ d'autrui; car c'est un méchant qui a passé là.
Mangalaka iti kawes no ti makinkukua iti daytoy ket mangpatalged iti kuarta nga utang ti maysa a ganggannaet; ken alaem isuna no patalgedanna ti babai a mannakikamalala.
14 Celui qui bénira son ami à haute voix, dès l'aurore, semblera ne différer en rien de celui qui le maudit.
No adda mangbendision iti kaarrubana babaen iti napigsa a timekna iti bigbigat, maibilangto a lunod dayta a pamendision!
15 La pluie, en hiver, tombant dans une maison en chasse le maître; il en est de même d'une femme querelleuse dans sa propre maison.
Ti mannakiapa nga asawa a babai ket maiyarig iti saan nga agressat a panagtedted ti tudo iti matutudo nga aldaw;
16 L'aquilon est un vent rigoureux, et pourtant il est réputé de bon augure.
ti panangan-anawa kenkuana ket kasla panangigawgawid iti angin, wenno panangpadpadas a mangtaya iti lana babaen iti kannawan nga ima.
17 Le fer aiguise le fer; ainsi l'ami ranime le visage de son ami.
Ti landok, patademenna ti landok, kasta met a sursurroan ti maysa a tao ti gayyemna.
18 Qui plante un figuier en mange les fruits; qui barde son maître sera honoré.
Kanento ti tao ti bunga ti aywananna a kayo ti igos, ken maidayaw ti tao a mangsalsalaknib iti amona.
19 Les visages ne ressemblent point aux visages; ainsi en est-il des pensées des hommes.
Mabalin a makitam iti danum ti rupa ti maysa a tao, kasta met mabalin a makita kadagiti aramid ti maysa a tao no ania ti adda iti pusona.
20 L'enfer et la perdition ne sont jamais rassasiés; de même les yeux des hommes sont insatiables; (Sheol )
Saan a pulos a mapnek ti lubong ti sheol ken ni Abadon, kasta met a saan pulos a mapnek dagiti mata ti tao. (Sheol )
21 On éprouve par le feu l'or et l'argent; l'épreuve de l'homme est la bouche de ceux qui le louent.
Ti pagguguran ket para iti pirak, ti hurno ket para iti balitok, ken mapadpadas ti tao no maidayaw isuna.
22 Tu auras beau flageller en pleine assemblée l'imprudent qui se déshonore, tu ne lui ôteras point son imprudence.
Urayno tumekem ti maysa a maag babaen iti al-o — karaman dagiti bukbukel-saan latta isuna a panawan ti kinamaagna.
23 Apprends à bien connaître les besoins de tes brebis, et applique ton cœur au soin de tes grands troupeaux.
Siguradoem nga ammom ti kasasaad dagiti arbanmo ken kailalaam ti maipapan kadagiti tarakenmo,
24 La force et le pouvoir de l'homme de durent pas des siècles; ils ne passent pas de génération en génération.
ta saan nga agnanayon ti kinabaknang. Adda aya met korona nga agpaut iti amin a henerasion?
25 Occupe-toi de l'herbe des champs; fauche tes près et recueille du fourrage durant l'été.
Awanen dagiti ruot ken agparparang dagiti baro a nagtubo ken naurnong kadagiti banbantay dagiti kanen dagiti taraken.
26 Si tu veux avoir des brebis pour te vêtir, cultive tes champs pour avoir des agneaux.
Ipaayto dagiti karnero ti kawesmo, ken ipaayto dagiti kalding ti bayad ti talon.
27 Mon fils, tu tiens de moi des préceptes sûrs pour ta vie et pour la vie de tes serviteurs.
Addanto gatas dagiti kalding nga agpaay a taraonmo—taraon para iti bumalaymo—ken taraon para kadagiti adipenmo a babbai.