< Proverbes 18 >

1 L'homme qui veut rompre avec ses amis cherche des prétextes, et en tout temps il sera digne de blâme.
Ti tao a mangiyad-adayo iti bagina ket mangbirbiruk iti bukodna a tarigagay, ken kabusorna ti nasayaat a panangikeddeng.
2 Celui qui manque de sens n'a que faire de la sagesse; il est plutôt conduit par la folie.
Saan a makasarak ti maysa a maag iti ragsak iti pannakaawat, ngem iti laeng panangipakaammona iti adda iti pusona.
3 Lorsque l'impie est tombé en un abîme de fautes, il n'en tient compte; mais la honte et les ignominies lui arrivent.
No dumteng ti nadangkes a tao, kakuyogna a dumteng ti pananguyaw-kakuyogna ti panangpabain ken panangumsi.
4 La parole dans le cœur de l'homme est une eau profonde; un fleuve en jaillit, et une fontaine de vie.
Dagiti isawsawang ti ngiwat ti tao ket maiyarig iti naguuneg a danum; ti burayok ti kinasirib ket maiyarig iti agay-ayus a waig.
5 Il n'est pas bien d'avoir égard à la parole de l'impie; se détourner de l'équité dans la jeunesse est une impiété.
Saan a nasayaat nga ayunan dagiti nadangkes, wenno ipaidam ti hustisia kadagiti agar-aramid iti nalinteg.
6 Les lèvres de l'insensé le mènent à mal, et sa bouche hardie appelle la mort.
Dagiti bibig ti maysa a maag ti mangipapaay kenkuana iti panagririri, ken agaw-awis ti ngiwatna iti pannakabaot.
7 La bouche de l'insensé est sa ruine; ses lèvres sont un piège pour son âme.
Ti ngiwat ti maysa a maag ti mismo a pakadadaelanna, ken siloanna ti bagina babaen kadagiti mismo a bibigna.
8 La crainte abat les paresseux; les âmes des efféminés sont toujours affamées.
Dagiti sasao ti maysa a managtsismis ket kasla taraon a naimas, ket dumanonda kadagiti kaunggan a paset ti bagi.
9 Qui n'a point d'ardeur en ses travaux est frère de celui qui se détruit lui-même.
Kasta met, a ti naliway iti trabahona ket kabsat ti tao nga adu ti madaddadaelna.
10 Le Nom du Seigneur est d'une force toute-puissante; les justes qui courent à Lui sont glorifiés.
Ti nagan ni Yahweh ket kasla natibker a torre; natalged ti tao nga agar-aramid iti nalinteg nga agkamang iti daytoy.
11 Les biens du riche sont une forteresse; sa gloire projette au loin de l'ombre.
Ti kinabaknang ti nabaknang ket arigna nga isu ti nasarikedkedan a siudadna, ken ti panangipagarupna ket nangato a pader daytoy.
12 Le cœur de l'homme s'exalte avant d'être brisé; ils s'humilie avant d'être glorifié.
Sakbay ti pannakadadaelna, napalangguad ti puso ti maysa a tao, ngem umun-una ti panagpakumbaba sakbay ti pannakaitan-ok.
13 Répondre avant d'avoir entendu, c'est insensé et blâmable.
Ti tao a sumungbat sakbay a dumngeg-isu ti kinamaag ken pakaibabainanna.
14 Un serviteur prudent apaise la colère de l'homme; qui peut supporter un homme pusillanime?
Ti espiritu ti maysa a tao ket makalasat iti panagsakit, ngem siasino koma ti makaibtur iti naburak nga espiritu?
15 Le cœur de l'homme sensé possède la doctrine; les oreilles du sage cherchent l'intelligence.
Ti puso ti nalaing ket makagun-od iti pannakaammo, ken ti masirib a tao ket birbirukenna daytoy.
16 Les présents que fait un homme le grandissent et le font siéger parmi les puissants.
Ti sagut ti maysa a tao ket mabalin a manglukat iti dalan ken mangipan kenkuana iti sangoanan ti maysa a napateg a tao.
17 Le juste s'accuse le premier; mais s'il est ensuite attaqué, c'est son adversaire qu'on blâme.
Kasla pudno ti umuna a mangikalintegan iti kasona agingga a dumteng ti kabusorna a mangpalutpot kenkuana.
18 L'homme silencieux apaise les contradictions; il juge entre les puissants.
Ti panagbibinnunot ket urnosenna dagiti riri ken pagsisinaenna dagiti agkabusor.
19 Un frère, soutenu par son frère, est comme une puissante et haute cité; il est fort comme un palais solidement bâti.
Ti panagballigim a mangay-ayo iti napasakitan a kabsat ket narigrigat ngem iti panagballigim a mangparmek iti natibker a siudad, ken ti panagapa ket maiyarig kadagiti balunet iti maysa a palasio.
20 L'homme remplit ses entrailles des fruits de sa bouche, et se rassasiera du fruit de ses lèvres.
Mapno ti tian ti tao gapu iti bunga ti bibigna; mapnek isuna babaen iti maapit dagiti bibigna.
21 La mort et la vie sont au pouvoir de la langue; ceux qui la maîtrisent mangeront ses fruits.
Ti patay ken biag ket adda iti pannakabalin ti dila, ken dagiti mangayat iti daytoy ket kanendanto ti bungana.
22 Celui qui a trouvé une femme bonne a trouvé des grâces; il a reçu de Dieu l'allégresse. Celui qui répudie une femme bonne répudie une bonne fortune; celui qui garde une adultère est impie et insensé.
Ti siasinoman a makabirok iti asawa a babai ket makabirok iti nasayaat a banag ken makaawat iti pabor manipud kenni Yahweh.
Agpakpakaasi ti marigrigat a tao, ngem nagubsang ti panangsungbat ti nabaknang a tao.
Ti mangibagbaga nga adu ti gagayyemna ket maipan iti pannakadadael babaen kadagitoy, ngem adda gayyem a nasingsinged ngem iti maysa a kabsat.

< Proverbes 18 >