< Juges 8 >

1 Les hommes d'Ephraïm dirent à Gédéon: Pourquoi nous as-tu fait l'injure de ne point nous appeler quand tu marchais pour combattre les Madianites? Et ils lui parlèrent durement.
Pea naʻe pehē ʻe he kau tangata ʻo ʻIfalemi kiate ia, “Ko e hā ʻae meʻa ni kuo ke fai, naʻe ʻikai te ke ui ʻakimautolu, ʻi hoʻo ʻalu ke tauʻi ʻae kakai Mitiane?” Pea naʻa nau lea mālohi kiate ia.
2 Et il leur dit: Qu'ai-je fait maintenant qui égale ce que vous avez fait? Une petite grappe d'Ephraïm ne vaut-t-elle pas mieux que la vendange d'Abiézer?
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko e hā ia kuo fai ʻeau, ke fakatatau ki he meʻa kuo fai ʻekimoutolu? ʻIkai kuo lelei lahi hake ʻae tufi ʻoe toenga kālepi ʻo ʻIfalemi ʻi he ututaʻu kātoa ʻa ʻApiesa?
3 Le Seigneur a livré à vos mains les chefs de Madian, Oreb et Zeb. Aurais-je pu faire autant que vous? Alors, leur courroux se détourna de lui, quand il leur eut dit cette parole.
Kuo tukuange ʻe he ʻOtua ki homou nima ʻae ongo ʻeiki ʻo Mitiane ko Olepi mo Siipi: pea ko e hā ia te u mafai ʻeau, ke fakatatau mo kimoutolu?” Pea hili ʻene lea ko ia kiate kinautolu, naʻe ʻosi leva ʻenau ʻita kiate ia.
4 Ensuite, Gédéon marcha au Jourdain, il le traversa, et les trois cents hommes avec lui; ils étaient affamés, mais ils poursuivaient toujours.
Pea naʻe haʻu ʻa Kitione ki Sioatani, pea ʻalu ki he kauvai ʻe taha, ʻa ia, mo e kau tangata ʻe toko tolungeau naʻe ʻiate ia, naʻe vaivai kae tuli pē.
5 Et Gédéon dit aux hommes de Socchoth: Donnez-moi des pains pour nourrir le peuple qui me suit, car ils tombent de défaillance; et voilà que je poursuis Zébé et Salmana, rois de Madian.
Pea pehē ʻe ia ki he kau tangata ʻo Sukote, “ʻOku ou kole kiate kimoutolu, tuku mai ʻae ngaahi foʻi mā ki he kakai ʻoku muimui ʻiate au, he ʻoku nau vaivai, pea ʻoku ou tuli kia Sipa mo Salimuna, ko e ongo tuʻi ʻo Mitiane.”
6 Mais les chefs de Socchoth dirent: Est-ce que la main de Zébé et de Salmana est déjà dans ta main, pour que nous donnions des vivres à ta troupe?
Pea naʻe pehē ʻe he houʻeiki ʻo Sukote, “He ʻoku ʻi ho nima ʻoʻou ʻae nima ʻo Sipa mo Salimuna koeʻuhi ke mau ʻatu ʻae mā ki hoʻo kau tau?”
7 Et Gédéon dit: A cause de votre refus, lorsque le Seigneur aura livré à nos mains Zébé et Salmana, je broierai vos chairs à force de coups d'épines du désert et de Barcenim.
Pea naʻe pehē ʻe Kitione, “Ko ia ʻi he tuku ʻe Sihova ki hoku nima ʻa Sipa mo Salimuna, te u toki haha homou kakano ʻaki ʻae ngaahi ʻakau talatala ʻoe toafa mo e talatalaʻāmoa.”
8 De là, il monta en Phanuel, où il leur fit la même demande; les hommes de Phanuel lui répondirent de la même manière que ceux de Socchoth.
Pea naʻe ʻalu hake mei ai ia ki Penieli, ʻo ne lea tatau pe kiate kinautolu: pea naʻe tali ia ʻe he kau tangata ʻo Penieli ʻo hangē ko hono tali ia ʻe he kau tangata ʻa Sukote.
