< Abdias 1 >

1 Vision d'Abdias. Voici ce que le Seigneur dit à l'Idumée J'ai entendu la parole du Seigneur, et il a envoyé un message aux gentils, disant: Levez-vous, et allons combattre Édom!
Ko e meʻa hā mai kia ʻOpataia. ʻOku pehē ʻae ʻEiki ko e ʻOtua ki ʻItomi; Kuo tau fanongo ki ha ongoongo meia Sihova, pea kuo ʻalu ha tangata talafekau ki he kakai hiteni, “Mou tuʻu, pea te tau tuʻu hake kiate ia ke tau.
2 Voilà que Je t'ai réduit à un petit nombre parmi les peuples; et tu es maintenant sans honneur.
Vakai, kuo u fakasiʻisiʻi koe ʻi he lotolotonga ʻoe hiteni: ʻoku lahi ho manukiʻi.
3 L'orgueil de ton cœur t'avait enivré, toi qui résides dans les trous des rochers; élevant ta demeure sur les hauts lieux, tu disais: Qui me fera descendre à terre?
Kuo kākaaʻi koe ʻe he laukau ʻa ho loto, ʻa koe ʻoku nofo ʻi he ngaahi ʻanaʻi maka, pea ʻoku māʻolunga ho nofoʻanga; ʻaia ʻoku pehē ʻi hono loto, ‘Ko hai ʻe fakahifo au ki lalo ki he kelekele?’”
4 Quand même tu te serais élevé autant que l'aigle, quand tu aurais placé ton nid au milieu des étoiles, Je t'en précipiterais, dit le Seigneur.
‌ʻOku pehē ʻe Sihova, “Neongo ʻoku ke hakeakiʻi koe ʻo hangē ko e ʻikale, pea ʻoku ke fokotuʻu ho pununga ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi fetuʻu, ka te u fakahifo koe mei ai.
5 Si des larrons ou des voleurs de nuit étaient entrés chez toi, à quel point t'auraient-ils abattu? N'auraient-ils pas seulement enlevé ce qui leur eût convenu? Et si des vendangeurs étaient entrés en ta vigne, ne t'auraient-ils pas laissé au moins un grappillon?
He ka ne haʻu kiate koe ʻae kau kaihaʻa, ʻae kau kaihaʻa ʻi he pō, (ʻoiauē ho motuhi!) ʻIkai te nau kaihaʻasi ke ʻoua ke lahi ʻenau meʻa? Ka ne haʻu kiate koe ʻae kau toli kālepi, ʻikai kuo nau fakatoe ha ngaahi kālepi?
6 Comment Ésaü a-t-il été fouillé, et comment lui a-t-on pris ce qu'il cachait?
‌ʻOiauē hono vakili ʻoe ngaahi meʻa ʻa ʻIsoa! Hono hakule ʻo ʻene ngaahi meʻa fufū!
7 Ils t'ont chassé jusqu'à tes extrêmes limites; tous tes alliés sont devenus tes ennemis; des hommes pacifiques avec qui tu vivais en paix ont prévalu contre toi; ils ont placé des pièges sous tes pas; mais Édom est sans intelligence.
Ko e kau tangata kotoa pē naʻe kau fakataha mo koe, kuo nau ʻomi koe ʻo aʻu ki he mata fonua, kuo kākaaʻi koe ʻe he kau tangata naʻe melino mo koe, pea kuo ikuʻi koe; ʻakinautolu naʻe kai ho mā kuo nau ʻai ʻae tauhele ʻi lalo ʻiate koe: ʻoku ʻikai siʻi ha poto ʻiate ia.”
8 Ce jour-là, dit le Seigneur, Je détruirai les sages de l'Idumée, et Je bannirai l'intelligence des montagnes d'Ésaü.
‌ʻOku pehē ʻe Sihova, “ʻIkai te u fakaʻauha ʻi he ʻaho ko ia ʻae kau tangata poto mei ʻItomi, pea mo e ʻilo mei he moʻunga ʻo ʻIsoa?
9 Et tes guerriers de Théman trembleront de peur, afin que tout homme soit exterminé sur le mont d'Ésaü.
Pea ʻe ilifia hoʻo kau tangata mālohi, ʻe Timani, koeʻuhi ke ʻauha ʻi he tāmate ʻakinautolu kotoa pē ʻoku ʻi he moʻunga ʻo ʻIsoa.
10 À cause de tes meurtres, et de tes péchés contre ton frère Jacob, tu seras couvert de confusion, et tu seras effacé pour jamais.
Koeʻuhi ko hoʻo fai fakamālohi ki ho tokoua ko Sēkope, ʻe ʻufiʻufi ʻaki koe ʻae mā, pea te ke ʻauha ʻo lauikuonga.
11 Du jour où tu t'es élevé contre lui, quand des peuples étrangers emmenèrent son armée captive, quand ils franchirent ses portes, et tirèrent au sort les richesses de Jérusalem, dès lors tu fus comme l'un d'eux.
‌ʻI he ʻaho ko ia naʻa ke tutuʻu mo e faʻahi ʻe taha, ʻi he ʻaho ko ia naʻe ʻave pōpula ʻe he kakai muli ʻa ʻene ngaahi kongakau, pea naʻe hū ʻae kau muli ki hono ngaahi matapā, pea nau talotalo ki Selūsalema, ko koe naʻa ke hangē ko e tokotaha ʻokinautolu.
