< Genèse 3 >
1 Or, le serpent était le plus rusé de tous les animaux qu'avait créés sur la terre le Seigneur Dieu. Et le serpent dit à la femme: Pourquoi Dieu a-t-il dit: Ne mangez pas de tous les arbres du paradis?
Pathen thilsem jouse laha gul hi a lungthim thempen ahi. Nikhat chu aman numeinu adong in, “Pathen in honsunga theiga jouse naneh thei lhon lou beh ding ahi tia asei mong em?” ati.
2 La femme dit au serpent: Nous pouvons manger des fruits des arbres du paradis.
Numei nu chun gul jaha keini'n “Eden hon sunga theiga jouse kaneh thei lhon ding ahi nai.”
3 Quant au fruit de l'arbre qui est au milieu du paradis, Dieu a dit: Vous n'en mangerez pas, vous n'y toucherez pas, afin que vous ne mouriez point.
Ahin Pathen in hitin aseiye, “Hon lailung a theiga vangkhu naneh lhon lou hel ding, lo jong nalo lhon lou hel ding ahi. Ahin iti ham khat'a nalo lhon a naneh lhon le nathi jeng lhon ding ahi,” tin aseiye.
4 Le serpent dit à la femme: Vous ne mourrez point de mort.
Hinlah Satan in numeinu jah a aseiyin, “Nathi lhon loubeh ding ahi.
5 Car le Seigneur Dieu sait, au contraire, que le jour où vous en mangerez, vos yeux s'ouvriront, et vous serez comme des dieux, connaissant le bien et le mal.
Ajeh chu Pathen in ahet ahi hichu naneh nini lhonle namit lhon hung hahdoh intin Pathen toh nabah lhon ding thilpha le thilse hetheiya naum lhon ding ahi ti Pathen in ahet jeh'a asei ahi bouve,” atitai.
6 La femme vit que l'arbre était bon comme aliment qu'il était gracieux à l'œil, et magnifique à contempler. Et, ayant pris de son fruit, elle en mangea; de plus, elle en donna à son mari, et ils mangèrent.
Hiche a chun numeinun theiga chu aven ahile neh dinga tui chule mitvet dinga jong vetnom nom um, chule mi achihsah jeng ding jeh chun ahaduchat cheh tai. Hijeh chun numei nun theiga chu akilo in anetan chule a pasalpa jong them khat apen amapan jong ala in ane tai.
7 Aussitôt leurs yeux à tous les deux s'ouvrirent; ils reconnurent qu'ils étaient nus; ils attachèrent les unes aux autres des feuilles de figuier, et ils s'en firent des ceintures.
Hiche apat chun amit lhon chu ahung hahdoh in tahsa sagoh keo ahilhon chu aki hechen lhon tai. Hichun thing-phung na akilo lhon in atahsa lhon chu akisel na lhon tan ahi.
8 Et ils entendirent la voix du Seigneur Dieu, se promenant l'après-midi dans le paradis, et Adam et sa femme se cachèrent de la face du Seigneur Dieu, dans l'ombrage des arbres du paradis.
Chuin nisa dai lhah lamin honsunga Pakai Pathen awgin chu ajalhon in hijeh chun hon lailung'a thinglah a chun amani tah Pakai Pathen masanga akisel mang lhon tai.
9 Le Seigneur Dieu appela Adam, et il lui dit: Adam, où es-tu?
Ahivang in Pakai Pathen in mihempa chu akouvin, “Adam hoiya umna hi tam?” atile,
10 Celui-ci répondit: J'ai entendu votre voix, comme vous vous promeniez dans le paradis, et j'ai eu peur parce que je suis nu, et je me suis caché.
Adam in jong adonbut in “Keiman nangma honsung'a na hung chu ka hen ahile ka sagoh keo ka hijeh a ka kichat'a kisela kahi,” ati.
11 Dieu lui dit: Qui t'a fait savoir que tu es nu, si tu n'as mangé de l'arbre, de celui-là seul dont je t'avais défendu de manger?
Hichun Pathen in jong aseiye, koi ham nangma sa gohkeova na um'e tia na seipeh a chu? Honsung'a theiga nehih in kati chu naneh hitam? atile,
12 Adam reprit: La femme que vous m'avez donnée pour être avec moi m'a donné elle-même du fruit de l'arbre, et j'en ai mangé.
Adam in adonbut in, “Keiman ka um khompi dinga nangman neipeh numeinu hin theiga chu themkhat eipen keiman kana netai,” ati.
13 Le Seigneur Dieu dit alors à la femme: Pourquoi as-tu fait cela? Et la femme dit: Le serpent m'a trompée, et j'ai mangé.