9 Et Gédéon dit aux hommes de Phanuel: A mon retour, après la paix, je démolirai cette tour.
Pea naʻe lea ia ki he kau tangata ʻo Penieli, ʻo pehē, “ʻI heʻeku toe haʻu ʻi he melino, te u holoki hifo ʻae fale māʻolunga ni.”
10 Or, Zébé et Salmana étaient alors en Carcar; leur camp renfermait environ quinze mille hommes, débris de tout le camp des étrangers; et ceux qui avaient péri n'étaient pas moins de cent vingt mille portant l'épée.
Pea naʻe ʻi Kalikoa ʻa Sipa mo Salimuna, mo honau ngaahi tau, ko e kau tangata ʻe tokotaha mano mo e toko nima afe nai, ko hono kātoa ia naʻe toe ʻi he ngaahi tau ʻoe fānau kotoa pē ʻoe potu hahake: he naʻe tō ʻae tokotaha kilu mo e toko ua mano ʻi he kau tangata naʻe unuhi ʻae heletā.
11 Et Gédéon prit le chemin des ennemis dont les tentes étaient à l'orient de Nabé et de Jégébal, et il attaqua le camp, et le camp était sans méfiance.
Pe naʻe ʻalu hake ʻa Kitione ʻi he hala ʻokinautolu naʻe nofo ʻi he ngaahi fale fehikitaki ʻi he potu hahake ki Nopa mo Sokipa, ʻo ne teʻia ʻae tau: he naʻe nofo fiemālie pē ʻae tau.
12 Et Zébé et Salmana s'étant enfuis, il les poursuivit, il les prit, et frappa d'épouvante l'armée entière.
Pea ʻi he hola ʻa Sipa mo Salimuna, naʻe tuli ʻe ia ʻakinaua, ʻo ne maʻu ʻae ongo tuʻi ʻo Mitiane, ko Sipa mo Salimuna, ʻo ne veuveuki ʻa e tau kotoa.
13 Ensuite, Gédéon, fils de Joas, revint de la bataille des hauteurs d'Arès, où il l'avait livrée.
Pea naʻe liu mai ʻa Kitione ko e foha ʻo Soasi mei he tau ʻoku teʻeki ai hopo hake ʻae laʻā.
14 Et il surprit un jeune garçon des hommes de Socchoth; il le questionna, et il écrivit, d'après lui, les noms des chefs et des anciens de Socchoth: soixante-dix-sept hommes.
Pea naʻa ne puke ʻae talavou ʻi he kakai ʻo Sukote, ʻo ne fehuʻi ʻiate ia: pea naʻa ne fakahā kiate ia ʻae houʻeiki ʻo Sukote, mo e kau mātuʻa ʻo ia, ʻio, ʻae kau tangata ʻe toko fitungofulu ma toko fitu.
15 Et Gédéon se rendit auprès des chefs de Socchoth, et il dit: Voici Zébé et Salmana, au sujet desquels vous m'avez outragé, disant: Est-ce que la main de Zébé et de Salmana est dans ta main, pour que nous donnions des vivres à tes hommes défaillants?
Pea naʻe haʻu ia ki he kau tangata ʻo Sukote, ʻo ne pehē, “Vakai kia Sipa mo Salimuna, ʻaia naʻa mou manuki ai kiate au, ʻo pehē, Ko eni, he ʻoku ʻi ho nima ʻae nima ʻo Sipa mo Salimuna, koeʻuhi ke mau ʻatu ai ha mā ki ho kau tangata ʻoku vaivai?”
16 Puis, il prit les anciens de la ville; il prit des épines du désert et de Barcenim, et il fit meurtrir de coups avec les épines les hommes de la ville.
Pea naʻa ne ʻave ʻae kau mātuʻa ʻoe kolo, mo e ngaahi ʻakau talatala ʻoe toafa, mo e talatalaʻāmoa, pea ne ako ʻaki ia ʻae kau tangata ʻoe kolo.
17 Et il démolit la tour de Phanuel, et il tua les hommes de la ville.
Pea naʻa ne tā ʻo holoki hifo ʻae fale māʻolunga ʻo Penieli, ʻo ne tāmateʻi ʻae kau tangata ʻoe kolo.
18 Et il dit à Zébé et Salmana: Comment étaient les hommes que vous avez tués au mont Thabor? Et ils dirent: Tel nous te voyons, tels ils étaient; ils semblaient des fils des rois.
