< Juges 15 >

1 Après cela, au temps de la moisson du froment, Samson partit avec un chevreau pour visiter sa femme, et il dit: Je veux entrer auprès de ma femme dans la chambre nuptiale; mais son beau-père ne lui permit pas d'entrer.
Pea fuoloa siʻi ange naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe ututaʻu ʻoe uite, naʻe ʻaʻahi ʻe Samisoni ki hono uaifi ʻaki ʻae ʻuhikiʻi kosi: pea naʻe pehē ʻe ia, “Ke u ʻalu atu ki loto fale ki hoku uaifi.” Ka naʻe taʻofi ia ʻe he tamai ʻoe fefine ʻo ʻikai tuku ke ʻalu kiate ia.
2 Il le retint, disant: J'ai pensé que tu la haïssais, et je l'ai donnée à l'un de tes amis; n'a-t-elle pas une sœur plus belle et plus jeune? Qu'elle soit ta femme, au lieu de la première.
Pea pehē ʻe heʻene tamai, “Naʻaku pehē moʻoni ʻeau kuo ke fehiʻa ʻaupito kiate ia ko ia naʻaku foaki ai ia ki ho kaumeʻa: ʻikai ʻoku hoihoifua hono tehina ʻiate ia?” ʻOku ou kole kiate koe, ke ke maʻu ia, ko hono fetongi.
3 Et Samson leur dit: Je suis irrépréhensible cette fois; je suis innocent, cette fois encore, à l'égard des Philistins, en leur faisant du mal.
Pea pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Ko eni, te u taʻehalaia ʻi he kakai Filisitia, ka te u fai ʻae meʻa fakamamahi kiate kinautolu.”
4 Et Samson s'en étant allé, prit trois cents renards et trois cents torches; il accoupla les renards côte à côte, et il attacha une torche entre deux queues;
Pea naʻe ʻalu ʻa Samisoni ʻo ne tauheleʻi ʻae fanga fokisi ʻe tolungeau, pea toʻo ʻe ia ʻae ngaahi tūhulu, ʻo ne noʻotaki ʻae iku ki he iku, pea ne ʻai ʻae tūhulu ʻi loto ʻi he ongo iku.
5 Puis, il alluma les torches, et il lança les renards au milieu des blés des Philistins; les blés furent détruits depuis le sol jusqu'à l'épi, et la flamme atteignit les vignes et les oliviers.
Pea hili ʻene tutu ʻae tūhulu ʻaki ʻae afi, naʻe tuku ʻe ia ʻae fanga fokisi ke ʻalu ki he uite tuʻu ʻoe kau Filisitia, pea naʻe vela ʻo ʻosi ai ʻae ngaahi ū uite, pea mo e ngaahi uite naʻe tuʻu, mo e ngoue vaine mo e ʻolive.
6 Les Philistins dirent: Qui a fait cela? Et on leur répondit: C'est Samson, l'époux de Thamni, parce que le père de celle-ci lui a pris sa femme et l'a donnée à l'un de ses amis. Et les Philistins partirent, et ils la livrèrent aux flammes, elle et la maison de son père.
Pea pehē ai ʻe he kau Filisitia, “Ko hai ia kuo ne fai ʻae meʻa ni?” Pea naʻa nau pehēange ko Samisoni, ko e foha ʻi he fono ki he tangata Timinate, ko e meʻa ʻi heʻene toʻo hono uaifi, ʻo ne foaki ia ki heʻene kaumeʻa. Pea naʻe ʻalu hake ʻae kau Filisitia, ʻonau tutu ʻae fefine mo ʻene tamai ʻaki ʻae afi.
7 Et Samson dit: Puisque vous l'avez traitée de la sorte, certes, j'en tirerai vengeance sur vous, jusqu'à ce qu'il me plaise de cesser.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Kuo mou fai ʻae meʻa ni, ka te u totongi kiate kimoutolu, pea hili ia pea u tuku.”
8 Et il les frappa en les bouleversant; ce fut une plaie très-grande; ensuite, il alla s'établir dans le souterrain de la roche d'Etam.
Pea naʻa ne taaʻi ʻakinautolu ʻi he ʻakahi mo e malamalaki ʻi he tāmateʻi lahi: pea naʻe ʻalu hifo ia ʻo nofo ʻi he tumutumu ʻoe makatuʻu ko ʻEtami.
9 Les Philistins, s'étant mis en campagne, campèrent en Juda, et ils essuyèrent un échec au lieu dit la Mâchoire.
Pea naʻe toki ʻalu hake ai ʻae kakai Filisitia, ʻo ʻapitanga ʻi Siuta, ʻonau nofo mafola atu ʻi Lī.
10 Et Juda leur dit: Pourquoi avez-vous marché contre nous? Ils répondirent: Nous sommes venus pour exterminer Samson et le traiter comme il nous a traités.
Pea pehē ʻe he kau tangata ʻo Siuta, “Ko e hā kuo mou haʻu pehē ai kiate kimautolu?” Pea naʻa nau talaange, “Kuo mau haʻu ke haʻi ʻa Samisoni, ke fai kiate ia ʻo hangē ko ʻene fai kiate kimautolu.”
