< Genèse 15 >

1 Après ces choses, Abram dans une vision entendit la parole de Dieu qui lui disait: Sois sans crainte, Abram, je te couvre de ma protection; ta récompense sera immense.
Pea hili ʻae ngaahi meʻa ni, naʻe haʻu ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻEpalame ʻi he meʻa hā mai ʻo pehē, “ʻOua naʻa ke manavahē ʻEpalame: ko ho ungaʻanga au, mo ho totongi lahi ʻaupito.”
2 Abram répondit: Seigneur Dieu, que me donnerez-vous? Je m'en vais sans enfants; mais j'ai le fils de Masec, ma servante née chez moi; c'est Damas- Eliézer.
Pea pehēange ʻe ʻEpalame, “E Sihova ko e ʻOtua, ko e hā te ke foaki kiate au, he ʻoku ou masiva fānau, pea ko e tauhi ʻo hoku ʻapi, ko e ʻEliesa ni ʻo Tamasikusi?”
3 Abram ajouta: Puisque vous ne m'avez point accordé de postérité, mon serviteur né chez moi recueillera mon héritage!
Pea pehē ʻe ʻEpalame, “Vakai, naʻe ʻikai te ke foaki kiate au ha hako; pea vakai, ko e taha naʻe fānau ʻi hoku fale, ko hoku hoko ia.”
4 Et soudain la voix du Seigneur se fit entendre et lui dit: Ce n'est pas lui qui sera ton héritier; il naîtra de toi celui qui aura ton héritage.
Pea ʻiloange, naʻe folofola mai ʻa Sihova kiate ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai ko ho hoko ia: ka ko ia ʻe tupu mei ho fatu ʻoʻou ko ho hoko ia.”
5 Ensuite le Seigneur l'emmena dehors; et lui dit: Regarde le ciel, compte les étoiles si tu le peux: telle, ajouta-t-il, sera ta postérité.
Pea ne taki atu ia kituaʻā, ʻo ne pehē, “Hanga hake ni ki he langi, ʻo lau ʻae ngaahi fetuʻu, ʻo kapau te ke faʻa lau ia; pea ne pehē kiate ia, E tatau mo ia ho hako.”
6 Abram crut en Dieu, et sa foi lui fut imputée à justice.
Pea naʻe tui ia kia Sihova; pea naʻe lau ia kiate ia, ko e māʻoniʻoni.
7 Le Seigneur lui dit: Je suis le Dieu qui t'ai amené de la terre des Chaldéens pour te donner en héritage cette terre.
Pea naʻa ne pehē kiate ia, “Ko au ko Sihova, naʻaku ʻomi koe mei Ua, ʻi Kalitia, ke foaki kiate koe ʻae fonua ni, ke ke maʻu moʻou.”
8 Il répondit: Seigneur Dieu, à quoi reconnaîtrai-je que j'en hériterai?
Pea ne pehē ʻe ia, “E Sihova ko e ʻOtua, te u ʻilo ʻi he ha te u maʻu ia?
9 Dieu lui dit: Prends une génisse de trois ans, une chèvre de trois ans, un bélier de trois ans, un pigeon et une colombe.
Pea ne pehē kiate ia, “Toʻo mai maʻaku ʻae pulu fefine mui ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e kosi fefine ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e sipitangata ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e kulukulu mo e lupe mui.”
10 Abram prit les victimes, les coupa par moitiés, et plaça les moitiés vis- à-vis les unes des autres; mais il ne divisa pas les volatiles.
Pea ne toʻo ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē, ʻo ne fahiua ʻakinautolu, ʻo tuku fakaholo ʻae ngaahi konga kotoa pē, ka naʻe ʻikai te ne fahiʻi ʻae fanga manupuna.
11 Et des oiseaux descendirent sur les corps, sur les moitiés de corps, et Abram s'assit à côté.
Pea ʻi he lolofa mai ʻae fanga manupuna ki he ngaahi ʻangaʻanga, naʻe fakahēhē ia ʻe ʻEpalame.
12 Vers le coucher du soleil, Abram tomba en extase; une terreur profonde pleine de ténèbres s'empara de lui.
Pea ʻi he kamata tō ʻae laʻā, naʻe hoko ʻae mohe maʻu kia ʻEpalame: pea vakai naʻe tō kiate ia ʻae fuʻu manavahē ʻoe fakapoʻuli lahi.
13 Et il fut dit à Abram: Apprends que ta postérité habitera une terre étrangère; où les réduira en servitude, on les opprimera, et on les humiliera pendant quatre cens ans.
Pea naʻe pehē kia ʻEpalame, “Ke ke ʻilo pau eni, ʻe nofo ʻāunofo ho hako ʻi ha fonua ʻoku ʻikai ʻonautolu, pea te nau tauhi ʻakinautolu; pea te nau fakamamahi ʻakinautolu ʻi he taʻu ʻe fāngeau.
14 Mais la nation à laquelle ils seront soumis, je la jugerai; ensuite ils en sortiront pour venir ici avec de grandes richesses.
Pea ko e puleʻanga ko ia te nau ngāue ki ai, te u fakamaauʻi foki: pea hili ia te nau haʻu mei ai mo e koloa lahi.
15 Quant à toi, tu t'en iras en paix vers tes pères, après avoir joui d'une heureuse vieillesse.
Pea te ke ʻalu koe ki hoʻo ngaahi tamai ʻi he fiemālie: ʻe pekia koe ʻoka ke ka motuʻa lelei.
16 Et, à la quatrième génération, ta race reviendra ici; car jusqu'à présent les crimes des Amorrhéens n'ont pas encore comblé la mesure.
Pea ʻi hono fā ʻoe toʻutangata te nau toe haʻu ki heni; he ʻoku teʻeki ai fonu ʻae angahala ʻae kakai ʻAmoli.”
17 Après le coucher du soleil, une flamme s'éleva, l'on vit un foyer lançant de la fumée, et des lampes de feu qui passaient entre les moitiés coupées.
Pea ʻi he tō ʻae laʻā pea poʻuli, vakai, naʻe ʻi ai ʻae afi kakaha kuo kohu, mo e maama ulo naʻe ʻalu ʻi he vahaʻa ʻoe ngaahi konga [manu].
18 En ce jour-là, le Seigneur établit une alliance avec Abram, disant: Je donnerai cette terre à ta race depuis le fleuve d'Égypte jusqu'à l'Euphrate.
‌ʻI he ʻaho ko ia naʻe fai ʻe Sihova ʻae fuakava mo ʻEpalame, ʻo pehē, “Kuo u tuku ki ho hako ʻae fonua ni, mei he vaitafe ʻo ʻIsipite ʻo aʻu ki he vaitafe lahi, ʻaia ko e ʻIufaletesi.
19 Je lui donnerai: les Généens, les Cénézéens, et les Cedmonéens,
Ko e kakai Kena, mo e kakai Kenisai mo e kakai Katimona.
20 Et les Hettéens, les Phérézéens, et les Raphaïms,
Mo e kakai Heti, mo e kakai Pelisi, mo e kakai Lifeime,
21 Et les Amorrhéens, les Chananéens, les Évéens, les Gergéséens et les Jébuséens.
Mo e kakai ʻAmoli, mo e kakai Kēnani, mo e kakai Kilikesa, mo e kakai Sepusi.”

< Genèse 15 >