Pea naʻe pehē ʻe ia kia Sipa mo Salimuna, “Ko e kau tangata fē ʻakinautolu naʻa mou tāmateʻi ʻi Tepoa? Pea naʻa na pehēange, Hangē ko koe, naʻe pehē pe ʻakinautolu: naʻe ngalingali tuʻi ʻakinautolu taki taha kotoa pē.”
19 Et Gédéon dit.: C'étaient mes frères, fils de ma mère, vive le Seigneur! Si vous les aviez épargnés, je ne vous ferais point mourir.
Pea pehē ʻe ia, “Ko hoku ngaahi kāinga ʻakinautolu, ʻio, ko e ngaahi fānau ʻa ʻeku faʻē: ʻoku moʻui ʻa Sihova, ka ne mo fakamoʻui ʻakinautolu, pehē ʻe ʻikai te u tāmateʻi ʻakimoua.”
20 Puis, il dit à Jéther, son premier-né: Lève-toi, et tue-les. Mais le jeune homme ne tira point son épée, car il avait crainte, parce qu'il était jeune encore.
Pea pehē ʻe ia kia Sesa ko hono ʻuluaki tupu, “Tuʻu hake, ʻo tāmateʻi ʻakinaua.” Ka naʻe ʻikai unuhi ʻene heletā ʻe he tamasiʻi: he naʻe manavahē ia, koeʻuhi naʻe kei siʻi ia.
21 Zébé et Salmana dirent: Lève-toi toi-même, et tombe sur nous, car ta force est celle d'un homme. Gédéon se leva donc, et il tua Zébé et Salmana. Et il prit les croissants qui ornaient le cou de leurs chameaux.
Pea naʻe pehē ʻe Sipa mo Salimuna, “Tuʻu ʻa koe, ʻo taaʻi ʻakimaua: he ʻoku hangē ko e tangata ʻoku pehē ʻene mālohi.” Pea naʻe tuʻu ʻa Kitione ʻo ne tāmateʻi ʻa Sipa mo Salimuna; ʻo ne toʻo ʻo ʻave ʻae ngaahi teunga naʻe ʻi he kia ʻo ʻena ongo kāmeli.
22 Israël dit alors à Gédéon: Seigneur, règne sur nous, toi et ton fils et le fils de ton fils, parce que tu nous as sauvés des mains de Madian.
Pea naʻe pehē ai ʻe he kau tangata ʻo ʻIsileli kia Kitione, “Ke ke pule koe kiate kimautolu, ʻa koe mo ho foha, mo e foha ʻo ho foha: he kuo ke fakamoʻui ʻakimautolu mei he nima ʻo Mitiane.”
23 Mais Gédéon leur dit: Je ne règnerai point sur vous, et mon fils ne règnera point sur vous; le Seigneur règnera sur vous.
Pea naʻe pehē ʻe Kitione kiate kinautolu, “ʻE ʻikai te u pule kiate kimoutolu, pea ʻe ʻikai pule ʻa hoku foha kiate kimoutolu: ko Sihova ko ia ia ʻe pule kiate kimoutolu.”
24 Et Gédéon ajouta: Je vous ferai une demande: Que chacun me donne, de sa part du butin, les pendants d'oreilles. Ces hommes avaient tous des pendants d'oreilles d'or, parce qu'ils étaient Ismaélites.
Pea naʻe pehē ʻe Kitione kiate kinautolu, “ʻOku ou fie fai atu ʻeku kole kiate kimoutolu, koeʻuhi ke mou tuku mai kiate au ʻae ngaahi mama kuo mou maʻu ʻi he vete.” (He naʻa nau ʻai ʻae hau koula, he ko e kau ʻIsimeʻeli ʻakinautolu.)
25 Ils répondirent: Nous te les donnerons avec empressement. Aussitôt, il déploya son manteau, et chacun y jeta les pendants d'oreilles de sa part de butin.
Pea naʻe pehēange ʻekinautolu, “Te mau ʻatu fiemālie pe ia.” Pea naʻa nau folahi ʻae kofu pea naʻe sī ki ai taki taha ʻe he tangata ʻae ngaahi hau mei heʻene meʻa.