11 Trois mille hommes de Juda descendirent alors a la caverne de la roche d'Etam, et ils dirent à Samson: Ne sais-tu pas que les Philistins nous dominent? Pourquoi donc nous as-tu amené cette affaire? Et Samson leur dit: Je les ai traités comme ils m'avaient traité.
Pea naʻe ʻalu ai ʻae kau tangata ʻo Siuta ʻe toko tolu afe ki he tumutumu ʻoe makatuʻu ko ʻEtami, ʻonau pehē kia Samisoni, “ʻOku ʻikai te ke ʻilo ko e kau pule kiate kitautolu ʻae kakai Filisitia? Ko e hā ʻae meʻa ni kuo ke fai kiate kinautolu?” Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Hangē ko ʻenau fai kiate au, kuo pehē pe ʻeku fai ange kiate kinautolu.”
12 Et ils lui dirent: Nous sommes descendus pour te lier et te remettre en leurs mains. Et Samson leur dit: Jurez que vous-mêmes, vous n'êtes point venus contre moi?
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Kuo mau haʻu ke haʻi koe, koeʻuhi ke mau ʻatu koe ki he nima ʻoe kakai Filisitia.” Pea pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Fuakava mai kiate au, ʻe ʻikai te mou taaʻi au ʻekimoutolu.”
13 Ils lui répondirent: Nullement, mais nous allons te charger de liens pour te livrer à eux, et nous ne te tuerons pas. Ils le lièrent donc avec deux cordes neuves, et ils l'enlevèrent de cette roche.
Pea naʻa nau lea kiate ia, ʻo pehē, “ʻIkai; ka te mau haʻi koe ke maʻu, ʻo ʻatu koe ki honau nima: ka ko e moʻoni ʻe ʻikai te mau tāmateʻi koe.” Pea naʻa nau haʻi ʻa Samisoni ʻaki ʻae maea foʻou ʻe ua ʻonau ʻomi ia ki he funga makatuʻu.
14 De là, ils allèrent jusqu'au lieu dit la Mâchoire, et les Philistins jetèrent de grands cris, et ils accoururent à sa rencontre. Aussitôt, l'Esprit du Seigneur s'élança sur lui, et les cordes qui lui retenaient les bras furent pour lui comme de l'étoupe brûlée, les liens de ses mains se rompirent.
Pea ʻi heʻene hoko ki Lī, naʻe kaila sipi kiate ia ʻae kau Filisitia: pea naʻe hoko mālohi ʻaupito ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea hoko ʻae maea naʻe ʻi hono nima ʻo hangē ha vavae kuo vela ʻi he afi, pea naʻe homo leva ia mei hono nima.
15 Et il trouva à terre une mâchoire d'âne, et il étendit la main, et il la ramassa, et, avec cette mâchoire, il tua mille hommes.
Pea naʻa ne maʻu ʻae hui kouʻahe foʻou ʻoe ʻasi, pea ne mafao atu ʻo toʻo ia ʻi hono nima, ʻo ne tāmateʻi ʻaki ia ʻae kau tangata ʻe toko afe.
16 Et Samson dit: Avec une mâchoire d'âne, je les ai détruits, et je les ai détruits; avec une mâchoire d'âne, j'ai tué mille hommes.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni, “Ko e hui kouʻahe ʻoe ʻasi, ʻio, ko e hui kouʻahe ʻoe ʻasi kuo u tāmateʻi ʻaki ʻae kau tangata ʻe toko afe, pea ʻoku fokotuʻu tuʻunga ʻakinautolu.”
17 Lorsqu'il eut cessé de parler et qu'il eut jeté la mâchoire, il appela ce lieu l'Elévation de la Mâchoire.
Pea hili ʻene lea, pea pehē, naʻa ne liʻaki ʻae hui kouʻahe mei hono nima, pea ui ʻae potu ko ia ko Lama i Lī.
18 Il avait bien soif et il pleura devant le Seigneur, et il dit: Il vous a plu d'opérer cette grande délivrance par la main de votre serviteur; vais-je maintenant mourir de soif et retomber entre les mains des incirconcis?
Pea naʻa ne hoko ʻo fieinua lahi, pea naʻe hū ia kia Sihova, ʻo pehē, “Kuo ke tuku ʻae fakamoʻui lahi ni ki he nima ʻo hoʻo tamaioʻeiki: pea te u mate eni ʻi he fieinu, pea tō ai ki he nima ʻoe kau taʻekamu?”
19 Et le Seigneur ouvrit le creux de la mâchoire, et de l'eau en jaillit, et Samson but, et il ranima ses esprits, et il revint à la vie. A cause de cela, on donna à cette source le nom de Fontaine de l'Invocation, et encore de nos jours elle existe au lieu dit la Mâchoire.
Ka naʻe fahiʻi ʻe he ʻOtua ʻae potu luoluo ʻi he kouʻahe, pea naʻe tafe mei ai ʻae vai: pea hili ʻene inu, naʻe toe haʻu hono laumālie, pea fakaakeake ia: Ko ia naʻa ne ui ai hono hingoa ko Eni-Hakoa, ʻaia ʻoku ʻi Lī ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
20 Or, Samson jugea vingt ans Israël aux jours des Philistins.
Pea naʻa ne fakamaauʻi ʻa ʻIsileli ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe kau Filisitia ʻi he taʻu ʻe uofulu.

< Juges 15 >