< Genèse 14 >
1 Or, il arriva que pendant les règnes d'Amarphal, roi de Sennaar, et d'Arioch, roi d'Ellasar, Chodollogomor, roi d'Élam, et Thargal, roi des nations.
Pea naʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻAmilafeli ko e tuʻi ʻo Saina, mo ʻAlioke ko e tuʻi ʻo ʻIlasa, mo Kitaleoma. Ko e tuʻi ʻo ʻIlami, mo Titale ko e tuʻi ʻoe ngaahi puleʻanga;
2 Firent la guerre contre Balla, roi de Sodome, et Barsa, roi de Gomorrhe, et Sennaar, roi d'Adama, et Symobor, roi de Séboïm, et le roi de Balac (aujourd'hui Ségor).
Naʻa nau tau mo Pila ko e tuʻi ʻo Sotoma, mo Pilisa ko e tuʻi ʻo Komola, mo Sinape ko e tuʻi ʻo ʻAtima, mo Semipa ko e tuʻi ʻo Sepoimi, mo e tuʻi ʻo Pila ʻaia ʻoku ui ko Soa.
3 Tous ces derniers se confédérèrent dans le vallon Salé (aujourd'hui mer des Sels).
Naʻe kātoa fakataha ʻakinautolu kotoa pē ʻi he teleʻa ʻo Sitimi, ʻaia ko e tahi māsima.
4 Pendant douze ans ils avaient servi Chodollogomor; mais dans la treizième année ils se révoltèrent.
Naʻa nau tauhi kia Kitaleoma ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma ua, pea nau angatuʻu ʻi hono hongofulu ma tolu ʻoe taʻu.
5 Et, en la quatorzième année, Chodollogomor arriva avec les rois ses alliés; ils vainquirent les géants d'Asvaroth et de Carnaï, ainsi que les nations puissantes leurs alliées, et les Omméens de la ville de Savé,
Pea naʻe haʻu ʻa Kitaleoma ʻi hono hongofulu ma fā ʻoe taʻu, mo e ngaahi tuʻi naʻe ʻiate ia, pea taaʻi ʻae kakai Lifeime ʻi ʻAsitelote Kaneime, mo e kakai Susi ʻi Hami, mo e kakai Imime ʻi Seva Kiliateimi,
6 Et les Horrhéens qui habitent les montagnes de Séir, jusqu'au térébinthe de Phara, dans le désert.
Mo e kau Hoa ʻi honau moʻunga ko Seia, ʻo aʻu ki ʻEli-Pelani, ʻaia ʻoku ofi ki he toafa.
7 Puis, s'étant retournés, ils vinrent vers la fontaine du jugement, aujourd'hui Cadès, et ils vainquirent tous les chefs d'Amalec ainsi que les Amorrhéens qui habitent Asason-Thamar.
Pea naʻa nau liu mai, ʻo hoko ki ʻEni-Misipate, ʻaia ko Ketesi, ʻo nau taaʻi ʻae fonua kotoa pē ʻoe kakai ʻAmaleki, mo e kakai ʻAmoli foki, ʻaia naʻe nofo ʻi Hesisone Tamali.
8 Mais le roi de Sodome sortit, et avec lui le roi de Gomorrhe, le roi d'Adama, le roi de Séboïm, le roi de Balac, aujourd'hui Ségor, et ils se rangèrent en bataille dans le vallon Salé.
Pea naʻe ʻalu atu ʻae tuʻi ʻo Sotoma, mo e tuʻi ʻo Komola, mo e tuʻi ʻo ʻAtima, mo e tuʻi ʻo Sepoime, mo e tuʻi ʻo Pila (ʻa ia ko Soa; ) pea nau tali tau kiate kinautolu ʻi he teleʻa ʻo Sitimi;
9 Contre Chodollogomor, roi d'Élam, Thargal, roi des nations, Amarphal, roi de Sennaar, et Arioch, roi d'Ellabar; cinq rois contre quatre.
Kia Kitaleoma ko e tuʻi ʻo ʻIlami, mo Titale ko e tuʻi ʻoe ngaahi puleʻanga, mo ʻAmilafeli ko e tuʻi ʻo Saina, mo ʻAlioke ko e tuʻi ʻo ʻIlasa; ko e tuʻi ʻe toko fā ki he toko nima.
10 Or, le vallon Salé n'était que puits de bitume; bientôt le roi de Sodome s'enfuit avec le roi de Gomorrhe; ils furent vaincus, et ceux qui survécurent s'enfuirent dans les montagnes.
Pea naʻe fonu ʻae teleʻa ʻo Sitimi ʻi he ngaahi luo kelepulu: pea naʻe hola ʻae ngaahi tuʻi ʻo Sotoma mo Komola pea hinga ʻi ai; pea ko kinautolu naʻe toe naʻa nau hola ki he moʻunga.
11 Les vainqueurs prirent tous les chevaux de ceux de Sodome, tous leurs vivres; et ils partirent.
Pea naʻa nau veteki ʻae koloa kotoa pē ʻo Sotoma mo Komola, mo e meʻakai kotoa pē ʻi ai, pea nau ʻalu.
12 Ils prirent aussi, avec tout son avoir, Lot, fils du frère d'Abram, car il habitait Sodome; et ils s'éloignèrent.
Pea naʻa nau ʻave ʻa Lote, ko e foha ʻoe tokoua ʻo ʻEpalame, ʻaia naʻe nofo ʻi Sotoma, mo ʻene ngaahi meʻa, pea nau ʻalu.