Chuphat in Pakai Pathen in numeinu jah'a aseiye, “Nang in ipi dinga hitobang pihi nabol hitam!” atile numei nun adonbut'in, “Hiche gul hin eijol jol phat'a kaneh ahi bouve,” ati.
14 Le Seigneur Dieu dit au serpent: Parce que tu as fait cela, maudit sois- tu parmi tous les bestiaux et les bêtes fauves de la terre; tu marcheras sur la poitrine et le ventre, et tu mangeras de la terre tous les jours de ta vie.
Hichun Pakai Pathen in gul jah'a, “Nangman hiche nana boldoh jeh in, ganhing jouse lah a nanghi sapset nachan ding na hinkho lhung keiya na oipoh'a na kithol tho ding, chule na hinkho sunga leivui naneh ding ahi.
15 J'établirai une haine entre toi et la femme, et entre ta race et sa race. Il surveillera ta tête, et tu guetteras son talon.
Keiman nangle numeinu chilhah kah a kidouna kakoi ding, amapa chun nangma hi na luchang avohchip a; nangman amapa kengphang na chuh peh ding ahi,”ati.
16 Puis le Seigneur dit à la femme: Je multiplierai et multiplierai tes gémissements et tes douleurs; tu enfanteras dans les douleurs, tu attendras le commandement de ton époux, et il te maîtrisera.
Pathen in numeinu jah'a chun hitin a seiye, “Keiman na naovop hahsatna kabe peh ding, nao-sonat gentheiya cha nahin doh ding ahi. Najipa chung'a vai nahom nom jing ding, ahi vang'a najipan nang chunga vai ahop ding ahi,”ati.
17 Quant à Adam, Dieu lui dit: Parce que tu as écouté la voix de ta femme, et que tu as mangé de l'arbre, du seul dont je t'avais défendu de manger, maudite sera ta terre en tes travaux. Tu t'en nourriras dans les douleurs tous les jours de ta vie.
Chuin Pakai Pathen in Adam jah'a hitin ati, “Nangman naji thu nangaiya naneh louhel ding ahi tia ka thupehsa theiga naneh tah jeh in nangma jeh a leiset hi sapset chang ahitai. Chule na hinkho damlai sungse a gimna le genthei thohpum pum'a neh na kihol a naneh ding ahi.
18 Elle produira pour toi des épines et de l'ivraie, et tu mangeras l'herbe des champs.
Chule nang doudin ling le mi-at thei jong hung kehdoh intin, chule nangma anche louhing a naki vahding ahi.
19 C'est à la sueur de ton front que tu mangeras ton pain: jusqu'à ce que tu retournes dans la terre d'où tu as été tiré, parce que: Tu es terre, et tu t'en iras dans la terre.
Na ti-ul na mai ja long pum'a anneh na kihol'a na neh ding, chule nangma leiset a kisemdoh nahin leiset na leso kit ding ahiye,” ati.
20 Adam donna à la femme le nom d'Éve (vie), parce qu'elle-même est mère de tous les vivants.
Hichun Adam in ajinu chu amin Eve asah tai. Ajeh chu amanu mijouse hung pen dohna minu ahi tan ahi.
21 Le Seigneur Dieu fit ensuite à Adam et à sa femme des tuniques de peau dont il les revêtit.
Hichun Pakai Pathen in savun akon in Adam le Eve ding von akhui peh in amani chu asilpeh in ahi.
22 Et Dieu dit: Voilà donc Adam devenu comme l'un de nous, pour connaître le bien et le mal; mais maintenant qu'il n'aille pas étendre la main et prendre encore de l'arbre de vie, et en manger, car il vivrait toujours.
Hichun Pathen in aseiye, “Tuapat'a hi Adam hi eiho lah'a khat tobang ahung hi tan, thilpha le thilse hethei jin a um tai, chule tunjong aman hinna thingphung ga khu kilo intin hin ne lhon leh tonsot'a hing den ding ahi tai ati.”
23 Et le Seigneur Dieu le chassa du paradis de délices, pour qu'il travaillât à la terre de laquelle il avait été tiré.
Hiche'a pat chun Pakai Pathen in Adam chu Eden hon a kon'in achondoh in amopohna chu alah peh tai.
24 Il bannit Adam; il l'établit à l'opposé du paradis de délices, et il plaça des chérubins, armés d'épées flamboyantes qu'ils faisaient tournoyer, pour garder le chemin de l'arbre de vie.
Hiti chun Pathen in Adam anodoh jouvin, Eden hon nisolam'a hinna thingphung ngah ding in vantil Cherubim chu achen sah in, chule chemjam kou jeju chu akipei kimvel le sahtan ahi.