12 Ne méprise pas la chute de ton frère au jour des étrangers ne te raille pas des fils de Juda au jour de leur ruine; ne te gonfle pas d'orgueil au jour de leur angoisse.
Ka naʻe ʻikai totonu hoʻo sio ki he ʻaho ʻo ho tokoua, ʻi he ʻaho ko ia naʻa ne hoko ko e muli; pea naʻe ʻikai totonu hoʻo vikiviki ki he fānau ʻa Siuta ʻi he ʻaho ʻo honau fakaʻauha; pea naʻe ʻikai totonu hoʻo lea fielahi ʻi he ʻaho ʻo ʻenau mamahi.
13 N'entre point par les portes de Mon peuple au jour de ses souffrances; ne surveille pas sa synagogue au jour de sa destruction; n'attaque pas son armée le jour où ils périront.
Naʻe ʻikai totonu hoʻo hū ʻi he matapā ʻo hoku kakai, ʻi he ʻaho ʻo ʻenau tuʻutāmaki; ʻio, naʻe ʻikai totonu hoʻo sio ki heʻenau mamahi ʻi he ʻaho ʻo ʻenau tuʻutāmaki, pe ala ki heʻenau koloa ʻi he ʻaho ʻo ʻenau tuʻutāmaki;
14 Ne te tiens pas sur leur chemin pour massacrer ceux qui se sont échappés; n'enferme pas leurs fuyards au jour de la désolation.
Pea naʻe ʻikai totonu hoʻo tutuʻu ʻi he mangaʻi hala, ke motuhi ʻakinautolu ʻi ai naʻe hao; pea naʻe ʻikai totonu hoʻo tukuange ʻakinautolu ʻi ai, naʻe toe ʻi he ʻaho ʻoe mamahi.
15 Car le jour du Seigneur est proche pour toutes les nations; comme tu as fait à autrui, Il te fera à toi-même; ta rétribution retombera sur ta tête.
He ʻoku ofi ʻae ʻaho ʻo Sihova ki he kakai hiteni; ʻo hangē ko ia kuo ke fai ʻe fai pehē kiate koe: ʻe foki mai hoʻo totongi ki ho ʻulu ʻoʻou.
16 Car de même que tu auras bu sur Ma montagne sainte, ainsi toutes les nations boiront le vin de Ma colère; elles boiront, et elles tomberont, et elles seront comme ceux qui ne sont plus.
Hangē kuo mou inu ʻi hoku moʻunga tapu, ʻe pehē ʻae inu maʻuaipē ʻe he hiteni kotoa pē, ʻio, te nau inu mo folo hifo, pea te nau hoko ʻo hangē ko e kakai naʻe ʻikai.
17 Et le salut sera en la montagne de Sion, et elle sera sainte, et la maison de Jacob possédera ceux qui l'auront possédée.
Ka ʻe ʻi ai ʻae fakahaofi ʻi he moʻunga ko Saione, pea mo e māʻoniʻoni; pea ʻe maʻu ʻe he fale ʻo Sēkope ʻa honau tofiʻa.
18 Et la maison de Jacob sera un feu, et la maison de Joseph une flamme; et la maison d'Ésaü sera comme un chaume; et ceux d'Israël porteront chez elle l'incendie, et ils la dévoreront; et il n'y aura plus un champ qui porte du blé, en la maison d'Ésaü; car le Seigneur a parlé.
Pea ʻe hoko ʻae fale ʻo Sēkope ko e afi, pea mo e fale ʻo Siosefa ko e ulo afi, pea ko e fale ʻo ʻIsoa ko e veve, pea te nau vela ʻiate kinautolu, mo fakaʻauha kinautolu; pea ʻe ʻikai toe ha niʻihi ʻi he fale ʻo ʻIsoa,” he kuo folofola pehē ʻe Sihova.
19 Et ceux de Nageb auront pour héritage la montagne d'Ésaü, et ceux de Sephéla le pays des Philistins; et ils auront aussi pour héritage la montagne d'Éphraïm, et la plaine de Samarie, et Benjamin et Galaad.
Pea ʻe maʻu ʻekinautolu ʻoe potu tonga ʻae moʻunga ʻo ʻIsoa; pea ko kinautolu ʻoe toafa, ʻae kakai Filisitia, pea te nau maʻu ʻae ngaahi ngoue ʻo ʻIfalemi, mo e ngaahi ngoue ʻo Samēlia: pea ʻe maʻu ʻe Penisimani ʻa Kiliati.
20 Et voici le domaine des fils d'Israël qui reviendront de la captivité la terre des Chananéens jusqu'à Sarepta; ceux de Jérusalem posséderont jusqu'à Éphratha; ils auront les cités de Nageb.
Pea ʻe maʻu ʻe he kau pōpula ʻi he kau tau ni ʻoe fānau ʻa ʻIsileli, [ʻae fonua ]ʻoe kakai Kēnani ʻo aʻu ki Salefati; pea ʻe maʻu ʻe he kau pōpula ʻo Selūsalema, ʻaia ʻoku ʻi Sefalati, ʻae ngaahi kolo ʻoe potu tonga.
21 Et ceux de la montagne de Sion qui auront été sauvés monteront pour punir la montagne d'Ésaü; et alors arrivera le règne du Seigneur.
Pea ʻe ʻalu hake ʻae kau fakamoʻui ki he moʻunga ko Saione, ke fakamaau ʻae moʻunga ʻo ʻIsoa; pea ʻe hoko ia ko e puleʻanga ʻo Sihova.

< Abdias 1 >