26 Le poids des pendants d'oreilles qu'il avait demandés, fut de dix-sept cents sicles d'or, outre les bossettes, les torsades, les vêtements et les robes de pourpre que portaient les rois de Madian, et les ornements qui entouraient le cou de leurs chameaux.
Pea ko hono mamafa ʻoe ngaahi hau koula ʻaia naʻa ne kole, ko e [sikeli ]koula ʻe taha afe mo e fitungeau: ka ʻoku lau kehe ʻae ngaahi teunga, mo e ngaahi kahoa, mo e ngaahi kofu lanumoana naʻe ʻi he ongo tuʻi ʻo Mitiane, pea mo e ngaahi kahoa naʻe ʻi he kia ʻo ʻenau fanga kāmeli.
27 Gédéon en fit un éphod, et il le plaça en Ephratha, sa ville. Et là, tout Israël se prostitua à l'occasion de cet éphod, qui fut une pierre d'achoppement pour Gédéon et pour sa famille.
Pea naʻe ngaohi ʻaki ia ʻe Kitione ʻae ʻefoti pea naʻe tuku ia ki he kolo, ʻaia ko Ofila: pea naʻe ʻalu ki ai ʻa ʻIsileli kotoa pē ʻo fai angahala: pea naʻe hoko ʻae meʻa ko ia ko e tauhele kia Kitione, pea ki hono fale.
28 Et Madian fut réduit à rien devant les fils d'Israël; il ne continua plus de relever la tête, et la terre fut en repos quarante années durant les jours de Gédéon.
Naʻe pehē ʻae fakamoʻulaloa ʻo Mitiane ʻi he ʻao ʻoe fānau ʻa ʻIsileli, ko ia naʻe ʻikai tenau toe hiki hake honau ʻulu. Pea naʻe nofo fiemālie pe ʻae fonua ʻi he taʻu ʻe fāngofulu ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Kitione.
29 Jérobaal, fils de Joas, s'en retourna, et demeura dans sa maison.
Pea naʻe ʻalu ʻa Selupeali ko e foha ʻo Soasi ʻo nofo ʻi hono fale ʻoʻona.
30 Il avait soixante-dix fils, nés de lui, parce qu'il avait beaucoup de femmes.
Pea naʻe ʻia Kitione ʻae foha ʻe toko fitungofulu naʻe tupu ʻiate ia: he naʻe tokolahi hono uaifi.
31 Il avait aussi une concubine à Sichem, et celle-là, pareillement, lui donna un fils, qu'elle nomma Abimélech.
Pea naʻe fānau kiate ia ʻe he kaunanga naʻe ʻi Sikemi ʻae tama, ʻaia naʻa ne ui ko ʻApimeleki.
32 Gédéon, fils de Joas, mourut en sa ville, et il fut enseveli dans le sépulcre de Joas, son père, en Ephratha d'Abi-Esdri.
Pea naʻe pekia ʻa Kitione ko e foha ʻo Soasi kuo aʻu ʻa hono taʻu, pea naʻe tanu ia ʻi he faʻitoka ʻo ʻene tamai ko Soasi, ʻi Ofila ʻoe kakai ʻApiesa.
33 Gédéon mort, les fils d'Israël se pervertirent; ils se prostituèrent aux Baal, et ils firent alliance avec Baal afin qu'il fut leur dieu.
Pea kuo pekia leva ʻa Kitione naʻe hoko ʻo pehē, naʻe toe tafoki ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻonau muimui holi kovi kia Peali, ʻonau ʻotua ʻaki ʻa Peali-Piliti.
34 Et les fils d'Israël ne se souvinrent plus du Seigneur, du Dieu qui les avait délivrés des mains de tous ceux d'alentour qui les opprimaient.
Pea naʻe ʻikai manatuʻi ʻe he fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova ko honau ʻOtua, ʻaia naʻa ne fakamoʻui ʻakinautolu mei he nima ʻo honau ngaahi fili ʻi he potu kotoa pē.
35 Et ils furent sans égard pour la maison de Jérobaal (le même que Gédéon), et ils oublièrent le bien que celui-ci avait fait à Israël.
Pea naʻe ʻikai tenau fakahā ʻae ʻofa ki he fale ʻo Selupeali, ʻaia ko Kitione, ʻo hangē ko e ngāue lelei ʻaia naʻe fakahā ʻe ia ki ʻIsileli.

< Juges 8 >