13 Or, l'un de ceux qui s'étaient sauvés, survenant, apprit ces choses à Abram, le passager sur cette terre, qui demeurait auprès du chêne de l'Amorrhéen Membré, frère d'Eschol, et frère d'Onan, tous alliés d'Abram.
Pea naʻe haʻu ʻae tokotaha naʻe hao ʻo fakahā kia ʻEpalame ko e Hepelū; he naʻe nofo ia ʻi he potu tokalelei ʻo Mamili, ko e tangata ʻAmoli, ko e tokoua ʻo ʻEsikoli, mo e tokoua ʻo ʻAneli; pea naʻa nau kau taha pe mo ʻEpalame.
14 Celui-ci, ayant appris que son neveu Lot était captif, compta ses serviteurs au nombre de trois cent dix-huit, et il poursuivit les ravisseurs jusqu'à Dan.
Pea kuo fanongo ʻa ʻEpalame kuo ʻave pōpula ʻa hono kāinga, pea ne tuku ʻae mahafutau ki hono kau nofoʻanga naʻe tupu ʻi hono fale, ko e toko tolungeau mo e toko hongofulu ma toko valu, pea ne tuli ʻakinautolu ki Tani.
15 La nuit venue, il tomba sur eux, avec ses serviteurs, les battit, et les chassa jusqu'à Hoba, qui est à la gauche de Damas.
Pea ne vahevahe ʻakinautolu, ʻaia mo hono kau nofoʻanga ʻi he poʻuli, pea ne teʻia ʻakinautolu, ʻo ne tuli ʻakinautolu ki Hopa, ʻaia ʻoku tuʻu ki he toʻohema ʻo Tamasikusi.
16 Il ramena tous les chevaux de Sodome, Lot son neveu, tous ses serviteurs, les femmes, et le peuple.
Pea naʻa ne toe maʻu ʻae koloa kotoa pē, pea ne toe ʻomi ʻa hono kāinga ko Lote, mo ʻene ngaahi meʻa mo e kau fefine mo e kakai.
17 Le roi de Sodome sortit alors à sa rencontre, après avoir échappé au carnage fait par Chodollogomor et les rois ses alliés, dans la vallée de Saby (c'était le champ de bataille des rois).
Pea naʻe ʻalu ʻae tuʻi ʻo Sotoma ke fakafetaulaki kia ʻEpalame ʻi heʻene liu mai mei he taaʻi ʻa Kitaleoma mo e ngaahi tuʻi, naʻe ʻiate ia ʻi he teleʻa ʻo Seve, ʻaia ko e teleʻa ʻoe tuʻi.
18 Et Melchisédech, roi de Salem (Jérusalem), offrit des pains et du vin; car il était prêtre du Dieu Très-Haut.
Pea ʻomi ʻe Melekiseteki ko e tuʻi ʻo Selemi ʻae mā mo e uaine: pea ko e taulaʻeiki ia ʻoe ʻOtua fungani māʻolunga.
19 Il bénit Abram, en disant: Béni soit Abram du Dieu Très-Haut qui a créé le ciel et la terre.
Pea naʻa ne tāpuaki ia ʻo pehē, “ʻOku monūʻia ʻa ʻEpalame, ʻi he ʻOtua fungani māʻolunga ʻaia ʻoku ʻoʻona ʻae langi mo māmani.
20 Béni soit le Dieu Très -Haut qui t'a soumis tes ennemis. Et Abram lui donna la dîme de toutes choses.
Pea ke monūʻia mo e ʻOtua fungani māʻolunga, ʻaia kuo ne tuku ho ngaahi fili ki ho nima. Pea naʻa ne tukuhau kiate ia, ʻi he meʻa kotoa pē.”
21 Le roi de Sodome dit à Abram: Donne-moi les hommes, et prends pour toi les chevaux.
Pea pehē ʻe he tuʻi ʻo Sotoma kia ʻEpalame, “Tuku mai kiate au ʻae kakai, pea ke toʻo maʻau ʻae ngaahi meʻa.”
22 Abram dit au roi de Sodome: J'étendrai la main vers le Seigneur Dieu, le Très-Haut qui a créé le ciel et la terre,
Pea talaange ʻe ʻEpalame ki he tuʻi ʻo Sotoma, “Naʻaku hiki hoku nima kia Sihova, ko e ʻOtua fungani māʻolunga, ʻoku ʻoʻona ʻae langi, mo māmani,
23 Pour attester que je ne veux pour moi rien de ce qui t'appartient, depuis la corde jusqu'à la courroie de la sandale, de peur que tu ne puisses dire: J'ai enrichi Abram.
Koeʻuhi ʻe ʻikai te u toʻo ha foʻi lou filo pe ha nonoʻo ʻoe topuvaʻe, pea ʻe ʻikai te u toʻo ha meʻa ʻe taha meiate koe, telia naʻa pehē ʻe koe, ‘Kuo u fakakoloaʻia ʻa ʻEpalame.’
24 J'excepte ce que les jeunes gens ont mangé, et la part de mes alliés Eschol, Onan et Membré, qui prendront ce qui leur revient.
Ka ko e meʻa kuo kai ʻe he kau talavou, pea mo e ʻinasi ki he kau tangata naʻa mau o mo au, ko ʻAneli, mo ʻEsikoli, mo Mamili; tuku ke nau toʻo honau ʻinasi.”